Koolipäeva hilisem algus: laste heaolu on olulisim

Nüüdseks on selge: koolipäev algab järgmise aasta sügisel kõikjal Eestis kell 9. Teoretiseeritud on sel teemal juba alates 2017. aastast, mil haridus- ja terviseekspertide töörühm esitas ettepaneku muuta tundide algusaega sotsiaalministeeriumile ning mõneti üllatuslikult võetigi määrus tänavu juulikuus vastu. Linnas või koolimaja vahetus läheduses elavad hilised ärkajad rõõmustavad, väikestes maakoolides kratsitakse bussiliinide ja -aegade klappima saamiseks kukalt.

SAMAL TEEMAL

Koolipäev algab siis, kui buss jõuab

Minister Kristina Kallas on põhjendanud vajadust koolipäeva algusaega muuta „ajaga kaasas käimise ja noorte vaimse tervise hoidmisele tähelepanu pööramisega.“ Küllap see nii ka on, noorte une- ja arenguvajadustele vastab kell 9 algav koolipäev kindlasti paremini. Kui vaid transpordimuret poleks.

Tänases Õpetajate Lehes (lk 6) käsitleme koolipäeva algusaja murekohti Tartumaa väikekoolide näitel. Ühes koolis algavad tunnid kell 8, teises 8.15, kolmandas 8.30. Kõik vastavalt bussigraafikule. Seniseid sõidugraafikuid tuleb palju muuta. Tartu vallavanem osutab, et igale koolile tuleks luua eraldi nii-öelda õpilasveo liinivõrk.

Samast loost ilmneb, et linnades pole uus määrus probleem: äsja tegevust alustanud Raadi Põhikoolis saab tundidega pihta hakata kell üheksa, sest kõik õpilased elavad koolist vähem kui kolme kilomeetri kaugusel. Samamoodi ei saa kell 9 olla probleemiks pealinnas ja teistes suuremates linnades, suur osa õpilastest tuleb kooli linna ühistranspordiga. Vanemate tööpäeva algus ei saa siin vastuargumendiks olla – enam kui pooled Eesti koolilapsed käivad juba esimeses klassis koolis iseseisvalt.

Statistikaameti 2023. aasta andmetel oli koolist kuni kümne minuti kaugusel elavate õppurite osakaal kõige suurem Maardu linnas (61,7%), koolist üle 30 minuti kaugusel elavaid õppureid on aga suhteliselt kõige rohkem Muhu vallas (83,6%). Suurim arv kaugemalt kui 30 minuti kauguselt kooli tulevaid õpilasi käib pealinnas Rocca al Mare koolis. Seal algavad tunnid juba praegu kell 9.

Kuigi väikekoolide ja valdade transpordiküsimuste eest vastutajate elu teeb uus määrus keeruliseks, siis lapsed hilisemast koolipäeva algusajast võidavad. Küsimus on vaid, kas seda kõike peaks tegema kohustuslikus korras… Riik võiks minna kohalikele omavalitsustele bussiliinide lisamisel või aegade/marsruutide muutmisel appi.

Kommentaarid

Koolilapsed said sel aastal pool tundi õnnelikumaks (kui koolipäeva algus lükkus 30 min edasi). Järgmisel aastal saavad jälle pool tundi õnnelikemaks. Millised tublid saavutused. Tühja sellest, et koolipäeva lõpp peab ikka olema 15.00, et treeningud lõpevad nüüd 1,5 tundi hiljem, et kooli päevaplaan õpilasele tiheneb, mis tähendab stressi. Annan ministeeriumile tasuta vihje: lühendame käsu korras õppetunni pikkuse 40 minuti peale järgmisel aastal ja siis 35 …

Lõpuküsimus: mis vahe on riigikoolil ja munitsipaalkoolil? Kas mõlemal juhul on kupjaks HM?

Jaanus Moppel

16.09.2025
Ehk lõpetaks kõigepealt kella kruttimise kaks korda aastas!?
Elaks siis sedasi paar aastat ja vaataks, mis juhtub …
Võib-olla mõned probleemid hakkaksid juba lahenema?

