• Eesti linnade ja valdade liidu haridusnõuniku Robert Lippini sõnul tähendab sisseastumise infosüsteemi SAIS3 nihkumine, et koolid peavad kiiresti taastama varasemad kanalid ja tegema topelttööd.

„Koolid on viimased kuud valmistunud ühtseks vastuvõtuks, nüüd tuleb kiirkorras taastada varasemad kanalid (sisseastumine.ee, kooli enda vormid), teha topelttööd ning suunata IT- ja haldusressurss ümber,“ ütleb Lippin. 

KOV-i vaates peab ta eriti kriitiliseks suve, mil edasiõppimiskohustuse rakendumisel tuleb üles leida noored, kes pärast põhikooli õppes ei jätka, ning omavalitsused peavad olema valmis andmeid käsitsi koondama. 

Lippin lausub, et infosüsteeme peab katsetama. „Ükski lahendus ei teki ega hakka tööle kellegi käsu peale – sellele peavad eelnema arendus ja katsetamine,“ rõhutab ta.

Tartu ühiskatsete korraldusega seoses ütleb Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg, et sisseastumine.ee (Stuudium) on koolile tuttav. „Sisseastumine.ee vastab koolide ja õpilaste vajadustele ning omavahelisele suhtlusele paremini, kui arendusjärgus SAIS3 oleks seda teinud,“ leiab ta. SAIS-i kasuks räägib tema sõnul asjaolu, et õpilaste koolikohtade vastuvõtmine olnuks seal üle riigi nähtav, Stuudiumis on aga lokaalselt. Ta küsib, kas riigi IT-arendused on piisavalt efektiivsed ning kes vastutab, kui suured arendused ei jõua tulemuseni. „Kuidas vastutab riik? Kas eraettevõtjad saaksid endale sellist läbikukkumist lubada?“ küsib ta.

“Kuidas vastutab riik?

Ene Tannberg

Haridus- ja teadumisministeeriumi (HTM) haridustehnoloogia valdkonna juht Riin Saadjärv tänab koole koostöise ja edasiviiva suhtumise eest ootamatult muutunud olukorras. Tema sõnul on ministeeriumil tekkinud ebamugavuse ja segaduse pärast kahju. 

Samas kinnitab Saadjärv, et koolide SAIS3 kasutuselevõtuks tehtud töö ei ole raisku läinud. „Ettevalmistatut saab kasutada järgmisel kevadel, kui SAIS3 tsentraalse sisseastumiste infosüsteemina käiku läheb,“ selgitab ta. „Enne SAIS3 kasutuselevõttu 2027. aastal peame kindlustama, et infosüsteem on töökindel ka perioodidel, mil kasutuskoormus on kõrgpunktis. Lisaks soovime, et sisseastumist korraldavatel koolidel oleks piisavalt aega süsteemi funktsionaalsustega tutvuda ning vajadusel oma sisseastumiskordi korrigeerida.“

Saadjärve kinnitusel on sisseastumisprotsessis kõige tähtsam õppija. „Selles, et lapse ja tema vanemate jaoks oleks protsess võimalikult arusaadav ja sujuv, on oluline roll nii ministeeriumil, põhikoolijärgset õpet pakkuvatel koolidel kui ka põhikoolidel,“ lausub ta. „Selgust loob ühtne ajakava, detailsed protsessikirjeldused ja teadmine, et õppijatel on võimalik poolteist kuud (30. märtsist 15. maini) sisseastumistingimustega tutvuda ning kandideerimisotsuseid teha.“

Saadjärve kinnitusel on õppijal vaja selgelt aru saada, mis keskkonnas talle huvi pakkuvatesse koolidesse kandideerida, millised on vastuvõtukriteeriumid ning kuidas toimub koolikoha vastuvõtmine. Ta lisab, et HTM kavandab infoseminare ning teavitustegevusi nii koolidele kui ka lastele ja lastevanematele.   

Põhiline mõju on segadus

Tallinna 21. kooli direktor Meelis Kond ütleb, et põhiline mõju on segadus: infot jagati õpilastele koolides ka varem, nüüd tuleb seda teha uues võtmes ning selgitada, mis muutub ja miks. „Kooli tööd see otseselt ei mõjuta, sest kasutusele tuleb süsteem, mida Tallinna neli kooli on aastaid kasutanud,“ lausub ta. „Tänavu kasutab kool vastuvõtul Stuudiumi keskkonda. Lisatööna tuleb vastuvõtukorda teist korda kohandada.“ 

Kondi sõnul ei ole eri platvormid iseenesest probleem, sest neid on kasutatud kogu aeg ning ühine keskkond ei olnud prioriteet, mida tulnuks sellisel moel kiiruga lahendama hakata. Suurim risk mitme keskkonna puhul on tema hinnangul see, et õpilane võib võtta vastu koha mitmes koolis. Kondi hinnangul saab seda riski maandada nii, et vastuvõetute andmed sisestatakse üheaegselt
EHIS-esse.

