Meedias elades ja meediat tarbides saab tänapäeva noor kvantitatiivses mõttes mitu korda rohkem infot kui õpetajalt, kardetavasti ka rohkem infot kui kodust. Perekonnaõpetuse kursusel on meediat lõimida üsna lihtne, kui on soovi ja tahtmist.

Oktoobri lõpu Õpetajate Lehes tõi Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel välja, kuidas meediapädevust õppeainetesse lõimida. Toon mõningaid näiteid, kuidas teha seda inimeseõpetuse aines. 

Toon eri teemaplokkide juurde välja ülesandeid, mida ise kasutan või saab kasutada perekonnaõpetuse tunnis meediat lõimides. 

Perekonna mõiste muutumine meedias

Uurige koos õpilastega, kuidas kujutatakse perekonda meedia traditsioonilistes vormides, nagu ajalehed, filmid ja telesarjad, võrreldes sotsiaalmeedia „täiusliku pere“ kuvandiga. Arutlege, kuidas need meedia eri vormid mõjuvad noorte pereväärtuste kujunemisele ja sellele, mida nad peresuhtest ootavad. Peale selle, kuidas kujutatakse perekonda Tammsaare „Tõe ja õiguse“ peretülides, võiksite uurida, kuidas tehakse seda seriaalis „Sõbrad“, „Perekonnapea“, „Noor Sheldon“, „Simpsonid“ või mõnes muus seriaalis, mida noor tunneb – lustite kogu klassiga. 

Aga astuge veel samm edasi: mille poolest erinevad Kardashiani pere ja kuninglik perekond? Kas kardashianlik meedias ja meediale elatud elu on uus normaalsus? 

Tehke paaristöödena fotoseeria, mis kujutab õpilaste kujutatud peret eri olukordades. Analüüsige, milliseid „ideaalseid“ kuvandeid nad tahtlikult või tahtmatult jäljendavad. Millised on need perekonna tunnused, mida „peab“ sotsiaalmeedias oma perekonda kujutades igal juhul käsitlema? Võrrelge, kuidas autentne ja sotsiaalmeedias loodud kuvand võivad erineda. Kuivõrd enesevõrdlemine on õpilaste arvates hea või halb ja mil moel mõjutab see nende minapilti? 

Õpilased uurigu, kuidas sotsiaalmeedia loob kodu ja koduse elu „täiuslikku“ pilti. Kirjeldage kodukeskkonna tegelikkust võrreldes selle kuvandiga sotsiaalmeedias ning arutlege, kuidas erinevad kuvandid võivad mõjutada noorte ootusi kodusele elule ja suhtlemisele. Mida ootavad noored oma tulevaselt kodult, millised nende ootustest on materiaalsed ja meedias kuvatavad, millised aga need väärtused, mida nad ootavad tänu sotsiaalmeedia eeskujudele?

Teemasse süvenenult saab Digarist vaadata, kuidas on ajalehtedes varem perekonnaprobleemidest või kodusest elust kirjutatud, ja võrrelda seda tänapäeva sotsiaalmeedia postituste ning vestlusgruppidega. Milliseid perekondade sündmusi ja tegemisi käsitleti saja aasta taguses meedias ja millest anti leheveergudel teada veel 30 aastat tagasi? Kuidas kajastati pereloomist ja kaaslase leidmist ajalehe reklaamikülgedel ja mil moel tehakse seda meedias praegu?

Püsisuhted ja digisuhtlemine

Õpilased jälgivad oma sõnumivahetust ühe päeva jooksul sotsiaalmeedias (Snapchat, Instagram jt) ja analüüsivad, kuidas see mõjutab nende arusaama lähedusest ja suhtlemisviisidest. Võtke kokku, kuidas eri suhtluskanalid aitavad tugevdada või hoopis vähendada vahetut suhtlust. Õpilased analüüsivad diagrammidena, kuidas suhtlusplatvormid mõjutavad nende suhteid pere ja sõpradega, ning arutlevad tervisliku digisuhtluse põhimõtete üle. 

Vaadake koos värskeid Ofcomi portaali andmeid ja võrrelge neid õpilaste suhtlusvõrgustikega. Kas ja kuidas erineb pereliikmete meediasuhtlus ajaliselt, vanuseliselt ja riigiti? Kuidas mõjutab suhtlusvõrgustikes suhtlemine lähedust, millist suhtlemist nad oma peres eelistavad? Milliseid pilte, ikoone ja sõnu kasutatakse läheduse kirjeldamiseks? Kui nad peaksid kirjutama käsitsi armastuskirja või lähedasele teate, kas nad siis joonistaksid sinna ikoone, ja kui, siis milliseid? 

Laske analüüsida, kuidas kajastatakse sõprade ja partnerite suhteid sotsiaalmeedia kanalites, mida noor tarbib. Populaarsed tünga- või vembuvideod paarissuhete osana. Mis on vägivald ja kiusamine ja mis on nali? Millega peab „leppima“, et olla sotsiaalmeedias kuvatavate paaride sarnane? Õpilased uurivad sotsiaalmeedias mõnda suunamudijat, keda nad jälgivad, ja koostavad ülevaate, kuidas ta suhteid esitleb. Milliseid väärtusi see suunamudija kannab, mida ta soovitab ja propageerib? Kas ja kuidas ta enda suhetest räägib ning mida noor sellest arvab? Millised on püsisuhte ja läheduse tunnused, mida noorele tema lemmikjälgitavad iga päev edastavad?

