„Üks suurimaid väljakutseid seoses tööturu ja tehnoloogia arenguga on reaalainete õpetamine viisil, mis on mõistetav, eluline ja inspireeriv,“ lausub Tallinna IT- ja tehnoloogiakolledži juhiks valitud Ott Pärna.

Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas vajab Eesti haridussüsteem värskeid ideid ja tugevat juhtimist, et tagada noortele praktiline ja tulevikukindel haridus. Just sellise visiooniga asub Tallinna IT- ja tehnoloogiakolledži etteotsa Tartu Ülikooli majandusteaduskonna külalisprofessor Ott Pärna – kogenud majandusekspert, haridusuuendaja ja tehnoloogiamaailma tundja. Tema eesmärk on muuta rakenduslik keskharidus noorte seas populaarseks ja väärtustatud valikuks, mis viib nii isikliku edu kui ka kogu ühiskonna arenguhüppeni.

Uus kolledž sünnib nelja Tallinna kutsekooli – Lasnamäe mehaanikakooli, Tallinna Polütehnikumi, tööstushariduskeskuse ja ehituskooli – liitmisel ning hakkab pakkuma tulevikukindlat, praktilise suunitlusega keskharidust enam kui 6000 noorele.

Teie taust on väga mitmekesine: majandusest tehnoloogia ja hariduseni. Mis motiveeris teid kandideerima uue tehnoloogiakolledži juhiks?

Harva on nii, et riigis võetakse mõni tänuväärt valdkond suurelt ette või tekib võimaluste aken, kus on võimalik midagi olulist ja majandusarengu mõttes murrangulist käima lükata, sellesse panustada. 

Kui ma aasta alguses silmasin riigi plaane kutseharidusreformiga, seda paljuski rakendusliku tehnoloogiahariduse suunal, siis mõistsin, et siin on tegemist suure väljakutsega, aga samas ka väärtusliku võimalusega viia noorte tulevikku puudutav valdkond uuele tasemele. Indu ja enesekindlust kandideerida lisas asjaolu, et ma olen nii mõneski uue kooli õppesuunas kättpidi sees olnud, olgu selleks siis autondus ja IT, tehnoloogilised idufirmad või ka meedia, disaini ja arhitektuuri valdkond.

Milline peaks olema üks kaasaegne ja atraktiivne kutsehariduskool Eestis aastal 2030?

Minu peamine eesmärk on teha kõik selleks, et praktiline, eluline ja tulevikukindel rakenduslik keskharidus oleks põhikooli lõpetavate noorte seas popp – sisult kvaliteetne, vormilt atraktiivne ja tööturul edukas alternatiiv gümnaasiumiõpingutele. Gümnaasiumiharidus koos otseteega ülikooli on loomulikult üks võimalus, kuid tervelt 40% gümnaasiumiteed alustanutest ei jõua kunagi ülikooli. Nad jäävad sageli ilma erialaoskusteta, sõltudes tööandja või elu enda õppetundidest, ning paljud neist satuvad palgavaesuse riskigruppi. Paraku jätkab kutsekooli ehk rakendusliku keskhariduse teed Eestis vaevalt 25% põhikoolilõpetajatest. Soomes on see protsent pea 50 ja Šveitsis koguni 60. Meil on, kuhu pürgida.

Rakenduslik keskharidus ei peaks olema hilisemaid valikuid piirav paratamatus, mida noor asub omandama, kuna ta ei saanud gümnaasiumisse sisse. See peab olema hoopis äge alternatiiv ja teadlik valik, mis pakub teoreetilise gümnaasiumiharidusega võrreldes – õigemini sellele lisaks – laiemat karjäärivalikut, edasiõppimise teid, mitmekülgsemat eneseteostust ja kindlamat sissetulekut tulevikus. 

Te ütlesite, et soovite muuta rakendusliku keskhariduse Eestis popiks. Kuidas kavatsete seda teha?

Selge sihiga, tugeva ja motiveeritud meeskonna, õpilaste, kaasatud partnerite ja toetava koolipidaja ehk riigiga koostöös. Siht on riigil kutseharidusreformiga üsna selge – rakendusliku keskhariduse valivate põhikoolilõpetajatest osakaalu suurendamine 40%-ni aastaks 2035; õppeaja pikendamine kolmelt aastalt neljale; uute kaasaegsete õppekavade juurutamine; üldpädevuste osakaalu suurendamine õppes; kutsehariduse parem sidumine teiste õppetasemetega; noorte õpikohustuse viimine 18. eluaastani. Loodetavasti vastavad ambitsioonile ka ressursid: investeerime ju maksumaksja raha tulevaste maksumaksjate koolitamisse ja seeläbi majanduskasvu, kui tsiteerida Tallinna Tööstushariduskeskuse pikaajalist juhti Paul Alekanda.

Millised on teie esimesed sammud koolijuhina alates 1. augustist 2025?

