Eestis alustas 2016. aastal õpetajate ja koolide kaasamist ettevõtlusõppe programm „Edu ja tegu“, mis suunas oma tegevuse ka põhikooliõpilastele. Paraku on ettevõtlusõpe senini pigem valik- või vabaaine. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi andmeil osales programmis 2023. aastal 462 üldhariduskooli, kuid ettevõtlusõpet rakendati vaid 275 koolis (68%). Alg- ja põhikoole on Eestis 345 ning I ja II kooliastme õpilasi 89 231 (2023. aasta andmeil), seega võiks tulevik tuua Eesti ühiskonda enam rahatarku ettevõtluspädevusega noori.

Mitmed viimaste aastate põhikooliõpilaste ettevõtlusõppe kohta tehtud teadusuuringud toovad välja vajaduse arendada ettevõtluspädevust juba eelkoolieas ja algkoolis. Samuti ootavad lapsevanemad, et lapsed saaksid riiklikus koolisüsteemis võrdsetel tingimustel ettevõtlusõpet. Kuid on tõsiasi, et suurele osale õpilastest jääb ettevõtlusõpe koolis kättesaamatuks, sest see, sealhulgas rahatarkus, ei kuulu endiselt baashariduse hulka, vaid on valik- või vabaaine. Ettevõtlusõpe on parimal juhul lõimitud teiste ainetega või õpetaja ja vahel ka lapsevanemate initsiatiivil koolivälise tegevusena lastele kättesaadavaks tehtud.

Viimaste aastate Eesti hariduse ja karjääri statistika näitab, et kõrgkoolidesse minnakse õppima kõige enam ärindust (üle 8800 õppija 2024. aasta sügisel). Samas 2022. aasta töötasu statistika toob välja, et ärinduse valdkonnas on kõrgkooli lõpetanute brutokuutasu keskmiselt 2280 ja kutsehariduse lõpetajatel 1360 eurot. Ehk kuutasu poolest ei saa ärivaldkonna inimesi väga edukateks pidada. Tekib küsimus: kui pädev on ärinduse valinud noor ettevõtluses? Kas ta on kõrgkooli eriala valinud teadlikult? 

Kui eeldada, et noor inimene sarnaneb pisutki homo economicus’ega, siis ta läheks õppima valdkonda, mis on talle atraktiivne sisu, arengupotentsiaali ja ka tuleviku sissetulekute poolest. Samas võiks arvata, et õppima minnakse valdkonda, milles on tunnetatud teadmiste puudust. Õppija tunnetab, et täiendavad teadmised või uus valdkond on talle mingil põhjusel olulised.

2023/2024. aastal olime olukorras, kus suur hulk noori tegi otsuse asuda täiendama äriteadmisi kutse- ja kõrgkoolides. Sellise otsuseni võisid viia mitmed põhjused. Esiteks, noor ei olnud oma kooliteel omandanud piisavalt ettevõtlusteadmisi, otsus põhines arvamusel, et see on huvi ja perspektiivikas. Teiseks on tekkinud ettevõtlusõppe kogemuse põhjal äratundmine, et ärindus (sealhulgas ettevõtlus) on valdkond, milles tasub püüda edu saavutada. Kolmandaks, noor võis olla eriala valides ebakindel ja õppima asumise otsus tuli väliste tegurite mõjul (vanemate soov jms).

Pool sajandit tagasi ei olnud ettevõtlusõpe üldhariduskoolis mõeldav, sest ühiskonnas ei soositud eraomandit. Eraomand on vaba ettevõtluse alus. Tollaste inimeste elamisviis võimaldas kodus ja igapäevaolmes laste ettevõtluspädevuse arengut ja nad olid 1990-ndatel valmis IME-ks. 

Tänapäeva infomüras ja õppijate tegevuste rohkuses väärtustatakse järjepidevat osalemist kooli õppetegevuses (sealhulgas loomes ja loomingus) varasemast vähem. Mõtlen selliseid õppetegevusi, kus alustatakse ideest, luuakse midagi ja jõutakse nautida eesmärgi saavutamisest tulenevaid vilju. Sellise ettevõtlikkust tugevdava kogemuse annab ettevõtlusprotsessis osalemine ettevõtlusõppes. Aga ka kunsti, muusika ja käsitööga tegelemine, kui õpilane saab oma töö lõpuni viia ega ole sunnitud seda pooleli jätma. 

Ühest hiljutisest vestlusest jäi kõlama väide, et ettevõtlust ja haridust ei seo midagi ja ettevõtlusel polevat inimeste heaoluga midagi ühist. Arvan, et koolis on vaja õpetada ja arendada ettevõtluspädevust − ettevõtjale omaseid teadmisi, oskusi ja hoiakut. Julgustan kõiki Eesti koole ja koolijuhte, koolide ainekavade koostajaid õpetama juba põhikooli I ja II astmes ettevõtlust. Tasandame noorte teed iseseisvasse ellu. Anname ettevõtlusõppe abil võimaluse inimväärsele vananemisele, sest ettevõtlikud ettevõtluspädevusega noored toovad ühiskonnale rikkuse (loe: SKP), mis tagab kõigis valdkondades panustavatele inimestele heaolu. 

2017. aasta 6. oktoobri Õpetajate Lehes ilmus Kari Maripuu artikkel „Ettevõtlusõpetus peab saama baashariduse osaks“. Maripuu toob välja isikliku ettevõtlusõppe kogemuse, mis on tema ja tema tuttavate, sarnase õppekogemusega inimeste elus üks edutegureid. Praeguseks on veelgi samasuguse kogemusega noori inimesi, kes kinnitavad, et koolis kogetud ettevõtlusõppe programm Junior Achievement Eesti on eluks väärtusliku kogemuse andnud.