Kaotusvalu, lahutus ja lein

Paluge õpilastel võrrelda, kuidas käsitletakse lahutust ja leina traditsioonilises meedias, nagu ajalehed ja telesaated. Võrrelge seda sotsiaalmeediaga, kus kaotustest ja lahkuminekutest teatatakse tihti otse publikule. Millised on iga kanali eelised ja võimalikud mõjud inimese emotsionaalsele seisundile? Kuidas avalik postitus sotsiaalmeedias mõjutab lahutuse või leinaga toimetulekut? Kuivõrd mõjub meie vaimsele tervisele igast õnnetusest kuulmine, mis on toimunud meist ka tuhandeid kilomeetreid eemal?

Analüüsige avalike lahutuste käsitlemise juhtumeid ja privaatsuse piiramise mehhanisme ja reegleid. Leidke juhtumeid, kus avaliku elu tegelase eraellu on sekkutud, leidke juhtumid, kus inimesed ise nihutavad oma eraelu piirid väga isiklikku infot jagades avalikuks. Leidke „avalike tülide ja riidude“ käsitlusi kollases ajakirjanduses ja analüüsige probleeme, mis need kaasa võivad tuua. Leidke paralleele sotsiaalmeedias oma suhtestaatusest teatamise või videoblogidega, kus analüüsitakse tüliga toimetulekut või tehakse meeme stereotüüpidest tülide ja lahutuste kohta.

Veebibeebid ja netivanemad

Uurige traditsioonilisi pereajakirju ja sotsiaalmeediablogisid, mis annavad vanemlusnõuandeid. Võrrelge, kuidas mõlemad allikad kujutavad vanemaks olemise ülesandeid ja rõõme, ning arutlege, kuidas nende platvormide esitatud nõuanded ja lood mõjutavad vanemluse hoiakuid. 

Õpilased otsigu sotsiaalmeediast postitusi lapsevanemaks olemise kohta ja võrrelgu neid teaduspõhise teabega lapse arenguvajaduste teemal. Analüüsige, kuidas meedia võib moonutada arusaamu lapse arengust ja vanemate rollist. Õpilased koostavad ekraanitõmmiste baasil esitlusmaterjali, analüüsides, millised teemad ja nõuanded domineerivad ja miks need võivad olla kasulikud või küsitavad. Analüüsige, kuidas platvormid kujundavad arusaamu vanemaks olemisest ja vastutusest. 

Sotsiaalmeedias on pandud paljud lapsed esitama täiskasvanute anekdoote, on loodud kontod, kus lapsed toodavad täiskasvanutele sisu. Kuidas see toetab või kahjustab lapse arengut? Mida selline oma lapse eksponeerimine vanemale pakub? Arutlege beebide digijalajälje võimaliku mõju üle. 

Laske õpilastel võtta kooli kaasa üks beebipilt vanavanemast, vanemast ja iseendast, võrrelge seda mõne „veebibeebiga“, kellest ilmub igal päeval mitmeid postitusi. Arutlege, kellele kuulub lapse kujutis. Leidke jälgimisrakendustega seotud teadustöid ja analüüsige A. Siibaku materjalides kirjeldatud näiteid oma õpilaste kogemustest.

Tervis ja turvalisus

Õpilased uurivad sotsiaalmeediast leitud tervise- ja turvalisuse nõuandeid, võrreldes neid teaduslike soovitustega. Analüüsige, kuidas meedia võib mõjutada noorte suhtumist seksuaalsuhetesse ja turvalisusesse. Seksuaalse arengu ja tervislike suhete teemal analüüsige, kuidas ajalehed ja terviseteemalised veebisaidid annavad nõu seksuaalsuse ja seksuaaltervise teemadel ja võrrelge seda sotsiaalmeediaga. Milliseid nõuandeid rõhutatakse ning millist rolli mängib usaldusväärne teave eri platvormidel? Võrrelge taas õpilase sotsiaalmeedias ja suhtlusvõrgustikes leiduvat infot seksuaalnõustajate veebilehtedega.

Käsitlege populaarseid „põlvkondliku trauma“ soovitusi sotsiaalmeedias ning leidke sarnaseid juhtumeid kirjandusest või filmist. Kuidas mõjutab inimese vaimset tervist lemmiklooma kui perekonna liikmega käitumine? Kuidas mõjutab loomaomanikke oma lemmikloomale inimese tunnete ja tunnuste omastamine meedias?

Kui seda kõike tundub liiga palju, siis alustage ühest ülesandest. Õpilased on tänulikud, kui käsitleme infot, milles nemad viibivad tunde. Kui te olete seda kõike juba suutnud teha, siis jätkake, olete õigel teel!