Sellest kuupäevast märksa olulisem on 1. september 2026 – päev, mil uus ühendkolledž peab oma uksed avama. Sellele eelneb tehniline liitumine suvel ja kevadine ühine sisseastumiskampaania. Omakorda sellele eelneb juba sügistalvel algav ettevalmistusetapp: võtmemeeskonna komplekteerimine, kooli nimevalik ja ühtse visuaalse identiteedi kujundamine, strateegia koostamine, ühtse veebikeskkonna loomine ning palju muud.

Kui kolledži igapäevatöös on võtmeroll kutse- ja üldhariduse õpetajatel, kelle arendamisse suhtume täie tõsidusega, siis liitmise õnnestumisel ja seatud eesmärkide saavutamisel on keskne roll keskastmejuhtidel. Seda nii tehnoloogia ja õppevaldkondade ülesehituses kui ka kooli üldises toimimises. Seetõttu on just selle juhtimistasandi funktsioonide selge kirjeldamine ja pädevate inimestega mehitamine üks kriitilisemaid edutegureid nii lühi- kui ka pikaajalises vaates.

Kuidas tagate, et neli kooli liidetakse sujuvalt ja kõik asjaosalised tunnevad end kaasatuna?

Ma olen seda meelt, et ühine eesmärk ühendab. Seda nii spordis, elus kui ka organisatsiooni ehitamisel. See annab vektoritele ruumilise sihi ja suuna, isegi kui ettekujutus teekonnast ning liikumise kiirusest vahel erineb. Usun, et kui neli kooli liidetakse, ei teki lihtsalt uus kool, vaid meil on võimalik ehitada midagi, mis on suurem kui osade summa. Nagu legoklotsid, mis eraldiseisvalt on tükid, õigesti kokku panduna aga moodustavad midagi, mis on korraga tugev, uuenduslik ja ainulaadne.

Igal juhul tõmbab suure ja ägeda asja tegemine kaasa – nii õpilasi ja töötajaid kui ka partnereid ja rahastajaid. Ka on koolide liitmine ühine projekt. Kindlasti võtame liidetavatest koolidest kaasa nende traditsioonid, väärtuse ja ajaloo. Meie koolidest vanima, Tallinna Polütehnikumi sünniaasta on 1915, mis teeb meist kolm aastat vanema kooli, kui seda on Tallinna Tehnikaülikool (TalTech).

Inimeste inimesena usun ma Nokia kunagisse loosungisse „Räägi inimestega!“. Eelistan alati otsest ja personaalset suhtlust, sest just vestluses sünnib mõistmine, usaldus ja koostöövalmidus ning võimalus ühist teekonda kujundada. Akadeemilise taustaga inimesena usun, et kui arutletakse – ja argumenteerimine ongi teaduse üks alussambaid –, siis käib see ideede, mitte isikute tasandil. Kui see põhimõte on ühine, sünnib koostööst nii tulemuslikkus kui vastastikune lugupidamine.

Kuidas plaanite luua usaldust ning tekitada õpetajate, õpilaste ja tööandjate tugevat koostööd?

Usaldus sünnib siis, kui inimesed tajuvad, et neid kuulatakse, kaasatakse ja toetatakse. Juhina on mul eesmärk luua koolikultuur, kus iga õppija, õpetaja ja partner tunneb, et tal on hääl ning et koostööl on tähendus.

Ma usun juhtimisfilosoofiasse, mille järgi on edu meeskonnatöö vili, aga keskne vastutus jääb juhile. Usun ka, et juhtimisstiil ei saa olla universaalne. See peab lähtuma sellest, keda, mida ja mis suunas sa juhid. Suund ja siht on meil olemas, kuid haridusasutuses tähendab juhtimine ka tundlikkust eri sihtrühmade, vajaduste ja arenguastmete suhtes. Seetõttu on meie jaoks keskse tähtsusega positiivne õpilas- ja õpetajakogemus ning tööturu tagasiside. 

Paljud õpetajad tunnevad muret uute struktuurimuutuste ja ebakindluse pärast. Kuidas neid toetate?

Mõistan suurepäraselt nii teie küsimust kui ka õpetajate muret või ehk täpsemalt: ootusärevust. Muutuste perioodid on paratamatult keerulised, sest toovad kaasa ebakindlust. Samas põhineb kogu ühiskonna intellektuaalne ja tehnoloogiline areng just muutustel. Nendeta ei ole võimalik edasi minna. Ma hindan väga initsiatiivi ja kvaliteeti – kui midagi juba teha, siis innustunult ja parimal võimalikul viisil.

Seda mõtteviisi soovime rakendada ka Tallinna IT- ja tehnoloogiakolledži kujundamisel. Nelja kooli liitmine ei ole vaid tehniline struktuurimuudatus. Meie siht on luua ühtne kultuur ja kogukond. Igas etapis peab juhtkond olema õpetajate ja töötajate kõrval: kuulamas, selgitamas, kaasamas ja toetamas. Meie eesmärk on kujundada keskkond, kus igaüks tunneb, et tema hääl on kuulda, tema panus on oluline ja ta on osa millestki suuremast, sisukamast ja jätkusuutlikumast.

