• Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses toimusid 13. märtsil kolmanda taseme abikokkade ja abipagarite kutsemeistrivõistlused. Korraldajate teadmiste kohaselt toimusid need Eestis esimest korda. Selgituseks – kolmanda taseme õppija töötab juhendamisel või osalisel juhendamisel muutumatus töökeskkonnas ning üldhariduse skaalal asub sellel tasemel põhikooliõpilane.

Kahjuks ei ole kutsemeistrivõistluste traditsioon seni hõlmanud toevajadusega noori või madalamaid kutsetasemeid järjepidevalt. Seega otsustasid Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse erialaõpetajad võtta ohjad enda kätte, vähemalt kutsevõistluste vallas.

Kui abikokad on tööturul oodatud ja hinnatud ning nende roll koka abistajana selge, siis abipagari töökuululutust tööportaalidest naljalt ei leia. Samas keskendub mõlema eriala õpe sellele, et koolist läheks kööki üks lisapaar käsi, kes teeb ära kõik rutiinsed, kuid hädavajalikud tööülesanded. See annab juhendavale oskustöölisele võimaluse keskenduda lõpptulemuse kvaliteedile – maitsele, välimusele, serveerimisele ja töö korraldamisele. Sellele, milles kolmanda taseme õpilane väga tugev ei ole.

Kolmanda taseme kutsevõistluste fookus oli oskuste demonstreerimisel, mitte niivõrd toote erakordsel maitsel või välimusel. Tegemist on õpilastega, kelle õppe lõppeesmärk on töötada koka/pagari/kondiitri alluvuses, täites juhendaja töökorraldusi. Loomulikult on toote maitse ja välimus olulised, kuid see näitaks pigem juhendaja meisterlikkust.

Hea pingetaluvus ja keskendumisvõime

Võistlejad näitasid võistluste käigus kohanemisvõimet, pingetaluvust, retsepti järgimise oskust ning suurepärast  keskendumist oma tööle. Üks žürii liikmetest ütles, et pole sellist vaikset kontsentreeritust ülesandele kunagi ühelgi kutsevõistlusel kohanud. Kõik juhendajad said uhked olla oma õpilaste soorituste üle. Ainuüksi osavõtt oli juba erialasuutlikkuse näitaja.

Abikokkade pannkoogivõistlus eeldas õhukese pannkoogi tegemist, mille sees on aedviljatäidis, ning selle serveerimist kahe ühesuguse serveeringuna. Võrreldavuse tagamiseks oli ette antud ostukorv toorainega, millele võis lisada vaid üksikuid komponente. Võistlusel osales kuus õpilast kuuest  kutsekoolist, sh Leedu Kaunase kutsekooli esindaja (Leedu koolis käisid võistlust korraldava kooli õpetajad möödunud kevadel sealset teise taseme kutsevõistlust vaatlemas ja mõtteid kogumas).

Abikokkade kutsemeistrivõistlust hindasid kutsevõistluste kogenud hindajad: Eero-Olavi Kippa (Tallinna teeninduskool, Eesti peakokkade ühendus), Marko Sõmer (Horisont, Swissôtel, Eesti peakokkade ühendus) ning Alfonso Longo (Itaalia ENGIM kutsekooli ekspert ja kutseõpetaja).

I koht – Kairit Kostruleva, Raplamaa rakenduslik kolledž, kutseõpetaja/juhendaja Laivi Hints

II koht – Rebeka Gepner, Rakvere ametikool, kutseõpetaja/juhendaja Eha Taim

III koht – Joonas Puusepp, Astangu KRK, kutseõpetaja/juhendaja Marii Siidroo

Abipagarite kukeldamisvõistlus eeldas, et tehakse kaks ühesugust saia magusast pärmitaignast, kasutades vormimisel kukli tegemise tehnikat. Võistlesid viis õpilast neljast kutsekoolist. Ka siin oli ette antud toorainete nimekiri ja luba kasutada mõningaid lisandeid enda vabal valikul.

Abipagarite küpsetisi hindasid Eesti leivaliidu esindajana Ülle Parbo, tööandjaid esindas Aivar Tarja ja kutsekoole võistlusel mitte osalenud Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse erialaõpetaja Natalia Dolzhenkova.

I koht – Hanna Maria Trummar, Haapsalu kutsehariduskeskus, kutseõpetaja/juhendaja Lea Rand.   

II koht – Robin-Rio Rekkaro, Rakvere ametikool, kutseõpetaja/juhendaja Moonika Veedla

III koht – Liisa Kuusk, Tartu rakenduslik kolledž, kutseõpetaja/juhendaja Sirje Jäär.