• Põhikoolilõpetaja mõtleb, millisesse kooli astuda. Ühed sõbrad lähevad ühte kooli, teised teise, enda huvidele vastab kolmas. Et otsus on raske, lükkab ta otsustamise edasi, andes avalduse sisse kõigisse kolme. Nii talitab suurem osa tema eakaaslastest üle Eesti. Koolijuht vaatab samal ajal, et kooli tahtjaid on meeletult ja vestlusi tuleb niigi kiirel ajal pidada väga palju. Lõpuks selgub aga, et kutsututest tahavad kooli astuda vähesed. Õpilane, kes teab juba aastaid, mis kooli ta minna tahab, leiab end soovitud kooli pingereas 140. kohalt ja muutub kurvaks. Kogu tema suvi on rikutud. Pärast tuleb välja, et ta pääses ihatud kooli kolmekümnendana. 

Eelnev kirjeldus selgitab, miks koolijuhid ei ole rahul, et gümnaasiumisse astujad ei märgi, millisesse kooli nad esmajärjekorras astuda soovivad. Pealtnäha väike asi, ent tekitab asjaosalistele palju peavalu. Uus seadusemuudatus näeb ette, et õpilased saavad märkida, millist kooli nad eelistavad, ja seda eelistust näevad ka koolid. See peaks nii riigi kui koolide sõnul vastuvõtuprotsessi hõlbustama. „Ei ole normaalne, et 15-aastane noor närvitseb oma edasise kooli- ja elutee pärast augustikuuni. Plaanitava seadusemuudatusega saavad koolid jälgida, kellest nad vastuvõtutegevusi alustavad ja kellele on valmis kohe kohta pakkuma. Nii kulgeb vastuvõtt sujuvamalt ja kiiremini,“ alustab Haridus- ja Teaduministeeriumi (HTM) üldhariduspoliitika osakonna õppekava valdkonna juht Marjeta Venno. 

Niisiis on riik kooljuhte kuulda võtnud. Venno sõnul näitas kevadel ja suvel kogetu, et seaduses on tõepoolest puudu aspekte, mis toetaks õpilaste ühelt haridusastmelt järgmisele liikumist. Eelistuste märkimise õigusliku aluse puudumise tagajärjel hakkasid sisseastumised ja vestlused venima ning noored ja nende pered pidid koolide kohapakkumisi väga pikalt ootama. „Ebakõlasid oli seal hästi palju. Me kõik teame neid, sest paljud pered on oma kogemusi jaganud.“ 

“Plaanitava seadusemuudatusega saavad koolid jälgida, kellest nad vastuvõtutegevusi alustavad ja kellele on valmis kohe kohta pakkuma.

Marjeta Venno

Venno nõustub, et mõistagi ei ole ideaalne olukord, kus seadust muudetakse keset kooliaastat, kuid möödunud kevadine kogemus sundis seda tegema. „Üks nendest muudatustest on tõesti selline, millega seoses tuleb põhikooli- ja gümnaasiumiseadust muuta. Tahame sinna sisse kirjutada, et lisaks kooli õigusele korraldada vastuvõtuks teadmiste ja oskuste kontrolli, on õpilasel õigus märkida ühtses sisseastumise süsteemis ära oma koolieelistus. Neid eelistusi koolid näevad ja saavad vastuvõtul arvesse võtta,“ võtab ta muudatuse sisu kokku. 

Et kõik hästi toimima hakkaks, peavad koolid, kes õpilaste eelistusi jälgida soovivad, kehtestama selle ka oma vastuvõtukorras. Eelistuste äramärkimise juures on kasulik ka see tahk, et õpilased on kohustatud need nüüd ka põhjalikult läbi mõtlema. „Nii on õpilane ja kool eelistuste kaudu mugavalt kokku viidud ning kool saab vestlusele kutsuda ja kohta pakkuda just neile, kes sinna ka päriselt õppima asuda tahavad,“ lisab Venno.  

