• SAIS3 ebaõnnestumine on hariduskorralduslik katastroof.
• Koolid peavad kogu vastuvõtukorralduse mõne nädalaga ümber tegema, aga me saame sellega hakkama.

Oleme harjunud Eestit nägema uuendusmeelse ja kaasaegsete tehniliste lahenduste eestvedajana. Lähiaastatel oleme aga kogenud mitmeid ebaõnnestumisi IT-lahenduste kasutuselevõtul: tervise infosüsteemide või riigiportaali eesti.ee uuendustega kaasnenud segadus, arvutipõhise eksami ebaõnnestumine, probleemid ID-kaardi kiipidega või THI arvutamisel, ja nüüd ka kooli sisseastumisportaali SAIS3-ga. Korduv põrumine ütleb meile, et Eestil on digiriigi arendamisega probleeme, tiiger magab. Pole uudis, et viimasel ajal kadestame sõjas oleva Ukraina uuenduslikke digilahendusi.

“Kutsekoolid on ülima pingutuse tulemusel suutelised 30. märtsil vastuvõtu avama.

Ebaõnnestumised ei tulene tehnoloogilise võimekuse puudumisest. Probleemide kiire lahendamine näitab, et tehnilist pädevust jagub. Raskused on seotud pigem muutuste juhtimise kvaliteediga – sellega, kuidas siduda digiarendus süsteemi loogika, kasutajate vajaduste ja järkjärgulise rakendamise põhimõtetega. Sageli käivitatakse lahendused poliitilise surve tingimustes, enne kui neid on katsetatud tegelikes oludes ja tehtud vajalikud koormustestid. 

Hariduses muudetakse liiga palju korraga, muutuste juhid ei saa kõigega enam hakkama. Reforme ja algatusi on nii palju, et koolidel ja õpetajatel pole aega neid läbi töötada ega kinnistada. Inimarengu aruanne ütleb üheselt: muutused peavad olema tõenduspõhised. Hariduses tehakse sageli reforme nende pikaajalist mõju piisavalt hindamata. Muudatusi tuleb katsetada ja hinnata, mõju peab mõõtma süsteemselt, poliitikamuutused ei tohi olla ainult poliitilise tsükli tulemus. Muutuste keskmes peab olema töö tegelik sisu. Tormates head tulemust ei saavuta.

SAIS3 ebaõnnestumine ehk uue üleriigilise sisseastumissüsteemi valmimata jäämine planeeritud ajaks pole tehniline tõrge, vaid hariduskorralduslik katastroof, millel on tagajärjed põhikoolilõpetajatele, koolidele ja kogu üleminekuprotsessile põhikoolist järgmisele haridustasemele.

Põhikooli lõpetamise mured

Põhikoolilõpetajal tuleb sel kevadel läbida mitmed katsumused: lõpueksamid on varasemal ajal, alates eelmise aasta lõpust kehtivad uued kooli lõpetamise tingimused, sisseastumiseks tuleb surfata koolide kodulehtedel, keskset teavet edasiõppimise kohta pole. Kutsekoolid loodavad, et SAIS2 ikka töötab, kuigi loogika ütleb, et SAIS3 arendades SAIS2 enam ei arendatud. Loodame, et koolid saavad õige pea selles selgust. Kui SAIS2 töötab, saab kutsekoolidesse astuda ühe ukse kaudu – kõik koolid on süsteemis olemas ja avaldust esitada lihtne. Kui ei, siis korraldab iga kool vastuvõtu ise. Koolid peavad kogu vastuvõtukorralduse mõne nädalaga ümber tegema, aga me saame sellega hakkama. Kutsekoolid on ülima pingutuse tulemusel suutelised 30. märtsil vastuvõtu avama.

“Kutseõppes on probleem sageli selles, et tehniline muudatus tehakse kiiresti, kuid sisuline võtab aastaid.

Mida teevad gümnaasiumid? Nende olukord on keerulisem. Loodetavasti on erakätes sisseastumine.ee valmis neile oma teenust pakkuma. Põhikoolilõpetajad peavad saama selge vastuse, kuidas nende eelistatavasse kooli pääseb, kooli kodulehelt.

