Teist aastat toimunud e-rehkendus tõestas taas, et matemaatika on eriline õppeaine. Kui näiteks e-etteütluse puhul saab suurem osa meist mingi teksti ikka kirja pandud – ükskõik, mitme kirjaveaga –, siis e-rehkenduses ei ole sugugi välistatud nulli peale jäämine. Arvestades, et test on ehitatud üles klasside kaupa, esimesest kaheteistkümnendani, võib see paljudele täiskasvanutele au pihta käia. Mõeldakse küll, et kui oma lapsed kooli lähevad, saab teda põhikooli keskpaigani matemaatikas abistada ja sealt edasi tuleb endale lihtsalt mõned asjad meelde tuletada. Testi tegema hakates kerkib aga laubale külm higi: „Kas tõesti on need algkooliülesanded?“ 

E-rehkendus tõestas taas, et matemaatika on eriline õppeaine. Kui näiteks e-etteütluse puhul saab suurem osa meist mingi teksti ikka kirja pandud, siis e-rehkenduses ei ole sugugi välistatud nulli peale jäämine.

Esimese klassi ülesandest suudab täiskasvanu keskendudes end läbi närida, kuigi sellist ajakulu poleks ta eeldanud – test käib ju ka kiiruse peale. Piinlikult peab ta endale tunnistama, et kaugel ei olnud ruutude väljajoonistamine. Teise ülesande puhul ei jää aga muud üle kui koostada tabel. „Õnneks sai jalgpalliturniiride puhul tabeleid täidetud, et üldse selle peale tulla,“ mõtleb ta. Kolmanda, IQ-testi meenutava ülesande juures käib juba peast läbi endale luiskav mõte, et tegelikult ei ole tal praegu üldse aega testi teha. Kuigi ta suudab sundida end ülesannet vahele jätma ja edasi minema, ei jäta hääl peas neljandat ülesannet nähes talle enam muud valikut kui aken sulgeda. „Mis jääk?“ küsib ta endalt pahuralt veel mitu tundi hiljem. 

Maha rahunenuna võtab ta mitteametlikus formaadis testi uuesti ette ja pärast järgmistes ülesannetes kogetud frustratsiooni jõuab lõpuks ometi liikumisülesande ja protsentideni. „Midagi, millest päriselus ka kasu on,“ nohiseb ta omaette. Avastus, et ka need ülesanded käivad üle jõu, on lõplik nokaut. „Mis jama seal õpitakse?“ kostab nüüd üle kontori juba valjult. „E-rehkendus?“ küsib kolleeg. 

Teist korda maha rahunenud täiskasvanu on nüüd jõudnud juba ükskõiksuse seisundisse. Ei mingit viha enam, ainult valus tõdemus, et tema matemaatikateadmised on ümmargune null. Ülesanne ülesande järel loeb ta klaasistunud pilguga mingitest silindrikujulistest prügikastidest ning töölistest, kes ei tööta koos, aga võiksid. Funktsiooniülesandega tutvudes tekib talle näole juba laisk muie ning ringideni jõudes on ta lihtsalt rõõmus, et nende sisse on joonistatud naeratavad näod. „Äge oleks neid asju tegelikult osata,“ mõtleb ta. 

TalTechi rektor Tiit Land rõhutas e-rehkenduse järel tuleviku ja matemaatika seost: „Meie riigi digipööre, keskkonna ja majanduse kestlikkus sõltuvad reaalainete oskustest. Matemaatika ei ole ainult valemid ja eksamitulemused, see on meie teine riigikeel.“