• Sel aastal asub üldhariduskoolis õppima üle tuhande õpilase vähem kui mullu.  
• Õpetajatel on lootus suuremale sissetulekule: kaotatakse maksuküür ja tõuseb ka palk.

Uue õppeaasta üks märksõna, mis on kogunud omajagu vastuolulisi arvamusavaldusi, on tehisintellekti kasutuselevõtt koolis. Nagu ütleb ka HTM: uuringud näitavad, et tehisaru rakendused võivad haridust toetada, aga mõtlemise arengut ja õppimist ka pärssida. TI-hüppe haridusprogramm võimaldab tasuta juurdepääsu tehisintellekti õpirakendustele kõigepealt 10.–11. klassi õpilastele, seejärel laieneb hüpe kutsekoolidesse ja uutele 10. klassi astuvatele õpilastele. Mõistagi koolitatakse ka õpetajaid, 21. ja 22. augustil toimus neile TI-hüppe tugiprogrammi avakoolitus (järelevaadatav TI-hüppe Youtube’i kanalis).

„Mõtlemist täielikult tehisarule delegeerida pole muidugi hea, peame olema piisavalt nutikad, et sellele kõigele reageerida,“ ütles Tallinna 32. Keskkoolis toimunud kooliaasta alguse pressikonverentsil TI-hüppe juht Ivo Visak. Põhikooliõpilastest kasutavad tema sõnul tehisaru juba praegu üle 60%. „Loodetavasti on 2026/2027. õppeaastat tänavusest „igavam“ alustada, sest tehisaru kasutamise reeglid on saanud raamid. Praegu on meiega liitunud 142 gümnaasiumit ehk 90% kõigist võimalikest ning 4700 gümnaasiumiõpetajast on kaasatud 3800,“ lisas Visak. 2026/2027. õppeaastal loodetakse jõuda ka kutseharidusse.

„Maksuküüru kaotamise ja 7–10-protsendilise palgatõusuga suureneb järgmisel aastal õpetajate palganumber.“

Eestikeelsele õppele üleminek

Jätkub üleminek eestikeelsele õppele. Õpilased, kes õppisid eelmisel aastal 4. klassis ning kelle jaoks on üleminek eestikeelsele õppele valulisem kui 1. klassi lastele, hakkavad nüüd ka ajalugu ja kirjandust eesti keeles õppima. „Eesti keelt oskavaid õpetajaid on vähem, kui vaja,“ möönis minister Kristina Kallas. Samas on tema sõnul kõik koolid pingutanud, et klassi ees oleksid õpetajad, kes ka metoodiliselt oskavad ainet edasi anda. „Väga oluline on toetada lõimitud aine- ja keeleõppe õpetamist,“ lisas Kallas.

Minister rõõmustas õpetajaõppe populaarsuse üle – see on olnud kaks aastat järjest tõusuteel. „Võrreldes varasemaga võeti ülikoolidesse vastu üle 400 õpetajatudengi rohkem.“

Palgatõusu lootus

Minister Kallas on õpetajate palgatõusu koha pealt optimistlik. „Maksuküüru kaotamine jätab õpetajale aastas kätte vähemalt 1500 eurot senisest rohkem. Koos 7–10-protsendilise palgatõusuga suureneb palganumber veelgi.“

Mis puudutab kehtima hakkavaid õppekeskkonna nõudeid, siis üks neist on koolipäeva alguse nihutamine kella üheksale. ERR-i tänane uudis ütleb, et Tallinna Haridusameti andmetel muudab pealinnas sellest sügisest kooli alguse aega vaid kolm munitsipaalkooli. Kallas viitab, et muudatus ootab ees järgmisel õppeaastal. „Kooliaasta algus on sel aastal veel vaba, aga järgmisest aastast ei tohi koolid õppetööd alustada enne kella üheksat.“

Õpilaste arv väheneb

Septembris asub üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima ligikaudu 161 000 õpilast, mida on üle tuhande võrra vähem kui aasta tagasi. Prognoosi järgi õpilaste arvu langus lähiaastatel jätkub (sündimuse madalseis annab kooliõpilaste arvus tunda alles tulevikus). Sellel õppeaastal alustab esimest korda kooliteed umbes 14 000 õpilast.

Eesmärk: rohkem õpilasi kutsekooli

Seni 17. eluaastani kehtinud koolikohustus asendub õppimiskohustusega kuni 18. eluaastani – see kehtib kõigile, kes alustavad sel sügisel õpinguid 9. klassis. „Kõik õpilased, kes lähevad sel aastal 9. klassi, ei saa enam piirduda põhiharidusega, vaid peavad pärast selle omandamist õpinguid jätkama,“ sõnas Kallas. „Tänapäeval ei piisa 9-klassilisest haridusest enam ühegi eriala jaoks. Eestis kukub igal aastal juba põhikoolist välja 140 õpilast, 2000 ei jätka pärast põhikooli õpinguid või kukub esimesel edasiõppimise aastal välja. Eestis on põhiharidusega inimeste osakaal suurenenud, mitte vähenenud,“ sõnas Kallas.

Kutseharidusreformiga on võetud sihiks, et 2035. aastal valib rakendusliku keskhariduse või kutsehariduse 40–50% noortest. Kas reform ise ja gümnaasiumikohtade vähendamine sellele ka kaasa aitab, näitab aeg. Kutseõppe õpilaste üldarv 2024/2025. õppeaastal veidi kasvas, sest lisandus kutsekeskhariduse õpilasi, samas täiskasvanud õppijate arv ja osakaal on viimastel aastatel vähenenud.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse juht Hendrik Agur ütles pressikonverentsil, et 15 aastat tagasi olid õpilaste hinded ja eksamitulemused kutseõppes oluliselt madalamad kui praegu. „Viimase kuue aasta jooksul on areng olnud väga suur, kuid praegu on kahjuks 9. klassi lõpetavaid õpilasi, kelle eesti keele oskus on null,“ sõnas Agur. Kutsekooli asub sel aastal õppima 27 000 õpilast.

Kristina Kallas meenutas ka, et kui hiljutisel Eesti ja Läti valitsuse ühisistungil Tartus kuulas Läti kolleeg ammulisui Eesti plaane TI-õppe vallas ja tegi märkmeid, siis kutsehariduse jutuks tulles oli olukord vastupidine. „Siis tegin juba mina märkmeid. Lätis läheb lausa 69% kutsekeskhariduse lõpetajatest kõrgkooli tehnikaaladele edasi õppima. Meil on see protsent väga väike ja siin on palju eeskujuks võtta …“ sõnas Kallas.