Nüüdseks on selge: koolipäev algab järgmise aasta sügisel kõikjal Eestis kell 9. Teoretiseeritud on sel teemal juba alates 2017. aastast, mil haridus- ja terviseekspertide töörühm esitas ettepaneku muuta tundide algusaega sotsiaalministeeriumile ning mõneti üllatuslikult võetigi määrus tänavu juulikuus vastu. Linnas või koolimaja vahetus läheduses elavad hilised ärkajad rõõmustavad, väikestes maakoolides kratsitakse bussiliinide ja -aegade klappima saamiseks kukalt.

Minister Kristina Kallas on põhjendanud vajadust koolipäeva algusaega muuta „ajaga kaasas käimise ja noorte vaimse tervise hoidmisele tähelepanu pööramisega.“ Küllap see nii ka on, noorte une- ja arenguvajadustele vastab kell 9 algav koolipäev kindlasti paremini. Kui vaid transpordimuret poleks. 

Tänases Õpetajate Lehes (lk 6) käsitleme koolipäeva algusaja murekohti Tartumaa väikekoolide näitel. Ühes koolis algavad tunnid kell 8, teises 8.15, kolmandas 8.30. Kõik vastavalt bussigraafikule. Seniseid sõidugraafikuid tuleb palju muuta. Tartu vallavanem osutab, et igale koolile tuleks luua eraldi nii-öelda õpilasveo liinivõrk.

Samast loost ilmneb, et linnades pole uus määrus probleem: äsja tegevust alustanud Raadi Põhikoolis saab tundidega pihta hakata kell üheksa, sest kõik õpilased elavad koolist vähem kui kolme kilomeetri kaugusel. Samamoodi ei saa kell 9 olla probleemiks pealinnas ja teistes suuremates linnades, suur osa õpilastest tuleb kooli linna ühistranspordiga. Vanemate tööpäeva algus ei saa siin vastuargumendiks olla – enam kui pooled Eesti koolilapsed käivad juba esimeses klassis koolis iseseisvalt.

Statistikaameti 2023. aasta andmetel oli koolist kuni kümne minuti kaugusel elavate õppurite osakaal kõige suurem Maardu linnas (61,7%), koolist üle 30 minuti kaugusel elavaid õppureid on aga suhteliselt kõige rohkem Muhu vallas (83,6%). Suurim arv kaugemalt kui 30 minuti kauguselt kooli tulevaid õpilasi käib pealinnas Rocca al Mare koolis. Seal algavad tunnid juba praegu kell 9.

Kuigi väikekoolide ja valdade transpordiküsimuste eest vastutajate elu teeb uus määrus keeruliseks, siis lapsed hilisemast koolipäeva algusajast võidavad. Küsimus on vaid, kas seda kõike peaks tegema kohustuslikus korras… Riik võiks minna kohalikele omavalitsustele bussiliinide lisamisel või aegade/marsruutide muutmisel appi.