Olen rakendanud TI-d kahe viimase õppeaasta jooksul gümnaasiumi bioloogiatundides. Töötades keskmisest motiveeritumate õpilastega, on mul võimalus proovida tegevusi, mida igas klassiruumis rakendada ei julgeks. 

Tehisaru on tulnud, et jääda, TI-rakenduste kasutamine on vältimatu ja kuigi praegu puudub meil selge arusaam, kuidas seda kõige paremini teha, ei ole tegemist päris uue asjaga. Masinõpe, kus tehisaru annab õppijale ette tema tasemele jõukohaseid ülesandeid, on kasutusel juba mõnda aega. Isegi kui ma keelaksin oma klassis TI-d kasutada, oleks see väljaspool tunde õpilasel ikkagi taskus ning ei oleks minu võimuses keelata neil seda õppetöö tegemisel kasutada. 

Peab arvestama, et TI on loodud kasumipõhisena. On naiivne loota, et selle arendamisel hakatakse arvestama hariduse vajadustega. Seepärast peame kasutama olemasolevat parimal võimalikul viisil, nii nagu õppisime kasutama olemasolevaid lahendusi distantsõppel. Paljud uuringud on viimasel kümnendil näidanud, et inimene muutub justkui üha rumalamaks: suudab varasemast vähem keskenduda, tema sõnavara aheneb, arutlusvõime ja oskus probleeme lahendada kahanevad. Paljuski seostatakse selliseid muutusi digimaailma ja tehisaruga, kuid viidatakse ka tõsiasjale, et haridussüsteemi ümberkorraldamisest võiks haridus ikkagi kasu saada. Haridussüsteemi häda on aga suur inertsus, muutused käivad seal aeglaselt.

Ka tehisaru mõju uuriv teadusmaailm, mis peaks andma kooli tegevustele sisendi, areneb aeglasemalt kui tehisaru. Viimase arenemise tempo on nii kiire, et mõju on pea võimatu hinnata, liiatigi soovitusi anda.

Marju Lauristin on tõdenud, et sotsiaalteadlase jaoks näib tehisaru tulek olevat väga loogiline jätk ühiskonna arengus, kommunikatsiooni evolutsioonis, kus suuliselt kommunikatsioonilt mindi üle käsikirjalisele, siis trükitud ja lõpuks arvutitekstile. Iga järgnev samm on kaotanud midagi eelnevast ja andnud samas midagi juurde.

Seni on tehnoloogia võtnud inimeselt üle lihtsamaid ja masinlikumaid tegevusi. Nüüd näib, et tehismaailm siseneb inimeseks olemisse, hakkab mõtlema meie eest loogiliselt, ratsionaalselt ja universaalselt. See on tekitanud hirmu, et tehisaru võtab varsti üle midagi, mis on seni olnud omane vaid inimesele.

Kuid kui paneme kokku inimese metafoorilise mõtlemise, kunstilise loomingulisuse ja tehisaru loogilisuse, võib meile avaneda uus aken ka hariduses. Tulevikus saab veel olulisemaks inimese võime kriitiliselt ja loovalt mõelda, teha koostööd, olla loominguline ja inimlik. Peab meeles pidama, et tehisaru on üldistav, mitte loov instrument – ta saab anda väga hea sisendi loova töö alustamiseks, võimaldades kiiresti otsida ja analüüsida juba olemasolevat infot ning kasutada seda lahenduste loomiseks. 

Veel olulisem, TI annab vastuseid meie küsimustele, kuid enne seda on küsimus vaja välja mõelda, ja see on keeruline. Peab olema fantaasiat ja tahtmist midagi uut teada saada. Kui sisemist tungi ja uudishimu ei ole, ei oska me ka küsida. Seega on TI kasutuselevõtt hariduses vältimatu, kuid peame aru saama, kuidas seda endale kasulikul moel teha.