Millist rolli näete õpetajate professionaalsel arengul kolledži tuleviku kujundamisel?

Õpetajate professionaalne areng on kolledži tuleviku kujundamisel keskne. Meil on võimalus pakkuda õpetajatele rahvusvahelisemat ja praktilisemat arengut kui üldhariduskoolidel. Erialavaldkondade arendamisel teeme koostööd parimate tehnoloogia- ja ametikoolidega maailmas. Samuti soovime tihendada koostööd välisesinduste ja ülikoolidega, tuues õpetamisse rohkem rahvusvahelist teadus- ja oskuspõhist ekspertiisi.

Kuidas peaks kutseharidus suhestuma üldhariduse ja kõrgharidusega? Kas piirid peaksid hajuma?

Minu arvates peaksid piirid tõepoolest hajuma ja see juba toimubki. Olen ise õppinud ja töötanud mitmes riigis ning liitun uue kooliga kõrghariduse ja teaduse vaatepunktist. Kui traditsioonilised ülikoolid püüdsid varasematel aegadel hoida kogu kompetentsi enda sees ning elitaarne kõrgharidus võimaldas seda, siis tänapäeva ülikoolid toimivad pigem võrgustike sõlmpunktidena. Nad mõjutavad protsesse ja suunavad arenguid, kuid ei pea ise kõike omama, olgu need õppejõud, teadlased või laborid. Ma olen avatud innovatsiooni usku – hariduse tulevikuväärtus seisneb piiride puudumises, ühiselt katsetamises, õppimises ja koostöös, mitte isoleerituses.

Eesti tööturg muutub pidevalt. Kuidas hoiab uus kolledž õppekavad tööandjate ootustega sünkroonis?

Tööturu muutused on kiired ja sageli ettearvamatud. Just seetõttu usun, et haridus ei peaks mitte ainult reageerima tööturu vajadustele, vaid neid ka ennetama. Õppijatele tuleb pakkuda tulevikukindlat haridust, mis valmistab neid ette mitte ainult olemasolevate ametite täitmiseks, vaid ka uute loomiseks. Meie eesmärk on, et lõpetanud oleksid lisaks oskustöötajatele ka muutuste juhtijad ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt.

Üks suurimaid väljakutseid seoses tööturu ja tehnoloogia arenguga on reaalainete õpetamine viisil, mis on mõistetav, eluline ja inspireeriv. Me teame, et põhikoolide tase matemaatikas, füüsikas ja keemias on ebaühtlane. See seab meile selge ülesande, kuid annab ka suure võimaluse. Meie laborid ja õppetöökojad võimaldavad tuua need ained õppijatele lähemale praktiliste katsete ja näidetega, seostades need tehnoloogia ja igapäevaeluga. Õpimeetodite arendamiseks teeme ka koostööd nii tööandjate kui akadeemilise maailmaga, näiteks Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudiga, kellega olen ise aastaid kõrvuti töötanud Delta keskuses.

Teie kogemus ulatub ka rahvusvahelisse haridusse ja ettevõtlusse. Milliseid rahvusvahelisi koostöövõimalusi uuel kolledžil näete?

Tallinna IT- ja tehnoloogiakolledž on rahvusvaheline kool. Seda eelkõige kogemuste jagamise, rahvusvahelise koostöö ja töötajate arendamise vaates. Küsimus, kas meil hakkavad olema ka ingliskeelsed õppeprogrammid või mikrokvalifikatsioonid, sõltub küll ajast ja koostööst riigiga, kuid kalduksin juba praegu vastama jaatavalt. Meie kooli külastavad juba praegu Erasmus+ programmi kaudu õppijad ja õpetajad, samuti välistudengid ja eksperdid. Seda võrgustikku tuleb julgelt edasi ehitada.

Millise pärandi soovite viie aasta pärast uue kolledži juhina maha jätta?

Minu soov ja eesmärk on, et viie aasta pärast oleks kutseharidus noorte seas hoopis teise tähendusega kui praegu. Et see oleks kaasaegne, väärtustatud ja teadlik valik. Rakenduslik keskharidus peab muutuma millekski, mis avab uksi, mitte ei sule neid.

Soovin, et kool sütitaks igas noores uudishimu, soovi katsetada, õppida ja end arendada. Ka neil, kes tulevad keerulisemast sotsiaalsest olukorrast. See on meie, koolipere vastutus.

---

Ott Pärna (PhD) on varasemalt töötanud Tartu Ülikooli Delta keskuse turundusjuhina, Eesti Arengufondi ja riskikapitalifirma SmartCap käivitaja ning Tallinna Teaduspargi Tehnopol loomise riigipoolse eestvedajana. Pärna on ka Kutsekoja OSKA raporti „Töö ja oskused 2025“ autor ning Kuku raadio populaarse majandussaate „Buum“ saatejuht. Kõige selle ümber ja vahele on jäänud töö erasektori tehnoloogiafirmades, õpingud välismaal ning viimasel viiel aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas külalisprofessori ja arendusjuhi roll.