• Eestikeelsele haridusele üleminek ja õpetajate puudus on suurendanud vajadust asendusõpetajate järele eelkõige Harjumaal ja Ida-Virumaal. Kui mõnes maakonnas pole tänavu asendatud Asendusõpetajate MTÜ (ASÕP) kaudu ühtegi õpetajat, siis Harjumaal moodustab nende arv üle poole kõigist juhtudest.

Palju asendatakse õpetajaid ASÕP-i süsteemi kaudu, mis vahendab asendusõpetaja programmi läbinud õpetajaid koolidele ja lasteaedadele üle Eesti. MTÜ värske statistika näitab, et süsteem toimib kõige aktiivsemalt Harjumaal (52% kõigist tellimustest), Ida-Virumaal (22%) ja Tartumaal (18%). Ida-Virumaa paistab silma tõsiasjaga, et seal on 99% koolidest ASÕP-i partnerkoolid. Kõigis teistes maakondades jääb nende osatähtsus alla 3%. Mitmes maakonnas (Põlvamaa, Saaremaa, Viljandimaa, Võrumaa, Läänemaa, Hiiumaa) ei ole tellimusi sel aastal tehtud. Saaremaal on ASÕP-iga liitunud neli kooli. Kihelkonna kooli juht Maarika Naagel ütles, et nende kool on programmiga küll liitunud, aga väikekoolina on nad seni oma jõududega hakkama saanud. Leisi Kooli direktori Helle Kahmi sõnul on nemadki suutnud lahendused leida kooli seest – asendusõpetaja tellimine ASÕP-i kaudu on väikesele koolile liiga kulukas. Programmi ennast peab Helle Kahm väga heaks, selle rakendamist peaks tema meelest aga planeerima koolipidaja tasandil. Seda nii eelarves kui kokkulepetes. Saartel ja Läänemaal on ka programmiga liitunud asendusõpetajaid vähe.

“Kui mõne väiksema omavalitsuse eelarve ei võimalda asendusõpetajaid palgata, siis nendel juhtudel teevad olemasolevad õpetajad tohutult ületunde.

Reemo Voltri

Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimehe Reemo Voltri sõnul peegeldab selline piirkondlik jagunemine õpetajate üldist jaotumist Eestis. „Ligikaudu pooled Eesti õpetajad töötavad Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartus. ASÕP-i õpetajate kasutamine sõltub ka kohaliku omavalitsuse võimekusest. Kui mõne väiksema omavalitsuse eelarve ja prioriteedid ei võimalda asendusõpetajaid palgata, kuid kohalikel koolidel on neid vaja, siis lahendatakse olukord teisiti. Paraku teevad olemasolevad õpetajad sel puhul tohutult ületunde või surutakse näiteks eesti keele õpetaja füüsikatundi andma,“ lausus ta.  

Muukeelsete õpilastega koolid vajavad abi

Eestikeelsele õppele ülemineku tingimustes on asendusõpetajaid üha rohkem vaja eriti nendes koolides, kus õpetatakse muukeelseid õpilasi. Alates 2023. aasta novembrist pakub ASÕP koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga tasuta asendusõpetajat, kui eesti keelest erineva emakeelega õpilasi (k.a Ukraina lapsi) eesti keeles õpetav õpetaja haigestub või osaleb eestikeelsele haridusele üleminekut toetaval täiendkoolitusel. Sillamäe Eesti Põhikool kasutab asendusõpetajate abi sageli. „Enim peab asendama sügisel ja kevadel, kui õpetajad on haiged. Mõnikord ka juhul, kui õpetaja on koolitusel,“ selgitas Sillamäe Eesti Põhikooli õppejuht Anželika Vaino-Keskküla ja lisas, et eestikeelsele haridusele üleminek on niikuinii suurendanud õpetajate koormust. Seega on haigusperioodidel asendusõpetajad olnud hädavajalikud, et oma kooli õpetajad ei peaks lisaks veel haigestunud kolleegide koormat kandma. Asendusõpetajate kättesaadavuse ja töö kvaliteediga on nende kool üldiselt rahule jäänud – vaid paar õpetajat umbes neljakümnest on olnud sellised, kellega kool edaspidi koostööd teha ei soovi.

