Ragnar Kaasik. Foto: Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix
Ragnar Kaasik. Foto: Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix

Kas riigieksamite tulemusi peaks medalijagamisel arvestama? 

Ragnar Kaasik. Foto: Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix
Ragnar Kaasik. Foto: Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix
3 minutit
1157 vaatamist
2 kommentaari

Medaleid jagatakse igal aastal välja üha rohkem. Kui 2019. aastal lõpetas gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga 889 õpilast, siis eelmisel aastal oli neid juba 1186. Tõsi, ka lõpetajate arv on kasvanud, kuid medalistide osakaal on siiski varasemast suurem. Tingimata ei ole see muidugi probleem, kui noored muutuvad järjest tublimaks, aga on ka neid, kes usuvad, et medaleid on üha lihtsam saada, ja nii kahaneb nende väärtus. 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridusnõunik Robert Lippin tõstatab küsimuse, mida näitab viimase 10–15 aasta jooksul mitu korda kasvanud medalistide arv. „Paratamatult tekib küsimus, mille eest see medal antakse. Kas progressi eest õppetöös, suurepäraste teadmiste esitlemise eest või on siin oluline mingi muu aspekt?“ arutleb ta. 

Tallinna Ülikooli õppevaldkonna juht Helen Joost räägib, et neil on juttu olnud loobumisest kolmest lisapunktist, mis kuldmedal ülikooli sisseastumisel annab, aga seni on soov pühendumust ja pingutust keskhariduse omandamisel tunnustada valjemini kõlama jäänud. Miski pole aga kivisse raiutud. „Ülikool jälgib medalite osakaalu. Ei saa välistada, et kui see oluliselt suureneb, st medal devalveerub, loobub ülikool selle kasutamisest vastuvõtul,“ ütleb Joost. 

Medalistide osakaalu vähendaks oluliselt, kui arvesse läheksid ka riigieksamite tulemused: 91–100% tähendaks viit ja 71–90% nelja. Sellele ideele on nii häid poolt- kui vastuargumente. Alustama peaks medalite jagamise eesmärgist. Kui medal peaks töökuse ja pingutuse kõrval väljendama ka teadmiste taset, siis oleks loogiline, et riigieksami tulemus – mis seda vast kõige objektiivsemalt kontrollib – läheb samuti arvesse. Samas võib kõigil ette tulla halbu päevi ja kas oleks aus, kui üks selline tõmbab kolm aastat kestnud ideaalilähedasele pingutusele vee peale? Keeruliseks muudab idee ellurakendamise ka tõik, et matemaatikas saab valida kitsa ja laia eksami vahel ja medalite jagamisel neid võrdväärsena võtta poleks õiglane. Sarnane probleem on seotud eesti keelega, mida sooritatakse esimese või teise keele eksamina. 

Üks suuri küsimusi on, kui hästi medalistid siis riigieksameid sooritavad. TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll tõdeb, et kuigi enamik medaliste on riigieksameid sooritades tublid, ei ole seda kindlasti mitte kõik. „2019. aastal me kaalusime, kas luua medalistidele sisseastumisel eritingimus, aga saime aru, et riigieksamite tulemused neid medaleid üks ühele ei peegelda,“ tõdeb Voll. 

Paremini kui teised paistavad medalistid eksameid siiski sooritavat. See joonistub välja näiteks nende õpilaste tulemustest, kes eelmisel aastal otse keskkoolist Tartu Ülikooli astusid: nii laia kui kitsa matemaatika, eesti keele ja eesti keele kui teise keele riigieksami puhul oli medalistide keskmine hinne kõrgem kui teistel. Haridussilma statistikast selgub aga, et eesti keele eksami sooritas eelmisel aastal rohkem kui 90 protsendile kokku 367 õpilast. Kui mõelda, et need samad õpilased oleks pidanud kuldmedali saamiseks sooritama sama edukalt ka matemaatikaeksami ja olema ka läbivalt viielised, väheneks kuldmedalistide arv, keda eelmisel aastal oli 608, mitu korda. 

Kommentaarid

  1. Kolleegid!
    Medal ei saa olla eesmärk vaid eelkõige TULEMUS… Kes need jobud on, kes on hakanud “võitlema” eksamite vastu? Eksam on igasuguse õppe üks DIDAKTILINE (!) osa, sest õpilane on sunnitud(!) kogu kursuse veelkord mõtteliselt läbima (KORDAMA), looma seosed ja kindlustama materjali salvestamise oma püsimälus. ARUKUS on üldinimlik nõue, mitte vaid reaalainete või keeleinimestele omane!

    Et selle kõigega kaasneb emotsionaalne pinge, on suurepärane! Ka see on ettevalmistus TÄISKASVANU ELUKS, sest pingeteta elu pole olemas… Õnneks pidi minu põlvkond juba 4.klassis tegema 4 (!) eksamit – õpiti!

    Ühelt poolt targutatakse, et laps on täiskasvanuga VÕRDNE, kuid samas ei esita me veel isegi 13-14-aastasele tõsiseid nõudmisi (nagu titadele lastesõimes). See kõik on LOODUSSEADUSTE VASTANE!

    Peep Leppik

  2. Medalistide arvukus on hämmastav. Eriti kui siia kõrvale panna riigieksamite tulemused. Näiteks 2024. aastal sooritas laia matemaatika eksami 5151 õpilast keskmise hindega 52,8 punkti ja kitsa matemaatika 4142 õpilast keskmisega 39,6 punkti.

    Võrdluseks näiteks polnud omal ajal meie Tallinna keskkooli ligikaudu sajases lennus ainsatki medalisti. Samuti ei saadud ühtegi medalit kolm aastat enne ja üks aasta pärast meid. Küll aga olid need viie lennu lõpetajad sünniaastatega 1941 – 1946 nii kõvasti karastatud, et ilma märgatava stressita tegime kaheksa lõpueksamit ja kõrgkoolidesse astujad samal suvel lisaks veel viis sisseastumiseksamit.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Õpiampsud laiendavad silmaringi

Üksteist aastat tagasi lõime uut gümnaasiumi. Kooli õppekava tegemisse olid kaasatud tulevased õpilased, vanemad, õpetajad. Meie ühine otsus oli, et…

2 minutit

Laps ei saa endale peret valida

15-aastane Johan ei saa öösiti tihti magada, sest tema õde on raskelt haige. Koolis on tal puudulikud hinded ja käitumisprobleemid…

2 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht