„Paljud põhikoolilõpetajad ei taha enam õppida suure kooli suures õpperühmas,“ ütleb äsja loodud TERA gümnaasiumi juht Karmo Kurvits.

Tartu Erakool (TERA) alustab juba 2017. aastast kooliaastat augustikuus. 2007. aastal saja õpilasega alustanud kool on laienenud mitmesse majja. Kuue aasta eest loodi eraldi õppekoht ProTERA 7.–9. klassile. Just täna alustabki TERA gümnaasium tööd, kümnendas klassis hakkab õppima 60 noort. „Kolme aastaga võiksime kasvada 180 õpilasega kooliks,“ lausub gümnaasiumi juht Karmo Kurvits. 

Valmib õigeks ajaks

Nädal enne kooli algust võtavad Karmo Kurvits ja õppejuht Andre Pettai Õpetajate Lehe vastu ehitustolmuses klassiruumis, kus töömehed on töid lõpetamas. 

„Tehnilisi küsimusi on olnud palju, aga suuri lahendamata asju pole, remont lõpeb õigeks ajaks, mööbel ja IKT-vahendid paigaldatakse ning kui õpilased stardilaagrist tulevad, saavad nad istuda koolipinki,“ räägib Kurvits.

Gümnaasiumi jaoks tehti korda Tehase tänava E-Sisustuskaubamaja, kus paikneb ka ProTERA, kolm uut ruumi. Osa tunde toimub ka ProTERA ruumides.

TERA gümnaasiumi kandideeris 200 õpilast. Kolmandik tulijatest on ProTERA lõpetanud, ülejäänud on Tartu linna ja maakonna noored. 

„Esimese aasta kohta on see hea tulemus, meil pole kandideerijatele ju veel midagi ette näidata,“ arvab Karmo Kurvits. „Kui endale nime teeme, tullakse veelgi julgemalt. Tahame tuua Tartu haridusse teistsugust lähenemist kui teistes gümnaasiumides.“ Näiteks toob ta inimesekeskse mentorlusprogrammi, mis on õppekava osa. 

„Kuidas tarkus tööle panna? Oluline on eetiline pool, inimeseks olemise ja koostööoskus, psühholoogilised ja sotsioloogilised teadmised. Et kogu koolipere väärtustaks samu asju, oleks ühine hingamine,“ räägib Andre Pettai.

„Põhikoolilõpetajad muutuvad kiiresti, paljud ei taha enam suurt kooli ega suuri õpperühmi,“ lausub Karmo Kurvits. TERA gümnaasiumi 60 õpilast jagunevad kolme õpperühma. Õpilaste vahel tekib tihedam side, kui on vähem kontakte. 

Noor kool vajab väikest kooliperet

„Suurtes süsteemides on muutusi teha keerulisem,“ ütleb Kurvits. „Noor vajab väikest, heade suhetega personaalset kooli ja meie pakume seda. Sisseastumisvestlustel küsisid õpilased, milline on meie õppesuund. Vastasime, et meie suund on inimlikkus.“

Gümnaasiumis on olemas ka kõik õpetajad. Uue kooli 20 õpetajakoha vastu tundis huvi 60 inimest, kelle seas oli ka erakooli teiste üksuste rahvast, kes soovis gümnaasiumis õpetada. Tuldi teistestki Tartu gümnaasiumidest.

„Õpetajaid ei ole puudu. Nad on olemas, kui teha hea pakkumine ja näidata, kui huvitav töö on,“ rõhutab Karmo Kurvits. „Oleme juba koolitanud end koos. Meil on paar õpetajat, kellel on staaži üle 25 aasta. Paar inimest tulevad otse ülikoolist oma esimesse töökohta. Ja suur punt on neid, kes on sündinud 1980-ndatel, nagu me isegi.“ 

Juhid plaanivad ka ise tunde andma hakata. Andre Pettai ootab, et saaks valikainena hakata õpetama filosoofiat. Sügisel annavad õpilased teada, mida nad valikainetena õppida soovivad.

Karmo Kurvits ootab aga juba järgmist õppeaastat, mil 11. klassil tuleb läbida kohustuslik õpilasfirma programm. Majandusharidusega Kurvits juhendas õpilasfirmasid kümme aastat ka Võru Gümnaasiumi direktorina ja usub selle programmi tulemustesse. 

Inimesed on tahtmist täis

Kas uue kooli käivitamise kõrvalt on suvel puhkamiseks ka aega jäänud? „Puhkasin ja ootan nüüd väga kooli,“ vastab Andre Pettai. „Oleme esimeste ühiste päevadega saanud õpetajailt juba väga palju energiat. Inimesed tulevad uute mõtetega ja neil on tahtmist.“

„Kuna mul oli Võrust kooli loomise kogemus, siis teadsin, et asjad ei jookse eest ära ja töö ei saa kunagi otsa. Seepärast puhkasin,“ lausub Karmo Kurvits. „Puhkus on eeskätt tegelemine iseendaga. Nüüd jaksangi taas õpetajatele otsa vaadata. On hea tunne, sest teeme tähenduslikku asja. Meil saab olema väga hea kool.“

---

Bürokraatiat on nüüdsest vähem

Marjeta Venno, HTM-i õppekava valdkonna juht

Uue õppeaasta alguses rõhutame, et iga õpetaja töö on hindamatu väärtusega meie laste ja noorte kujunemisel. Soovime õpetajaid julgustada pöörama tähelepanu õpilaste vaimsele ja füüsilisele heaolule – piisavad pausid, õues liikumine ja turvaline õpikeskkond on sama olulised kui õpitulemused. Samuti tuletame meelde, et mitmed bürokraatlikud nõuded on nüüdseks lihtsustatud, et õpetajad saaksid pühendada rohkem aega sisulisele tööle õpilastega. 

Julgustame kasutama paindlikke õppemeetodeid ja arvestama iga õpilase individuaalseid vajadusi, sealhulgas õppimiskohustuse uute põhimõtete rakendamisel. Tähtis on ka kolleegide ja kooli juhtkonna koostöö, sest üheskoos sünnivad parimad lahendused. 

Ning muidugi – ärge unustage ka enda heaolu ja tasakaalu, sest ainult nii saame pakkuda lastele ja noortele parimat haridust.