Eva

17.09.2025
Kõrveküla Põhilooli on natuke kummaline tuua väikese maakooli näitena. Tegemist on 700 lapselise kooliga Tartu külje all, kuhu käib linnaliin 2x tunnis ja maakonnaliinidest toob hommikuti lapsi kooli kaks 35 kohalist bussi, lisandub sama suur üks koolibuss. Samas loomulikult tuleb kõiki asjaolusi arvestada ja koostöös kooli, lapsevanemate ja vallaga leida parimad lahendused.

Kairi

17.09.2025
Minu 4. klassi lapselaps istub tänavu kolmel päeval nädalas, kui koolipäev algab teisest tunnist, garderoobis ja ootab. Elab keskusest kaugemal ja see teeb sama välja, kas tuleb isaga linna või hakkab 1 km rongijaama minema. Probleem pole ootamises, vaid selles, et koolitädile ei meeldi, kui seal istutakse ja ta on saanud riielda. See on viinud ka selleni, et tuli nuttes ära ja ei länudki tundidesse.
Mina olen töötanud tugiisikuna koolides ja lasteaias ja imestan, et ikka veel pole kooli personal kuulnudki nn “teistsugustest” lastest. Nendest, kes kõigiga ei räägi, kõike ei söö jne.
Olge ikka inimesed ja kui ongi tahtmine “hammustada”, palun võtke võileib 🙂

Mina olen alati lahenduste leidmise poolt-kas pole ühtegi nurka, kuhu panna mõni raamat ja lauamäng ootajale? Tehke vajadusel annetuse vormis.

Vanaema

18.09.2025
Laste heaolu on olulisim! Hilisem koolipäev on kaua oodatud ja vajalik täiendus kaasaegsema koolikogemuse suunas. Julge otsus. Meil täiskasvanutel tulebki selle teoks saamiseks pisut pingutada, lapsevanemad, koolijuhid, huviringid, omavalitsused, tööandjad.
Kurb on lugeda argumente kuidas ei saa ja kuidas kõigile ei sobi. Hästi, aga lõpuks tulebki valida, kas elada vaimse tervise loosungeid hüüdes või rakendades samm sammult midagi praktilist ka ellu. Arukas päevakavade ümbervaatamine loob võimalused, kus koolipäev ei pruugi oluliselt pikemaks venida. Saab ka bussid käima.
Valime võimaluse muutustega kaasa minna.

Lapsevanem

18.09.2025
Väga mõistlik otsus õpilaste seisukohalt! Ka vastuargumendid on olemas – eriti transpordi mure, aga seda võiks võtta kui võimalust ühistransport lõpuks sel kujul toimima saada, et see lähtukski just sõitjate vajadustest, mitte vedaja mugavusest mittesobivatel aegadel kompensatsioonide eest tühje busse ringi sõidutada. Vanemate töö aja algus ei ole tõsiseltvõetav argument, sest töökohti, kus päev algab kell 8 või varem, jääb õnneks aina vähemaks. Ja kus vähegi võimalik, võiks ka täiskasvanud oma tööd kella 9-st alustada. Koolipäeva pikkus ja huvialaringid – siin on veel arenguruumi – üle saaks vaadata nii õppesisu kui -mahud.

Marju

19.09.2025
On sotsioloogilise fakti küsimus, mis kell peab kooli piirkonna lapsevanemate enamus tööle jõudma.
Laste koolimineku või kooli jõudmise algusaeg tuleb sellega siduda. Kahe eelnevaga tuleb siduda ühistransport. Mida koolis seepeale (kui õpilased sinna on jõudnud) on kooli juhtimise teema. Selge see, et matemaatikatund ei pea olema esimene. See peab algama siis, kui suurim hulk õpilasi on vaimseks tööks virgunud. Aga sinnanigi on võimalik valida, mida varasemates koolitundides teha. Ujumise ja laulmise harrastamiseks ei pea kogu rühm olema sama vana. Ka mitte võõrkeele vestlustundides! “Kool algab kell 9” on niisama rumal nagu nõue: “Kellakeeramine tuleb lõpetada”. Eri keskkondades ja eri asulates asuvais koolides peab olema sotsioloogiliselt põhjendatud võimalus alustada koolipäeva ajal, mis on selle piirkonna isade ja emade kohustuste täitmiseks otstarbekas. (Eesti linnade ööelu edendamise taustal muidugi on mugavam alustada päeva hiljem, kui päike kõrgel.)

Valdar Parve

20.09.2025

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

HEA LUGEJA,