Võimalus olla laisk

Õpetajal on kõige keerukam selgitada noorele, mis kasu ta TI rakendamisest saab. Ideaalis võiks TI järele aidata nõrgemaid. Kuid näib, et lõhe nõrgemate ja tublimate vahel hoopis kasvab. TI võimaldab mõneti teha ebamugava töö ära võimalikult kiiresti ja vähese energiakuluga. Me ei saa eeldada, et noor, kelle jaoks kool on siiski pigem kohustus, tahaks sellest mööda vaadata. TI peab vähendama inimese töökoormust, noored kasutavadki selle võimaluse ära ja saavad endale vaba aega juurde. 

Kristjan-Julius Laak toob ajakirjas Horisont ilmunud artiklis „Tehisaru muudab õppimist ja õpetamist“ välja tehisaru kasutamise ja distantsõppe sarnased kitsaskohad. Distantsõpe sobis väga hästi ennast juhtida oskavatele õpilastele – nad olid edukad ja positiivselt meelestatud. Halva enesejuhtimisoskusega õpilane tegi töid lohakalt või jättis tegemata, tema õpimotivatsioon oli nõrk ja enesehinnang madal, tekkis stress ja tugev vajadus välise toe järele. Samalaadselt mõjub õpilasele TI kasutamine, sellest võidavad tugevamad õpilased, kes juba teavad, mida tahavad. 

Seega saab nõrk õpilane koduse töö tehtud minutitega, kasutades TI abi, tulemus on väärt hinnet kolm ja see rahuldab teda, sest töö sai kaelast ära. On täiesti reaalne oht, et vähemotiveeritud õpilane kasutab energia kokkuhoiuks TI võimalusi. Nukker on seis noortega, kes ei tunne huvi ühegi valdkonna vastu. Neile mängib TI tuleviku mõttes kätte väga nõrgad kaardid. Näeme seda ka laiemas kontekstis, kus lõhe tehnoloogiat kasutada oskavate ja mitteoskavate inimeste vahel suureneb. See viib lisaks hariduslikule ebavõrdsusele ka sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuseni.

Rõhutan õpilastele sageli, et TI annab meile loominguvaba vastuse. Alati, kui otsime juba olemasolevaid teadmisi ja seoseid, on mõistlik kasutada TI abi. Inimesel on võimekus teha vigu, mõelda mööda juba tuttavatest radadest. Just seda – mõelda kuidagi teisel moel – tehisaru veel ei suuda. Inimese aju on plastiline, muutub aja jooksul, tehisaru kogub infot juurde, kuid ei loo, ei tee vigu, mis viiks uute ideedeni. Kuidas teha õpilasele selgeks, et tema edukus seisneb tulevikus tema unikaalsuses ning et uued ideed ja lahendused on tuleviku edu võti? Loomingulisus saab oluliseks. Olen veendunud, et lähituleviku tööturul on edukamad need, kes tehisaru oskuslikult kasutada oskavad ja on loovad. Ja TI saab selliseid inimesi vägagi aidata. Tehisarul on tohutu võimekus analüüsida meeletuid andmehulkasid. Peame seda oskuslikult ära kasutama, hoiame sellega väga palju aega kokku. Noortele peabki õpetama, kuidas aega kokku hoida.

Tohutu tempo

Olen õppetöös võtnud seisukoha, et bioloogias pole vaja fakte pähe õppida, ja püüan jõuda loodusteadusliku kirjaoskuseni. See ei sobi kõigile, olen saanud kriitilist tagasisidet. Avatud materjalid ja TI kasutamine tundides ei ole kohustuslik, iga õpilane saab ise otsustada, mil viisil, kui palju ja kas üldse ta seda võimalust kasutab. Keegi ei keela õppida, kuid inimlik laiskus võtab võimust. Seega olen korduvalt tõdenud, et kõige keerulisem on klassiruumis teha noortele selgeks, mil viisil saavad nad tehisaru kasutada, et sellest õppimisel ka päriselt kasu oleks.

