Milles mina olen andekas? Milline keskkond toetab minu ande arengut? Kuidas üldhariduskool saaks minu potentsiaali toetada? Vastuseid otsiti Viljandi Kesklinna Koolis toimunud kogemuskoolitusel „Noppeõppe rakendamine üldhariduskoolis – Viljandi mudel“.
Tegemist on unikaalse näitega üldhariduskooli ja erasektori koostööst, toetamaks õppijate erakordset arengupotentsiaali koolipäeva sees. MTÜ Eesti Talendikeskuse algatusel toimunud kogemuskoolitusel avasid noppeõppe meetme mudelit koos mõõdikutega Viljandi Kesklinna Kooli juht Kaija Kits ja siinkirjutaja.
Noppeõpe (pull-out program) on üks võimalus õpilase andeid arendada. Seda võib läbi viia nii aine- või huviringis kui ka ainetunni ajal. Ühe noppegrupi suurus on kuni 12 last. Viljandi Kesklinna Koolis nopitakse kiiremini edenevad õpilased ühel korral nädalas ainetunnist välja, nad õpivad õppeainet õppekavaga võrreldes süvendatult ja laiendatult. Noppeõpe annab võimaluse pakkuda nii eakaaslastest võimekamatele kui ka tavaklassi jäävatele õpilastele nende vajadusi arvestavat õpet ning läheneda neile individuaalselt. Suures ja mitmekesises klassikomplektis on seda keeruline teha.
Praeguseks rakendatakse noppeõpet Viljandi Kesklinna Koolis kogu põhikooli ulatuses matemaatikas ning 1. ja 2. klassis eesti keeles. Viimase puhul on plaanis meedet laiendada ka II ja III kooliastmesse. Noppetunde viiakse läbi just koolipäeva jooksul, et väärtustada õppija aega, kasutades seda mõtestatult ja efektiivselt. Seiramisel on lisaks ainetulemuste kõrvutamisele võetud kasutusele ka mitmed õpimotivatsiooni mõõdikud, riikliku rahulolu-uuringu tulemused ning eri osapoolte tagasiside.
Õpetajad panid end proovile
Kogemuskoolitusest võttis osa 16 kooli üle Eesti, Võrust Tallinnani. Lisaks teadmistele uuenenud õppekorralduse üksikasjadest said osalenud üldhariduskoolide meeskonnad ennast proovile panna noppeõppe tundides, kus neid juhendasid Viljandi Kesklinna Kooli noppeõppe õpetajad. Lahendati I, II ja ka III kooliastme noppeõppe näidisülesandeid, mis tekitasid palju elevust nii osalevate õpetajate kui ka koolijuhtide seas. Ühelt poolt olid tunnid osalejate sõnul kaasahaaravad, teisalt olid püstitatud ülesanded piisavalt keerukad, et ka tegevõpetajad pidid lahenduskäikude leidmiseks pingutama ning loovalt lähenema. Tõdeti, et noppeõppe rakendamine paneb proovile ka noppetunni õpetaja loovuse, sest õpiku-töövihiku meetodist selles formaadis ei piisa – erakordse arengupotentsiaaliga õppija vajab oma võimetest ja vajadusest lähtuvalt enamat.
Märkimisväärne on, et ükski osalenud koolimeeskond ei ole veel noppeõpet oma koolis rakendanud. Osalejad said ülevaate, kuidas üldhariduskoolis noppeõppe meetodit kasutusele võtta, aga ka ideid, kuidas noppetundi üles ehitada ja läbi viia ning milliseid nippe ja mänge tunnis kasutada. Samuti saadi kinnitus, et andekadki vajavad süsteemset toetamist ja sobivat keskkonda, et oma annet arendada.
Heimtali Põhikooli ja Paistu Kooli juhi Eero Metsvahi sõnul oleneb noppeõppe kasutegur inimeste valmisolekust. Õpetajate ja ka lastevanemate mõttemustrid peavad muutuma. Kooli roll on ühelt poolt järjepidevalt hoiakuid kujundada ja teisalt luua tingimused haridusuuendusteks.
Koolitusel osalenud küsisid, kust võtta lisaaega ja -energiat haridusuuenduse rakendamiseks oma organisatsioonis. Tõdeti, et entusiastlikud õpetajad on lähtepakk edu saavutamiseks. Osalejate tagasisidest tuli esile, et noppeõpe neile meeldis ning nad tahavad leida võimaluse see oma kooli üle võtta. Toodi välja ka vajadus noppeõppe täiendkoolituse ning õppematerjalide järele. Minu teada pakub praegu Eestis noppeõppe täiendkoolitust vaid SädeTERA õpetaja Karin Konksi (noppeõppe uurija ja praktik). Noppeõppe materjalide panga loomine on Viljandi Hariduse Arengufondi eestvõttel kavandamise faasis.
