Ehkki kooli alguseni on veel kaks nädalat, seavad õpetajad end tasapisi juba töölainele.

Et naasmine puhkerežiimilt oleks sujuv, sätib ka osa aineühendusi oma suvekoolid igal aastal just augustikuusse. Eelmisel nädalal kohtusid Rakveres klassiõpetajad, Aegviidus eesti keele kui teise keele õpetajad ja Tallinnas IT-õpetajad ja õppejõud. Sel nädalal otsivad tehnoloogiakasvatuse liit ja inseneriakadeemia Laulasmaal lahendust probleemile, kust tuleb õpetaja ja kes kasvatab insenere ning nädala lõpus keskenduvad matemaatikaõpetajad Hiiumaal hindamisega seotud teemaderingile. Nagu ikka, jagub suvekoolidesse nii teoreetilisi arutlusi kui ka sporti, meelelahutust ja kohtumisi-vestlusi, aga ka praktilisi tegevusi. Näiteks tehnoloogiaõpetajad hakkavad just täna vasest hoburaudsõlgi valmistama ja proovivad ka droonide komplekteerimist.

Klassiõpetajate suvekursusel Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskuses korraldasid töötube tööõpetajate seltsi liikmed. Õpetati, kuidas ilma eriliste seadmeteta ja poodi minemata saaks klassiruumis teha käepärastest vahenditest midagi põnevat. Õpetajad valmistasidki erinevatest jääkidest kummimootoriga autosid, tegid papist makette traadist puude-põõsastega.

Aitab õppeaastaks häälestuda

193 klassiõpetajate liidu liikmest osales suvekoolis üle 70 inimese. Et suvekooli moto oli „Õppimine ja õpetamine põnevaks“, keskenduti esimesel päeval ennastjuhtiva õppija arendamisele ja õpistrateegiatele ning arutleti, kuidas juba esimeses kooliastmes õpetada lastele mõistlikke õppimisviise. Oma kooli kogemusi jagas Liis-Marii Roosnupp Tartu Forseliuse Koolist.

„Suvekool on nii suve lõpetamiseks kui ka koolitööle häälestamiseks,“ lausub klassiõpetajate liidu juhatuse liige, Kullamaa-Risti Keskkooli õpetaja Riina Leidsalu. „Mina olen igal aastal sättinud oma ajagraafiku nii, et suvekooliga algab uuesti töö. Olin väga väsinud suve algul. Aga puhkasin ja tegin kõike seda, mida tahtsin. Seekord kaugemaid sihte polnud, reisisin Eesti piires. Homme hommikul lähen üle hulga aja kooli, keeran klassiukse lukust lahti ja vaatan, kas leian kõik asjad üles, mis kevadel kiiresti ära panin. Piilun sisse uue aasta õpikutesse ja töövihikutesse. Jagame kolleegidega suvemuljeid.“ 

Ees on ootamas ka muutusi. Kullamaa Keskkool ühendati Risti Põhikooliga ja kooli uus nimi on nüüd Kullamaa-Risti Keskkool. Ühe mütsi alla läinud kahel koolil on ka ühine juhtimine. 

„Põnev, kuidas kõik toimima hakkab,“ sõnab Leidsalu. Huviga ootab ta ka jätku Tartu ja Tallinna ülikoolide ühisuuringule/projektile õppimisest ja õpetamisest kaasavas klassiruumis, milles nende kool kaasa lööb.

„Kõige tähtsam on, et minu kolmanda klassi lapsed jõuaksid kevadeks ilusti esimese kooliastme lõpuni ja me tunneksime koos rahulolu,“ lisas Leidsalu.

Õppis puhkamist

„Pärast magistriõpingute lõpetamist oli mul tänavu esimene suvi, kui mul polnud kuklas tiksumas ühtegi tähtaega. Ei pidanud midagi läbi töötama, ega ette valmistama. Nii ongi kogu puhkus olnud puhkamise õppimine,“ muheleb Eele Avalo, kes juunikuus pani punkti viieaastasele õpingutejadale ja sai Tartu Ülikoolist kätte põhikooli matemaatikaõpetaja ja sotsiaalpedagoogi diplomi.

Avalo tegi puhkamiseks isegi graafiku: viis korda nädalas vähemalt pool tundi loeb, pool tundi teeb aiatöid, pool tundi koristab, pool tundi pühendab spordile. 

„Molutasin ka, nagu soovitas Fred Jüssi,“ räägib Avalo. „Magasin ja ärkasin siis, kui tahtsin. Tegin süüa siis, kui tahtsin. Lapsed on juba suured, leiavad ise toidu üles. Mul on alati olnud suveks suured eesmärgid, elu mitu nädalat ette planeeritud. Sel aastal vaatasin, kuidas muru kasvab.“

Kui puhkamine sai peaaegu selgeks ja laulupeolt ning AC/DC kontserdilt suve suurimad elamused kogutud, hakkas Eele Avalo end taas tööle häälestama ja luges läbi hulga materjale mõtleva klassiruumi teemadel. 

„Kuidas õpilased tunnis rohkem päriselt mõtleksid – see on mu uue aasta siht,“ lausub Avalo. Ta loodab, et saab rakendada oma mõtteid mittetraditsioonilise klassiruumi loomiseks. Ei pea istuma kogu aeg laua taga, rohkem on vaja liikumist. Mõtleme ju paremini, kui oleme püsti.

Vahepeal aasta Tartus töötanud Avalo on tagasi kodu lähedases Nõo Põhikoolis ja rõõmustab, et saab tagasi omad lapsed, kes on nüüd jõudnud juba neljandast klassist kuuendasse. „Ja tööle jõuan nüüd üheksa minutiga. Tõeline luksus, võrreldes sõbrannaga, kel kulub Tallinnas tööle minekuks tund!“ lisab Avalo.

Et tuleks ka palgatõus…

Ta tahab õpilastele ka meeskonnatööd meelde tuletada ja õpetada. 

„Koolis peab õpetaja õpilasega palju individuaalselt tegelema, aga tööle minnes peab igaüks meeskonnas hakkama saama. Pärast Covidit tundsin, et lapsed ei oska enam koos mängida, ilma et keegi tahaks võita,“ räägib Avalo.

Uueks aastaks on tal suur soov ka: et tuleks palgatõus ja et kooliaasta lõpp oleks riiklikul tasemel korralikult läbi mõeldud.