Aasta tagasi oli lihtne luua „TI-kindlat“ ülesannet. TI sai minu koostatud ülesannetega hakkama 49% ulatuses, kuus kuud tagasi 60% ulatuses ja praegu lahendab ta esitatud ülesanded enam kui 80% ulatuses, paljude ülesannete puhul isegi saja. Praegu veel jääb TI hätta ülesannetega, mille lahendamine eeldab loovust ja situatsiooni hindamist. Seega, kui ma luban TI-d kasutada, pean muutma suurt osa tagasisidestamisest.

Õpilaste tagasiside näitab, et nad tajuvad, kuidas TI kasutamine teeb nad mõttelaisaks. Eriti neid, kes kasutavad TI-d ülesande lahendamise algetapis ja jäävad kinni genereeritud mõtteraami, millest väljapoole ei pruugi enam näha. Kui see mõtteraam on väga kitsas, olemegi oma võimalused tahtmatult ahtamaks teinud.

Tehisaru töötab keelemudelite põhjal, mis tekitab õpilasele ebamugava olukorra. Nimelt juhtub sageli, et tehisaru genereerib uusi sõnu, ja kui õpilase taustateadmised ja kriitiline mõtlemine on nõrgad, pressivad need keelevääratused ennast õpilaste töödesse. Olen leidnud lause: „Must-kärbsenaps on pärandrüdikute lind, kes pesitseb peamiselt metsades.“ Asjalik õpilane peaks lauses olevat infot kontrollima. Kontrollides liiginime, annab ChatGPT vastuseks: „Must-kärbsenaps on rahvapärane nimi linnuliigile, mille teaduslik nimi on Ficedula hypoleuca ja eestikeelne ametlik nimetus on musträstas.“ Ka see ei ole õige vastus, õpilane peaks edasi küsima ja lisainfot otsima. Tunduvalt keerulisem on kontrollida pärandrüdiku mõistet. Eeldades, et õpilane saab aru, et tegemist on talle võõra mõistega, sisestab ta ChatGPT aknasse küsimuse „Mida tähendab mõiste pärandrüdik“. Vastuseks saab ta selgituse: „„Pärandrüdik“ ei ole eesti keeles väga levinud ega standardne termin, kuid selle tähendus saab selguda sõnaosade järgi: „Pärand“ tähendab midagi, mis on edasi antud varasemast ajast – näiteks kultuuripärand, looduspärand või esivanematelt saadud vara. „Rüdik“ on vanapärane või harvaesinev sõna, mis võib tähendada jämedakoelist või robustset inimest, mõnikord ka lihtsalt tugevat või kanget meest, ning mõnes kontekstis on see kasutusel ka negatiivse või halvustava tähendusvarjundiga.“

Kui õpilane on piisavalt asjalik, piiritleb ta temaatika ökoloogiaga. Siis saab ta vastuseks: „Mõiste „pärandrüdik” viitab ökoloogilises kontekstis varasema maakasutuse või loodusprotsesside mõjul tekkinud ja säilinud elupaigale või maastikuosale, millel on tänapäevani ökoloogiline tähtsus. „Pärand“ viitab siinkohal minevikust pärinevale mõjule (nt traditsiooniline põllumajandus, karjatamine, heinategu, metsaraietavad). „Rüdik“ on harvaesinev ja vanapärane sõna, mis tähendab tükki maad, sageli põllulappi või väikest ala.“

Õpilane ei jõuagi tõsiasjani, et sellist mõistet eesti keeles ei ole.

TI kui libe tee õpilasele

Sügispoolaastal lisasin 11. klassi arvestusele küsimuse TI kasutamise kohta ja õpilased said kasutada endale sobivat TI versiooni. Võrdluseks lahendasin arvestuse ChatGPT tasuta versiooni abil. 

Õpilaste tagasiside põhjal palusin ChatGPT-l teha kokkuvõtte.

