8. ja 9. märtsil võtsid Eesti gümnasistid taas mõõtu bioloogia vallas. Arvutiavarustes peetud piirkonnavooru tulemuste põhjal kutsuti Tartu Ülikooli (TÜ) molekulaar- ja rakubioloogia instituuti 26 koolist 50 gümnasisti ja kaks tublit üheksandikku.

Eesti bioloogiaolümpiaadi (EBO) nädalavahetus algas TÜ tehnoloogiainstituudis, kus molekulaarse taimefüsioloogia kaasprofessor Hanna Hõrak pidas loengu õhulõhede tähtsusest taimede kasvus. Esimene päev jätkus õpilaste praktiliste tööde vooruga. Bioinformaatikatöös tuli osata aru saada ja kasutada veebitööriistu, näiteks joondada mesilaste ja kimalaste fülogeneesipuu alusel tsütokroom C oksüdaasi alaühiku järjestused või teha arvutis linnugripi viiruse H5N1 genoomne analüüs. Hagija soolestiku mikrobioomi metagenoomsel uurimisel selgitati välja soolestikus elutsevad bakteriliigid. Mikrobioloogiapraktikum õpetas kasutama mikropipetti ja mikroskoopi. Õpilastel tuli mikroobe eristada kindlate tunnuste järgi. Spektrofotomeetriga määrati kindlaks soolebakteri Escherichia coli puhaskultuuri bakterite arvukus.
Botaanikakabinetis määrati taimi ning vastati ökoloogiaküsimustele. Oli vaja teha lehest preparaadid ja neist aru saada. Samuti pidi tundma puittaimede oksi. Taimede levikukaartide põhjal analüüsiti tekkinud kohastumusi ja levikumustreid.
Kõige keerulisemaks ja töömahukamaks osutus loomaanatoomia ja -ökoloogia praktikum. Õpilased lahkasid sea südant ja pidid leidma pärgarterid, kopsuarteri, poolkuuklapid, hõlmklapid, näsalihased jt osad. Ühtlasi tuli aru saada südame erutus- ja juhteteedest ning südametööst. Praktikumis hinnati märgistamise ja taaspüügi meetodil loomapopulatsiooni suurust. Loomakoljude välistunnuste alusel koostati loomade arengupuu. Kui oli suudetud saada aru hambavalemitest ja kolju parameetritest, tuli andmete põhjal koostada vähima parsimoonia meetodil fülogeneesipuu.
Teisel päeval olid keerulised teooriaülesanded, mille lahendamine nõudis peale nupukuse funktsionaalset lugemisoskust ja kella vaatamise tarkust, et oma aega oskuslikult jagada. Kasutada võis ainult oma teadmisi!

Pidulikul lõputseremoonial tegi Eesti bakteriofaagidest ettekande TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman.
Pärast kahepäevast pingutust saavutas lõppvooru üldparemusjärjestuses parima tulemuse Tallinna Reaalkooli abiturient Mia Marleen Rahe, kes võitis nii teooriavooru kui ka praktiliste tööde osa. Teine oli Karl-Erik Volberg Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 12. klassist ja kolmas Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetaja Violeta Jürgens. EBO täismahus tulemused koos žürii otsusega on avaldatud TÜ teaduskooli kodulehel.
EBO korraldamist toetas haridus- ja teadusministeerium ning TÜ asutustena teaduskool, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, genoomika instituut, ökoloogia ja maateaduse instituut ning loodusmuuseum. Hingega olid abis Eesti Looduse toimetus ja Toomas Kukk ning Tartu Antoniuse gildi keraamikud. Õpilaste toitlustamise võttis enda kanda TÜ kohvik.
Olümpiaadi aitasid teoks teha TÜ üliõpilased Karl Valter Oja, Mari Remm, Vesta Selg, Annika Rääbis, Ene Kook, Silvia Pihu, Emma Goos, Liisa Pata, Triinu Visnapuu, Reidar Andreson, Age Brauer, Karl Jürgenstein jpt. Korraldajad tänavad kõiki osalejaid ja õpilaste vanemaid ning häid koole ja tublisid õpetajaid.
 

Sulev Kuuse (1962) on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja ja Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimees.

Artikkel on ilmunud Horisondi 5/2025 numbris.