Kondi sõnul tuleks kooli vajadused põhjalikumalt välja selgitada. „Praeguses SAIS3-s jäid mõned küsimused ja teemad vastuseta. Funktsionaalsuste kirjeldused ja rakendused ei olnud alati üheselt mõistetavad või ei töötanud testkeskkonnas korralikult,“ lausub ta. 

Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Jüri Käosaar kirjeldab, et edasilükkamine tähendab ümberhäälestamist. „Õpilastele tutvustati üht süsteemi koos sellega kaasnevate detailidega, nüüd hakkame tutvustama teist,“ ütleb ta. 

Käosaar nimetab sisseastumine.ee nõrkustena, et süsteem võimaldab õpilasel valida vaid ühe kooli kaheksast õppesuunast ning et õpilasel saab samal ajal olla mitmesugustel (ühis)-katsetel õhus pea lõputu hulk õppekohti. Mitme platvormi puhul peab ta riskiks, et õpilane peab navigeerima paljudes eri nõuete ja kommunikatsioonikanalitega süsteemides. Suurimaks riskiks nimetab ta süsteemide erinevat töökindlust. Samas peab Käosaar ühtset riiklikku platvormi õigeks. „Õpilase vaatest muutub süsteem palju selgemaks, sest opereerima peab ühes raamistikus,“ rõhutab ta. „Kooli jaoks muutub vastuvõtuprotsess täpsemini koordineeritavaks (nt näeme paremini õpilase huve, korraga saab olla kinnitatud üks õppekoht jne). Lisaks tagab riiklik lahendus andmekaitse ning süsteem on ühtviisi usaldusväärne ja töökindel kõigile asjaosalistele, see vähendab kooli rolli tehnilistes küsimustes (sh vajalik kommunikatsioon).“

Tallinna Mustamäe riigigümnaasiumi direktor Raino Liblik nimetab sisseastumine.ee suurimaks puuduseks tõsiasja, et lõpuhinded ja eksamitulemused ei kandu automaatselt üle. „Kool peab kontrollima iga kandidaadi hinnetelehe ja eksamitulemused ükshaaval üle ning õpilased peavad enda tulemused koolile enne seda edastama,“ kirjeldab ta. „Samuti ei kajastu see, kui õpilase tulemused on muutunud või ta on mingi hinde ära parandanud ehk andmeid sisestatakse ja muudetakse seal manuaalselt. SAIS3 eesmärk oli, et need koguneksid automaatselt.“

Eri platvormide puhul näeb Liblik riske nii andmekaitses kui ka ebaühtlastes tähtaegades ning rõhutab, et lahendus peaks vähendama noorte pinget, aga arvestama ka koolide töökorraldusega. 

„Samas ei tohi unustada ka platvormide kasutamise mugavust koolide jaoks,“ lausub ta. „Paljudes koolides ei ole eraldi vastuvõtuga tegelevaid inimesi. Keerukas on ka suurtes koolides, kus kandideerijaid on väga palju. Et hoida selle teemaga tegelevaid inimesi ja mõistlikku ajakasutust, peaks süsteem arvestama kõiki detaile. Suuresti on SAIS3 sellega ka arvestanud, kuid mitte täielikult. Loodetavasti parandatakse nüüd ka uue keskkonna iluvead.“ 

Lisatööd tuleb märgatavalt juurde

“Muudatused tekitavad segadust ka noortes.

Raul Kadaste

Põlva gümnaasiumi direktori Raul Kadaste sõnul tähendab edasilükkamine vajadust koostada uus ajakava, valida sobiv keskkond ning teha ümber ettevalmistav töö, alates vastuvõtukorra kooskõlastamisest kuni tingimuste seadistamiseni uues keskkonnas. 

„Sellised ootamatud muudatused ei mõjuta aga ainult koolide töökorraldust, vaid tekitavad segadust ka noortes ja nende peredes, kes ootavad sisseastumisel selgust ja kindlust,“ lausub ta.

Tänavu otsustas Põlva gümnaasium naasta sisseastumised.ee keskkonda. See on tuttav ja töökindel lahendus, mille kasutuselevõtt nõuab kooli jaoks kõige vähem lisapingutust. 