• Enamus õpilasi on positiivselt meelestatud TI kasutamise suhtes. Läbiv mõte on, et TI ei asenda mõtlemist, vaid on abivahend, mis võimaldab kontrollida oma teadmisi; saada selgitusi keerulistele mõistetele; vältida päheõppimist; hoida vaimset tervist (vähem stressi); õppida kriitilist mõtlemist ja info selekteerimist.
• Paljud õpilased näevad TI kasutamist olulise 21. sajandi pädevusena, võrreldes seda tööelu või igapäevaelu reaalsusega. Nad hindavad võimalust õppida kriitiliselt ja vastutustundlikult sellega toimetulekut. 
• Rõhutatakse, et TI vastused ei ole pimesi usaldatavad – oluline on osata kontrollida, võrrelda ja mõista.
• Emotsionaalne ja kognitiivne mõju: TI kasutamine vähendab stressi ja ärevust, eriti keerulistel perioodidel; võimaldab õppida endale sobival moel ja tempoga; muudab aine kättesaadavamaks neile, kes ei ole teemast väga huvitatud.
• TI võib anda valesid vastuseid või konteksti mitte mõista; mõnel juhul ei osanud ülesandeid lahendada, eriti jooniste või artiklite põhjal; mugavustsoon ja liigne sõltuvus võivad mõne jaoks vähendada iseseisvat mõtlemist; mõnel tekkis kognitiivne dissonants – tunne, et TI kasutamine võib olla ebaaus või vale.

95% õpilastest märkis, et kasutas TI-d ülesannete lahendamisel. Analüüsides lahendusi, oli kahe ülesande puhul, kus TI põrus (küsimus 1 ja 3 joonisel), probleem selles, et TI ei saanud joonisest küsimuses aru. Nende ülesannete puhul on ka õpilaste tulemus väga madal, mis viitab tõsiasjale, et TI kasutamine ajab õpilase pigem segadusse ja muudab lahenduse kehvemaks. Huvitav on teise küsimuse väga madal lahendamistulemus õpilaste poolt. Kuna siin oli tegemist artikli analüüsi küsimusega, lähenes ChatGPT ülesandele üldisemate teadmiste põhjal ja vastas 100% õigesti. Kui õpilased hakkasid lugema TI selgitusi vastuste kohta ja võrdlesid neid konkreetsete artiklitega, võisid nad segadusse sattuda ega pruukinud TI vastuseid usaldada, sest TI kasutas artikliga võrreldes teisi näiteid. 

Viies küsimus on sisuliselt väga lihtne, kuid ChatGPT esitab tulemused natuke liiga paljusõnaliselt. Pärast arvestust mõne noorega vesteldes tuli välja, et TI vastused ajasid neid pigem segadusse. Eriti hädas olid need, kes tulid arvestusele teadmisega, et saavad kasutada avatud materjale ja TI-d. Seega kinnitas väike eksperiment, et kui rõhutasin õpilastele võimalust TI-d kasutada, panustasid paljud just sellele ja tulemus kannatas. Keskmine tulemus klassides oli 72 ja 61%. Aasta tagasi, kui TI-d ei kasutatud veel nii laialdaselt (seda kasutas umbes 20% noortest), olid samalaadse töö tulemused 85 ja 75%.

Seega tekitab TI praegu pigem segadust ja tõmbab õpilaste tulemused allapoole. Siit võib eeldada, et lausaline TI kasutamine õppetöös langetab suure tõenäosusega võimekust iseseisvalt lahendusi leida. 

Lõpetuseks õpilastele antud loovülesande „Kas ja milleks lubada inimese geneetiline muundamine“ ChatGPT „toodetud“ lahendus. TI on võimas vahend, kuid kuhu tõmmata hariduses selle kasutamise piir? ChatGPT otsuseid ei langeta, teeb vaid kokkuvõtteid ja annab soovitusi, otsustama peame õnneks veel meie ise.