“Asendusõpetaja teenus on kallis. Olen ka oma rahast sealt programmist asendusõpetajaid võtnud ja nende kasuteguri väga läbi kaalunud.

Mariliis Oder

Kohtla-Nõmme Kooli juhi Mariliis Oderi sõnul ei ole nende õppeasutuses nädalat, mil ASÕP-i abi vaja ei läheks – seda just lasteaias, mis on kooliga koos. Ta lisas, et eestikeelsele õppele üleminek ei ole nende kooli puhul vajadust asendusõpetajate järele suurendanud, küll aga on suur abi sellest, et riik on teinud asendusõpetajad kättesaadavaks, pakkudes tasuta teenust. „Asendusõpetaja teenus on kallis. Olen ka oma rahast sealt programmist asendusõpetajaid võtnud ja nende kasuteguri väga läbi kaalunud,“ tõdes ta. Kui mõni õpetaja on rühmast eemal, siis saavad muukeelsed õpilased tema sõnul vähem tähelepanu, seega võimaldavad asendusõpetajad hoida töötempot ja vältida järeleandmisi.

Paindlik töö sobib

Ka asendusõpetajate enda kogemused näitavad, et töö on muutunud mitmekesisemaks ja eeldab paindlikkust. Asendusõpetaja Karin Palm liitus programmiga 2024. aasta kevadel ja sügisel hakkas aktiivselt asendamas käima, sest „süda kutsus“. „Alguses olin Harjumaal ja Tartus, siis hakkasin aina rohkem Ida-Virumaal käima. Seal on minu jaoks kultuuriliselt huvitav ja teistsugune keskkond ja tasu ka kõrgem. Elasin Lääne-Virumaal, kuid kolisin Kohtla-Järvele,“ lausus ta. 

Kõige keerukamaks peab ta koolide vahel liikudes olukordi, kus klass on suur, ning korda hoida seetõttu keerulisem kui väiksema seltskonna puhul. Asendusõpetajana on ta tegelenud peamiselt muukeelsete õpilastega, kelle keeleoskuse tase on olnud erinev. Ta on olnud üllatunud, kui palju näiteks Sillamäe Eesti Põhikoolis eesti keelt räägitakse, ka võtsid nii õpetajad kui õpilased ta soojalt vastu. Üldse on vastuvõtt igal pool olnud lahke. Ta on pidanud õpetama eesti keeles ka lasteaialapsi, kelle kodus räägitakse vaid vene keelt, või koolilapsi, kes ei soovi üldse eesti keeles suhelda. Kuna vene keelt ta tunnis kasutada ei tohi, kordab ta ennast eesti keeles, ja kui õpilane ikka hätta jääb, tõlgib tihti talle mõni klassikaaslane. Palmile on asendamiste järel tehtud ka tööpakkumisi, kuid täiskohaga õpetajana tööle minna ta ei plaani, sest on ka vabakutseline ajakirjanik ja eelistab töös paindlikkust.

“Enim peab asendama sügisel ja kevadel, kui õpetajad on haiged. Mõnikord ka juhul, kui õpetaja on koolitusel.

Anželika Vaino-Keskküla

ASÕP-i kaudu on loodud võimalus, et asendusõpetajatest saavad täiskohaga õpetajad. Selleks loodud nn kasvuprogramm aitab kõrgharidusega inimestel omandada õpetajakutse ja jääda kooli tööle. Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium on sekretär Maarika Saali sõnul kasutanud ASÕP-i
kasvuprogrammi abi ja saanud selle kaudu oma kooli tööle kolm eesti keele kui teise keele õpetajat. Kohtla-Järve Iidla Põhikool on aga direktori asendaja Eva Adamsoni sõnul sama programmi kaudu sellest õppeaastast saanud uue matemaatikaõpetaja.