Oluline on tema sõnul saada toimima sisseastumise infosüsteem ehk SAIS. Õpilastele tuleb sinna võimalus oma eelistus ära märkida. Koolidele korraldatakse peagi ka SAIS-i infotund. „Tehniline võimekus on selleks kõigeks olemas,“ kinnitab Venno. 

“Oleme oma koolis analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et põhikooli lõpueksamite ning vastuvõtutestide vahe on üpris suur.

Ott Ojaveer

Teine muudatus on seotud kuupäevaga, millal koolid õpilastele kohapakkumise saadavad. See tuleb tuua ettepoole. Kevadisest kogemusest kõlab ministeeriumile nii perede kui koolide sõnum: 19. juuni on liiga hilja õppekohta pakkuda, see venitab õppekoha saamise kindluse sisuliselt juuli- või isegi augustikuusse. „Oleme sellega nõus ning pidanud ka koolijuhtidega nõu, plaanime tärmini varasemaks tõsta. See kuupäev hakkab olema 9. või 10. juuni. Varem mitte, muidu ei jõua kõike lõpetamisega seotut korralikult lõpuni viia,“ arutleb Venno.

Ta paneb noortele ja peredele südamele, et koolide pakkumine ei kehti kaua: kolme päeva jooksul tuleb see vastu võtta. Kui aeg saab otsa, läheb koht kellelegi teisele. Nii on protsess hallatavam, arusaadavam ja tempokam,“ selgitab Venno. 

Kõikide ootuste kohaselt rakenduvad muudatused juba käimasoleva õppeaasta lõpus, päris sajaprotsendilise kindlusega Venno seda küll veel ei ütle. „Alati on mingid muutujad, mis võivad hakata rolli mängima. Praegu oleme muudatused ette valmistanud ning need läbivad majasisest kooskõlastusringi. Varsti liiguvad need majast välja ja siis hakkame tagasisidet ootama. Teame, et koolidel on seda infot võimalikult ruttu vaja, ja proovime tagasiside võimalikult kiiresti kätte saada.“

Katsete tulevik 

Üks suuri muutusi, mille põhikoolieksamite toimumise aja varasemaks tõstmine kaasa tõi, oli teatavasti see, et sisseastumiskatsed gümnaasiumisse pidid toimuma hiljem. „Nende katsete korraldamine nõuab koolilt väga palju ressursse. Kui põhikoolieksamid varasemaks tõsteti, sai selgeks, et enne nende toimumist me mingeid vastuvõtuga seotud tegevusi korraldada ei tohi. See muutis olukorra keerulisemaks, aga eks see ole kooli enda mure,“ ütleb Tallinna 21. Kooli õppejuht Raido Kahm. 

“Ühe ülesandega võib kaotada halval päeval näiteks seitse punkti. Arvestades, kui sarnased on eksamitulemused, on need punktid kaotanud õpilane pingereas kohe oluliselt tagapool.

Raido Kahmv

Kahmi sõnul on keskkooli sisseastumiskatsed väga olulised koolide jaoks, kuhu kandideerib väga palju õpilasi. Venno ei tee aga saladust, et riigil on selgi teemal selge ja läbimõeldud seisukoht: tulevikus võiks katsed mängida kooli pääsemisel väga väikest rolli. „Kui noor hakkab kooliastet vahetama, on meil tema eksamihinnete ja aastahinnete näol juba piisav hulk andmeid,“ usub ta. 

Koolijuhtide hinnangul see nii aga ei ole. Eelkõige põhjusel, et mainekatesse koolidesse kandideerib suur hulk väga heade eksamitulemustega noori ja piisavat eristusmomenti ei ole. Venno sõnul on riik ka sellele mõelnud. Tulevikus ei pruugi see enam nii olla, et põhikoolieksameid sooritavad kõrgele tulemusele paljud ning sõelale jääb liiga palju õpilasi. „Jõuame e-eksamiteni ehk juba aastal 2027 ja need võiksid areneda selles suunas, et eristusmomenti oleks rohkem. See annaks koolidele, kes õpilasi vastu võtavad, õpilaste kohta natuke rohkem infot,“ sõnab Venno, kelle sõnul on riik eksamite eest vastutavale Harnole taolised soovid edastanud. 

