Medaleid jagatakse igal aastal välja üha rohkem. Kui 2019. aastal lõpetas gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga 889 õpilast, siis eelmisel aastal oli neid juba 1186. Tõsi, ka lõpetajate arv on kasvanud, kuid medalistide osakaal on siiski varasemast suurem. Tingimata ei ole see muidugi probleem, kui noored muutuvad järjest tublimaks, aga on ka neid, kes usuvad, et medaleid on üha lihtsam saada, ja nii kahaneb nende väärtus. 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridusnõunik Robert Lippin tõstatab küsimuse, mida näitab viimase 10–15 aasta jooksul mitu korda kasvanud medalistide arv. „Paratamatult tekib küsimus, mille eest see medal antakse. Kas progressi eest õppetöös, suurepäraste teadmiste esitlemise eest või on siin oluline mingi muu aspekt?“ arutleb ta. 

Tallinna Ülikooli õppevaldkonna juht Helen Joost räägib, et neil on juttu olnud loobumisest kolmest lisapunktist, mis kuldmedal ülikooli sisseastumisel annab, aga seni on soov pühendumust ja pingutust keskhariduse omandamisel tunnustada valjemini kõlama jäänud. Miski pole aga kivisse raiutud. „Ülikool jälgib medalite osakaalu. Ei saa välistada, et kui see oluliselt suureneb, st medal devalveerub, loobub ülikool selle kasutamisest vastuvõtul,“ ütleb Joost. 

Medalistide osakaalu vähendaks oluliselt, kui arvesse läheksid ka riigieksamite tulemused: 91–100% tähendaks viit ja 71–90% nelja. Sellele ideele on nii häid poolt- kui vastuargumente. Alustama peaks medalite jagamise eesmärgist. Kui medal peaks töökuse ja pingutuse kõrval väljendama ka teadmiste taset, siis oleks loogiline, et riigieksami tulemus – mis seda vast kõige objektiivsemalt kontrollib – läheb samuti arvesse. Samas võib kõigil ette tulla halbu päevi ja kas oleks aus, kui üks selline tõmbab kolm aastat kestnud ideaalilähedasele pingutusele vee peale? Keeruliseks muudab idee ellurakendamise ka tõik, et matemaatikas saab valida kitsa ja laia eksami vahel ja medalite jagamisel neid võrdväärsena võtta poleks õiglane. Sarnane probleem on seotud eesti keelega, mida sooritatakse esimese või teise keele eksamina. 

Üks suuri küsimusi on, kui hästi medalistid siis riigieksameid sooritavad. TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll tõdeb, et kuigi enamik medaliste on riigieksameid sooritades tublid, ei ole seda kindlasti mitte kõik. „2019. aastal me kaalusime, kas luua medalistidele sisseastumisel eritingimus, aga saime aru, et riigieksamite tulemused neid medaleid üks ühele ei peegelda,“ tõdeb Voll. 

Paremini kui teised paistavad medalistid eksameid siiski sooritavat. See joonistub välja näiteks nende õpilaste tulemustest, kes eelmisel aastal otse keskkoolist Tartu Ülikooli astusid: nii laia kui kitsa matemaatika, eesti keele ja eesti keele kui teise keele riigieksami puhul oli medalistide keskmine hinne kõrgem kui teistel. Haridussilma statistikast selgub aga, et eesti keele eksami sooritas eelmisel aastal rohkem kui 90 protsendile kokku 367 õpilast. Kui mõelda, et need samad õpilased oleks pidanud kuldmedali saamiseks sooritama sama edukalt ka matemaatikaeksami ja olema ka läbivalt viielised, väheneks kuldmedalistide arv, keda eelmisel aastal oli 608, mitu korda.