„Suurim puudus on aga see, et ära jäävad need sujuvad lahendused, mida ootasime SAIS3-lt – eelkõige kiire andmevahetus EHIS-e, koolide, lõpetajate ja vastuvõtukeskkonna vahel ning vähem käsitööd. See muudaks protsessi nii kiiremaks kui ka läbipaistvamaks,“ selgitab ta. 

Kadaste sõnul on lahendused eriilmelised, sest koolide kogemused ja vajadused erinevad. Suurimaks riskiks peab ta andmete killustumist ja tervikülevaate puudumist õppija kandideerimisest.

“Lisatööd tuleb märgatavalt juurde.

Laine Belovas

Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas meenutab, et kool osales eelmisel õppeaastal SAIS3 katsetamisel, kuid juba 2025. aasta kevadeks olid ilmnenud selle nõrgad kohad: avalduste sortimine, vestlusaegade broneerimine, rahvastikuregistri andmete ülekandumine ning eksami- ja lõpuhinnete jõudmine koolini. 

Tänavu liigub kool tagasi omaenda süsteemi juurde, kuid Belovasi sõnul tähendab see, et tehniline ja halduskoormus jääb kooli kanda ning automaatset andmevahetust riigi registritega pole. „Lisatööd tuleb märgatavalt juurde: tuleb uuesti koostada vastuvõtukorra kirjeldused, arutada hoolekogus, korraldada õpilaste ja lapsevanemate teavitamine, testida ja kohandada kooli enda lahendust ning hallata andmeid käsitsi. See kõik kulutab nii juhtkonna, juhiabi kui ka IT-spetsialisti aega,“ kirjeldab ta.

Voore põhikooli direktor Paula Luks ütleb, et juhtides poole kohaga pisikest maakooli, ei ole olnud võimalik kuskilt kokku tõmmata. „Teen mitmendat kuud tasustamata ületunde oma isikliku elu arvelt,“ lausub ta. „Kuna viimastel kuudel on tulnud ka ministeeriumist vastukäivaid väiteid, otsustasime kooliperega, et teavitame vanemaid olukorrast siis, kui see on käes ning on selge, kuidas kõik päriselt toimub. Läheme koos edasi samm-sammult ja üksteist toetades. Kui oleksime teavitanud vanemaid igal nädalal, oleks praegu paanikat rohkem.“

“Stressi on palju.

Tarmo Loodus

Viljandi kutseõppekeskuse direktori Tarmo Looduse sõnul tähendab SAIS3 edasilükkumine, et koolid peavad kogu vastuvõtu korralduse sisuliselt uuesti ümber tegema. „Tuleb leida vastuvõtuks sobiv lahendus, uuendada avaldused ja kooli vastuvõtukord, viia sellega kooskõlla teave kodulehel ning teha ümber kooli reklaamid ja teavitused,“ ütleb ta. 

Looduse hinnangul on selleks asjatult kulutatud õpetajate tööaega ja raha. „Väga keeruline on õpetajaid, kes vastuvõttu ette valmistavad ja läbi viivad, uuesti häälestada ja innustada,“ märgib ta ning lisab, et ka reklaammaterjalide ümbertegemine maksab.

„Stressi on palju, lisakoormust ka,“ tunnistab Loodus. „Häda on selles, et koolides on väga vähe administratiivtöötajaid, kes kõiki riigi nõudeid näpuga järge ajades täita saavad. Mul on koolis selleks arendusjuht ja õppejuht ning mina ise. Täita tuleb aga palju pabereid tõestamaks, et täidad kõiki seadusi. See viimase hetke muudatus lisab koolis õpetajatele ja juhtkonnale ehk sadakond töötundi. Aga me saame hakkama, sest sügisel peab kool uute õpilastega käima minema.“

Arendaja vaadet kommenteerib FINEST AS-i juhatuse liige Jan Urva, kelle sõnul sõlmis ettevõte SAIS3 arenduslepingu novembri alguses ning alustas arendusega detsembris ajal, mil süsteemi põhifunktsionaalsus ja arhitektuur olid juba loodud. Ta ütleb, et FINEST on teinud arendustöid umbes kaks kuud ning need on kulgenud plaanipäraselt ja vastavalt kokkulepitud ajakavale, ning lisab, et jaanuari lõpus tehtud jõudlustestid ei puudutanud nende arendustöid. Urva rõhutab, et ettevõte suhtleb tellijaga tihedalt ning on valmis osutama tuge, et töökindluses ilmnenud probleemid kiiresti kõrvaldataks.