Leevendus parema puudumisel

Reemo Voltri sõnul pakub ASÕP leevendust ka õpetajate puudusele. „Kui õpetaja ametikoht on täitmata, siis ideaalis võiks leida ikka täiskohaga kvalifitseeritud õpetaja, kuid nagu teame, ei ole õpetajat leida lihtne. Mitmed inimesed on ASÕP-ist läinud täiskohaga kooli tööle. Samuti on suur abi inimestest, kes soovist panustada haridusvaldkonda annavad mingit ainet mõned tunnid nädalas,“ sõnas ta.

“Asendamiste järel on mulle tehtud ka tööpakkumisi, kuid täiskohaga õpetajana ma tööle minna ei plaani, eelistan töös paindlikkust.

Karin Palm

Kui tavalisel õpetajal peab tähtajatult koolis töötamiseks olema erialane magistrikraad, siis asendusõpetajaks saab ka selleta. ASÕP-i kodulehe põhjal saab asendusõpetajaks kandideerida inimene, kellel on „kõrgharidus või pedagoogiline kõrgharidus omandamisel; õpetamise-, juhtimise- või noortega töötamise kogemus; motivatsioon õpetada; väga head suhtlemisoskused; eesti keele oskus kõrgtasemel C1 ja võõrkeele õpetajatel tasemel B2; ning puuduvad piirangud lastega töötamiseks“. Asendusõpetajate tasustamine põhineb õpetajate palga alammääral ning Ida-Virumaal makstakse eestikeelse õppe tundide asendamise eest rohkem, seega ei jäi asendusõpetajate tasu teiste õpetajate omale alla.

ASÕP-i tegevjuhi Gerli Neppi sõnul leiab MTÜ ASÕP asendussoovile 90% juhtudest osalise või täieliku lahenduse. Kõige keerulisem on leida reaalainete õpetajaid ja eksamiks ettevalmistamise kogemusega asendusõpetajaid. 

Kuigi asendusõpetajate süsteem aitab koolidel ootamatutele olukordadele kiiresti reageerida, napib mitmes piirkonnas endiselt nii asendajaid kui ka püsivaid õpetajaid.

---

Tellimuste analüüs (viimased 9 kuud)

ASÕP-i partnerkoolid ja kaetus

Ida-Virumaa 99%

Harjumaa 76%

Põlvamaa 75%

Jõgevamaa 67%

Tartu maakond 60%

Raplamaa 58%

Pärnumaa 56%

Viljandimaa 54%

Lääne-Virumaa 52%

Järvamaa 50%

Hiiumaa 43%

Võrumaa 41%

Valgamaa 38%

Saaremaa 19%

Läänemaa 14%

ASÕP-i partnerlasteaiad

Seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga pakutakse asendusõpetajaid ka lasteaedadesse. ASÕP-iga on liitunud 116 lasteaeda. Kõrgeim kaetus on Tallinnas (61% lasteaedadest) ja Ida-Virumaal (50%).

Asendusõpetajate regionaalne jaotus

Harjumaa 47.0%

Tartu maakond 23.5%

Ida-Virumaa 9.1%

Lääne-Virumaa 3.6%

Pärnumaa 2.7%

Viljandimaa 2.3%

Võrumaa 2.0%

Järvamaa 1.7%

Jõgevamaa 1.7%

Põlvamaa 1.6%

Raplamaa 1.5%

Valgamaa 1.1%

Saaremaa 0.8%

Hiiumaa 0.7%

Läänemaa 0.6%

Õppeainepõhine jaotus

Klassiõpetaja 24.6%

Inglise keel 16.0%

Eesti keel 15.4%

Matemaatika 7.0%

Ajalugu 6.7%

Kehaline kasvatus 5.3%

Geograafia 4.0%

Pikapäevarühm 3.7%

Loodusõpetus 3.5%

Muusika 2.4%

Füüsika 1.8%

Bioloogia 1.6%

Inimeseõpetus 1.4%

Vene keel 1.3%

Kirjandus 1.0%

Tehnoloogiaõpetus 1.0%

Saksa keel 0.8%

Keemia 0.6%

Kunstiõpetus 0.6%

Ühiskonnaõpetus 0.6%

Hispaania keel 0.3%

Prantsuse keel 0.3%