„Õpetaja, see on elu kõige lahedam tund, kus ma olnud olen!“ – selle emotsiooni tõttu, kalahaisuses klassiruumis, käed ligased ja juuksed sorakil, hakkasin mõni aasta tagasi lõpuks mõistma kooliõpetaja töö tänuväärseimat külge. Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuse õppeprogrammidel ja huviringides on taolised hetked õnneks igapäevane nähtus.

Eksootilised elamused koolitunnis

Kooligruppidele on põhiliseks tõmbenumbriks loomaaias eksootiliste piirkondade loodusega seotud aktiivõppeprogrammid, mida juhendavad pikaaegse õpetamiskogemuse, noorusliku vaimu ja loodusalase kõrgharidusega loomaaia spetsialistid. 2024. aastal avatud Kagu-Aasia vihmametsa maja pakub esimesele kooliastmele võimalust hakata maadeavastajaks ning käia kuulsa loodusuurija A. R. Wallace’i jälgedes – oh seda emotsiooni, kui oled palavat ja niisket olustikku omal nahal kogenud ja keerulist ametit ise katsetanud! Alates 2025. aasta kevadest saab tellida ka õppekavaga ideaalselt kokku sobivat kaheksanda klassi vihmametsade tundi – kes ees, see mees, ajad täituvad kiiresti ning toredad kalakassid, mängulised aasia sõrmiksaarmad, karvamütsi moodi binturongid jt tegelased juba ootavad uusi gruppe külla. Keskkonnaprobleeme ja jätkusuutliku elu temaatikat nii kitsamal kui laiemal skaalal on loomaaias võimalik käsitleda ka näiteks Arktika ja Aafrika ekspositsioonides ehk äärmusest äärmuseni. Gümnaasiumitasemel on klassid teretulnud väljasõidule näiteks liigikaitse teemal, kus saab mängida täiskasvanutelegi põnevat lauamängu ning seejärel tutvuda vastavatud ekspositsiooniala, Tiigrioruga.

Kodukandi loodus on sama tähtis

Tallinna Loomaaed on suur roheala, mis võimaldab lisaks eksootilistele teemadele lähemalt uurida ka oma kodukanti. Keskkonnahariduskeskuse kõrval asuv tiik on väga liigirikas. Mis saaks viienda klassi jaoks olla ehedam elamus kui esmakordselt binokulaari all „tulnukatega“ tutvuda, sest just nõnda enamiku laste jaoks üks tüüpiline kiili- või ühepäeviku vastne välja näeb. Huvitav on, et enamik lapsevanematest ja klassijuhatajatest saatjaid naudib tundi vähemalt sama palju kui lapsed. Lisaks pakub tohutut avastamisrõõmu vääriselupaikade nimestikku kuuluv vana laialehine Veskimets. Metskitsede asemed, rähni sepikojad, kohisevad puud, valge ülasevaip, värske metsaõhk, kevadine linnulaul jne aitavad kinnistada teises kooliastmes õpitavaid metsatüüpe ja sealset elustikku. Kõigi õppeprogrammide oluline osa on loomulikult ka tutvuda looduses liikumise heade tavadega, mis linnalaste jaoks sageli keeruliseks osutub.

Loomaaia roll loodushariduses

Loomaaial on täita väga oluline roll traditsioonilise koolihariduse toetamisel. Rõõm on suur, kui õpilane mõistab lahkudes iga organismi vajalikkust maailma osana – olgu selleks siis tüütud sääsed või hirmsad maod – ning inimese rolli kõiges. Hirmukilked on tavalisimad madude ja prussakatega seoses ja see on täiesti normaalne. Hiljuti viisin läbi huviringi tundi putukate teemal ning üks kolmanda klassi tüdruk kartis putukaid sedavõrd, et jooksis nuttes klassiruumi teise otsa. Mõne meetri kauguselt üritas ta pisarsilmil oma sõrmede vahelt putukaid siiski piiluda, sest loodushuvi oli liiga suur. Just sellise tunde loodame loomaaias igale lapsele kaasa anda, külastagu ta meid siis huviringis igal nädalal kümme aastat järjest või kooligrupiga üks kord kümne aasta jooksul. Uudishimust saab looduse mõistmine alguse.