• „Õpetajad on digitehnoloogiaga väga loovad ja tegutsevad õpilastega eesmärgipäraselt. Mina olen toeks ning jagan nippe, millele tähelepanu pöörata,” ütleb haridustehnoloog Erik Remma.

Kui Remma Tallinna Saksa Gümnaasiumis tööle hakkas, nägi ta, et koolil on väga palju tehnilisi võimalusi, digitehnoloogiat kasutati aga väga erinevalt. „Üks piirav tegur on hirm digitehnoloogia ees, kus nähakse küll võimalust kasutada tehnoloogiat kui tööriista, aga ei julgeta küsida, õppida ja katsetada. Mul on hea meel, et kolleegid jõuavad minuni, et küsida „rumalaid“ küsimusi. Kõige olulisem on õpetajat õpetada, mitte tema eest midagi ära teha. Tuleb toetada tegevust või katsetamist, kuni tekib kindlustunne.“

Peamiselt on Tallinna Saksa Gümnaasiumis õpetajaid õpetatud ja katsetatud, et nad suudaksid digitehnoloogia eesmärgipäraselt õppeprotsessi integreerida. 

Kool on koondanud digitehnoloogiaga seotud info siseveebi allharuks, mille nimi on „TSG digilugu“. „Digiloost võib näiteks leida seadmete rendi tabeli, juhised eri keskkondade (nt EIS, e-kool jne) kasutamiseks, õppematerjali enda harimiseks ning korduma kippuvad küsimused. 

“Tehnoloogiat ei ole vaja kasutada tehnoloogia kasutamise pärast, kui see ei täida õppetöös eesmärki.

Erik Remma

Remma toob välja haridustehnoloogia õpiringi, mis on seotud digiampsude kursusega. „Digiampsud pole iseseisevalt läbitav kursus, vaid on tihedalt seotud haridustehnoloogia õpiringidega, mis koondavad haridustehnoloogiahuvilised õpetajaid, sõltumata õppeainest. Kokku saavad nad kord kuus.“ Kohtumistel jagatakse kogemusi, arutatakse digitehnoloogia kasutamist õppetöös ja lahendatakse üheskoos praktilisi probleeme. Need vastavad kursuse ülesehituse teemadele, mis asjaosalised ise välja on pakkunud ning millest moodustub tervik. „Digiampsude kursus koosneb väikestest veebipõhistest ülesannetest, mis on kokku viidud õpiringi teemadega, et aidata õpetajal kinnistada teadmisi või luua praktiline veebipõhine tööriist tunniks,“ lisas Remma.

Tallinna Saksa Gümnaasiumis toimuvad õpetajate digipädevuse toetamiseks ka suuremad koolitused laiemale sihtgrupile. „Oleme korraldanud AI-koolitusi ning koolitusi, kus saab tutvuda eri keskkondadega või seadmetega.“

Haridustehnoloogi sõnul pole eesmärk viia kogu õppetöö digikeskkonda – kõik sõltub õppimise eesmärkidest ja õpitulemustest, aga ka digitehnoloogia kasutamise eesmärgist. „Tehnoloogiat ei ole vaja kasutada tehnoloogia kasutamise pärast, kui see ei täida õppetöö eesmärki. Digitehnoloogia on tööriist, mis peab õppimist toetama, õpetajal peavad selleks olema teadmised ja sobiv mõtteviis,“ sõnab Remma.

Haridustehnoloog osutab, et ei saa täies mahus aidata õpetajatel digilahendusi õppesse integreerida, sest pole kõikides õppeainetes pädev. Küll aga on oluline koostöö ja suhtlus õpetajaga. Tehnoloogia kasutamine on kirjas ka riiklikus õppekavas, kus digipädevus on üks üldpädevusi. „Lähtuvalt riiklikust suunisest on õpetajad ära märkinud digipädevuse saavutamise ainekavas, mida uuendasime eelmisel õppeaastal. Vaadates õpetajate loodud ainekavasid, võib öelda, et õpetajad on digitehnoloogiaga väga loovad ja tegutsevad õpilastega eesmärgipäraselt, mis aitab laste loovust arendada. Haridustehnoloogina saan olla ideede elluviimise juures toeks ning jagan nippe, millele tähelepanu pöörata.“