Koolijuhid toovad välja aga veel ühe murekoha: põhikoolieksameid parandavad oma kooli õpetajad. Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktori Ott Ojaveeru sõnul ei saa nad nende eksamite alusel õpilasi vastu võtta juba puhtalt põhjusel, et ei tea, kuidas eksamitöid parandati. „Sinna on teatud määral subjektiivsust sisse kirjutatud. Oleme oma koolis analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et põhikooli lõpueksamite ning vastuvõtutestide vahe on üpris suur,“ selgitab Ojaveer. Tema hinnangul saaks eksamitulemusi tõsisemalt võtta siis, kui neid parandaks teiste koolide õpetajad koodide alusel, nii nagu seda tehakse Tartus ühiskatsetel. „Sellisel juhul ei peaks võib-olla tõesti eesti keeles ja matemaatikas lisateste tegema. Konkreetsete õppesuundade puhul mängiksid need ka siis muidugi rolli,“ arutleb ta. 

Kahm toob välja eksamite ja katsete eesmärkide erinevuse: „Eksamid on mõeldud ju ikkagi näitama, kuivõrd on õpilased põhikoolis õpitu omandanud.“ 

Venno on nõus, et kui tegemist on mõne konkreetse õppesuunaga, nagu kunst ja muusika või loodusteadus ja matemaatika, võivad lisatestid õigustatud olla. Muul juhul peaks gümnaasiumisse vastuvõtt liikuma aga usalduse ja andmepõhisuse suunas. „Kui järgnev haridusaste usaldab eelmist ja seal kogutud andmeid, võiks vastuvõtuotsused teha olemasolevate andmete pealt,“ leiab ta. 

Üks suuri põhjuseid, miks riik on hakanud sisseastumiskatsetele viltu vaatama, on seotud vaimse tervisega. Venno toob välja, et 15-aastase noore jaoks, kes teab, et panused on väga kõrged, on kolme- või neljatunnine teadmiste kontroll väga stressirikas. Uuringute kohaselt ei ole sellise testi tulemus seetõttu kuigi usaldusväärne. Kahmi hinnangul kanduks katsete puudumisel sama või veel suurem pinge aga lihtsalt eksamitele – siis on kõik munad ühes korvis. „Ühe ülesandega võib kaotada halval päeval näiteks seitse punkti. Arvestades, kui sarnased on eksamitulemused, on need punktid kaotanud õpilane pingereas kohe oluliselt tagapool,“ räägib Kahm. 

Venno seda nii ei näe, kuna katsetesse on kõik ained kokku surutud, eksamid toimuvad aga ainete kaupa. „Eksameid sooritavad õpilased enda jaoks tuttavas keskkonnas, keskendudes ühele ainele. Pingest rääkides on see olukord kindlasti erinev,“ vastab ta. 

Ojaveeri sõnul ei saa mööda vaadata ka nn poiste ja tüdrukute probleemist. „Teame ju väga hästi, et tüdrukud on palju usinamad õppijad. Ainult eksamitulemusi arvesse võttes peaksime midagi sinna juurde mõtlema, et ka poisid gümnaasiumisse saaksid,“ ütleb ta. 

Lõpetuseks rõhutab Venno, et praegu on sisseastumiskatsed seadusesse kenasti sisse kirjutatud ja ära neid ei keelata. Küll aga võiks neid teha senisest vähemas mahus. Põhjendatud on katsed ainult juhul, kui annavad infot, mida eksamid või aastahinded ei anna. „Kui meil ei ole neid lisaandmeid vaja, siis tekib küsimus, kas ka teste on vaja. Äkki võiksime kasutada teist laadi andmeid,“ võtab ta teema kokku.