Kuidas edasi?
Koolide meeskonnad said innustust, et hakata oma koolis süsteemselt kõrgema arengupotentsiaaliga õpilaste märkamise ja toetamisega tegelema. Seitsme kooli esindajad Viljandi-, Järva- ja Pärnumaalt kohtusidki 29. oktoobril, et astuda järgmine samm süsteemse õppija andekuse märkamise ja toetamise suunas. Viljandi Kesklinna Koolis pandi eri koolide juhtkondadega paika nii tegevus- kui ka ajaplaan noppeõppe meetme rakendamiseks oma organisatsioonis. Õpetajad said samal ajal noppeõppe teoreetilise ja praktilise väljaõppe.
Igale lapsele tuleb pakkuda tema võimetele ja vajadustele vastavat haridust. Et tagada kõigile õppijatele võimalus omandada tähendusrikas ja kvaliteetne haridus, ei tohi ära unustada ka kõrge arengupotentsiaaliga õppijaid. Nemad on tulevikus ühed innovatsiooni eestvedajad ja jätkusuutliku riigi ülalpidajad.
Kui sina, hea haridustöötaja, tahad süsteemselt tegeleda õppija andekuse märkamise ja toetamisega koolipäeva jooksul, siis võta ühendust Viljandi Hariduse Arengufondiga ja leiame võimaluse üheskoos arendada Eesti õpilaste andeid: www.haridusfond.ee.
Eeldused noppeõppe edukaks rakendumiseks üldhariduskoolis
- Kooli juhtkonna sisemine tahe ja valmisolek muutusi juhtida.
- Lähtumine kooli kontekstist (kooli suurus, õpetaja olemasolu ja valmisolek).
- Õpetajate professionaalne areng ja järjepidev toetamine.
- Võimalike riskide maandamine (sildistamine, sotsiaalne segregatsioon, tegevuste ebaregulaarsus).
- Eri osapoolte (juhtkond, õpetajad, õpilased, lastevanemad) kommunikatsioon.
- Õppekorralduslik tugi (tunniplaan, ruumid).
- Õpilaste valik (õpetajate hinnang, kujundav hindamine, üleminekueksamid).
- Tundide ettevalmistamine (esialgu õpetaja koormus suureneb, õppematerjalide puudus).
- Mõõdikute rakendamine ja analüüs (milliseid andmeid koguda ja mida nendega peale hakata).
- Raha leidmine (riik, koolipidaja, erasektor).
Noppeõppe rakendamise eelised
Õpilaste vaatevinklist
- Noppeõppes jõutakse lahendada rohkem probleemülesandeid.
- Tundides on korrarikkumisi vähem.
- Õpetaja jõuab kõigi õpilasteni.
- Õpimotivatsiooni seiramisel on püstitatud huvitavaid küsimusi, mille peale muidu ei mõtle.
Õpetajate seisukohast
- Tund on efektiivsem ja õpilased õpivad kuulama.
- Ei pea tegelema enam käitumisprobleemidega ja jõuab kõigi õppijateni.
- Õpilased on noppeõppe tundide eest tänulikud.
- On võimalus arutleda.
- Lapsevanemad kirjutavad, et noppeõpe mõjub lastele hästi.
Andekuse definitsioonist
Tänapäeval nähakse andekust eelkõige sünnipärastest eeldustest sõltuva arenguna. Riiklikus raportis „Andekuse mõiste määratlus ja tunnused“ sõnastatud andekuse definitsioon on: „Andekus on indiviidi erakordne arengupotentsiaal, mis võib avalduda erinevas vanuses ning mille realiseerumiseks on vaja indiviidile sobivat arengukeskkonda.
Arengukeskkond on just see, mida me igapäevaselt üldhariduses pakkuda saame. Andekas õppija on võrreldes sarnase kogemuse ja/või (haridus)-keskkonnaga kaasõppijatega suurema jõudlusega, kõrgema võimete arenguga ja loovusega, erakordse arengupotentsiaaliga õppija. Andeka õppija õpimotivatsiooni ja igakülgse arengu toetamiseks ning tema potentsiaali realiseerumiseks on vaja rakendada kohandusi kas õppe sisus, -meetodites või -korralduses või mitmes korraga.“
Lisa kommentaar