Eestlaste esindus olümpiaadil pärast lõputseremooniat. Foto: Päivo Simson

Eesti õpilased võitsid Euroopa füüsikaolümpiaadil kolm kulda, hõbeda ja pronksi

Eestlaste esindus olümpiaadil pärast lõputseremooniat. Foto: Päivo Simson
3 minutit
1593 vaatamist

13.–17. juunini peeti Bulgaaria pealinnas Sofias üheksas Euroopa füüsikaolümpiaad (EuPhO). Eesti õpilased saavutasid ajaloo parima tulemuse, võites kolm kuldmedalit, hõbemedali ja pronksmedali.

Olümpiaadil osales 190 õpilast 40 riigist, kellest kümme olid külalisvõistkonnad väljaspool Euroopat. Eesti võistkonda kuulusid

  • Mihkel Rannut, Tallinna Reaalkool, 12. klass,
  • Saskia Põldmaa, Tallinna Reaalkool, 12. klass,
  • Ralf Robert Paabo, Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. klass,
  • Kaarel Toomet, Nõo Reaalgümnaasium, 11. klass,
  • Marten Suits, Tallinna Reaalkool, 10. klass.

Mentorina oli õpilastel abiks Tartu Ülikooli teadur Oleg Košik, vaatlejana osales Päivo Simson Tallinna Tehnikaülikoolist. Lisaks tegid eestlastest olümpiaadi korralduses kaasa Euroopa füüsikaolümpiaadi president, Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda ning akadeemilise komitee liige Eero Uustalu.

Lahendamiseks pakuti ühel päeval eksperimentaalseid ja teisel päeval teoreetilisi ülesandeid. Ühes eksperimendis tuli uurida tehisnärvivõrkudes kasutatavate neuronite füüsikalist mudelit, kus neuroni modelleeris elektroonikaskeem. Teises eksperimendis tuli difraktsiooni abil avastada poolläbipaistvale kilele trükitud peidetud mustri parameetreid. Teooriaülesannetes uuriti päikesevalguse peegeldumist tooliajalalt, kettide abil kinnitatud lauakonstruktsiooni võnkumisi ning kahe ristuva sirgvoolu tekitatud magnetvälja.

Meie õpilastel läks ülihästi. Kaarel Toomet ja Saskia Põldmaa kogusid kumbki 35 punkti 50 võimalikust, pälvides sellega kuldmedalid. Seejuures jagasid Kaarel ja Saskia üldarvestuses 6. kohta (Euroopa õpilaste arvetuses 4. kohta). Mihkel Rannut võitis samuti kuldmedali 29,85 punktiga. Saskia oli suure edumaaga võistluse parim neiu. Kokku anti välja 18 kuldmedalit (neist Euroopa õpilastele 12) ning nende arvu poolest oli Eesti edukaim riik. Olümpiaadi üldvõitjaks tuli õpilane Slovakkiast, kelle punktiskooriks oli 40,3.

Ka ülejäänud Eesti õpilased naasid koju medalitega. Ralf Robert Paabo kogus 23,5 punkti ning teenis sellega hõbemedali, võistkonna noorim liige Marten Suits pälvis 14,7 punktiga pronksmedali.

Euroopa füüsikaolümpiaadi ajakava on õpilaste jaoks tihe, sest lisaks kahele võistlusvoorule peavad õpilased ka oma lahendusi ise apelleerima, st diskuteerima võistlustööde hindajatega siis, kui on alust arvata, et lahendus vääriks esialgselt antust rohkem punkte. See tegevus, mis on teistel rahvusvahelistel võistlustel juhendajate ülesandeks, aitab õpilastes arendada teadusliku argumenteermise oskusi.

Vaba aega oli osalejatel seetõttu pikemalt vaid võistluspäevadel võistluse järel. Seda aega kasutati ühel päeval tutvumisseks Sofia kesklinnaga ning teisel võeti omal käel ette mägimatk looduskauni Boyani veejoa juurde.

Olümpiaadi ülesannete, lahenduste ja tulemustega saab tutvuda olümpiaadi kodulehel.

Järgmine EuPhO toimub 2026. aastal Rootsis Göteborgis.

Enne olümpiaadi korraldati Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis õpilastele eksperimentaalseid ja teoreetilisi treeninguid. EuPhO-l osalemist ja treeninguid rahastas Tartu Ülikooli teaduskool, treeningute läbiviimist toetab ka CAFA Tech.

Juulis osalevad meie õpilased Prantsusmaal Pariisis toimuval rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil (IPhO).

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kunst võib anda keeleõppijale tiivad

Märtsis olid Pelguranna raamatukogus väljas Karjamaa põhikooli esimese klassi õpilaste joonistused, mis olid inspireeritud Piret Jaaksi raamatust „Tark koer“. Õpetaja…

5 minutit

Ukraina ja vene lapsi uurinud professor: eesti keelt oskamata peaks Eestis olema võimalikult ebamugav

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele professor Reili Argus…

10 minutit

Kobarkoolide kobarjuhtimisest

Kobarkoolide mõiste sai alguse Setumaalt, kus ühe juhtimise all on neli õppekohta – kool tegutseb kui kokkuhoidev kobar. Üha enam on Eestis…

5 minutit
Õpetajate Leht