Muutused kutseõppes

Kutsekool läheb üle nelja-aastastele õppekavadele. 13.veebruaril kehtestati uued riiklikud õppekavad, koolid teevad praegu oma õppekavasid. Uuendus toetab õppijate üldpädevuste arengut, loob senisest paindlikumad õpiteed ja paremad jätkuõppe võimalused. Muutuse mõju sõltub suurel määral koolide võimekusest kujundada ümber õppetöö sisu ja koostöömudeleid. Loodame, et see pole pelgalt õppeaja pikendamine, vaid kvalitatiivne muutus. Eesti inimarengu aruanne rõhutab riski, et reform lisab olemasolevale koormusele ilma süsteemse ümberkujundamiseta lihtsalt ühe aasta juurde. Nii võib uuendus kujuneda formaalseks, mitte sisuliseks kvaliteedimuutuseks. 

Muutuste juhtimise mõttes on tegemist suure reformiga, sest koolid peavad tegema muudatusi mitmel tasandil. Läbi tuleb mõelda õppekava maht ja ülesehitus, selle rakendamine koolis, õppe loogika ümbermõtestamine, kutse- ja üldainete parem lõimimine, õpetajate töökorraldus, koolide ressursikasutus, koostöö ettevõtjatega, õppijate ja õpilaste ootused jpm. Kõige keerulisem on leida uus tasakaal praktika ja teooria vahel. Paraku praktilise õppe maht kutsekoolis väheneb – erialaõpetajaid jääb üle. Üldainete lisandumine toob kooli uusi õpetajaid. Kui neid on kusagilt saada!

Siin kerkivad esile inimarengu aruandes rõhutatud riskid: kui muutus lisandub olemasolevale koormusele midagi ümber tegemata, koormatakse süsteem üle. Kutseõppes on probleem sageli selles, et tehniline muudatus tehakse kiiresti, kuid sisuline võtab aastaid.

“Sisseastumiseks tuleb surfata koolide kodulehtedel, keskset teavet edasiõppimise kohta pole.

Mõnes koolis jäävad alles ka erialad, millel keskharidust ei omandata. Nende õppeaeg on lühem. Need sobivad noortele, kes tahavad kiirelt tööjõuturule suunduda. Seda infot tuleb aga iga kooli kodulehelt otsida.

Kutsekoolid on õpetanud noortele, kes veel ei tea, mida maailmalt loota, kutsevalikuaasta raames põhiteadmisi, tutvustanud erialasid, kasvatanud enesekindlust. Selle asemel tuleb sellest sügisest ettevalmistav õpe.

Ettevalmistava õppe riiklik õppekava pole valmis

Õpilasele, kellel on põhikooli lõpetamise järel vaja edasi õppimiseks õpilünki täita, sobib ennekõike õppida oma põhikooli juures veel aasta. Selleks tuleb tal oma põhikoolis soovi avaldada. 

Õpilane, kes kutsekeskhariduse õppekavale sisse ei saanud, saab astuda kutsekooli ettevalmistavasse õppesse. See on mõeldud põhihariduse omandanud õppimiskohustuse eas noortele, ka neile, kes ei oska õpingute jätkamiseks piisavalt eesti keelt, ning kuni 26-aastastele noortele, kes ei tööta, õpi ega ole muul viisil ühiskonnaelus aktiivsed (NEET-noored). Ettevalmistavasse õppesse suunavad õpilasi ka kohalikud omavalitsused. Vastuvõtt algab hiljemalt 15. juulil. Paraku pole koolidel veel selle õppe riiklikku õppekava, aga vastuvõtu ajaks on see loodetavasti olemas. Millised koolid saavad ministrilt õiguse valikuaasta õpet korraldada, koolid veel ei tea, ootame ministri käskkirja.

Vastuvõtt peab olema korraldatud selgelt ja arusaadavalt

Põhikoolilõpetajad peavad sel aastal hakkama saama mitmete uuendustega. Neid tuleb selles igati toetada. Põhikoolijuhid, õpetajad, peavad saama kiiremas korras infot, kuidas edasiõppimine sel kevadel korraldatud on. Ei piisa vaid kuupäevadest, vaja on selget korraldust. Koolid loovad oma vastuvõtukorda ja on kindel, et need on väga erinevad. Seega, head lõpetajad ja õpetajad, head koolide kodulehtedel surfamist ja oma unistuste tuleviku loomist!