• „Kutsekool on stardiplatvorm, mis annab hoogu, aga edasine sõltub juba inimese enda tahtest ja valmisolekust pingutada,“ ütleb Tallinna Polütehnikumi lõpetamise järel ülikooli suundunud Kristi Tölp. Nüüd töötab ta ettevõtjana mitmes enda loodud firmas ning annab kutse- ja kõrgkoolis loenguid.

„Kutseharidus annab arusaamise, kuidas asjad päriselt töötavad“

Kristi Tölp teadis juba enne kuuendat klassi, et tema tee ei ole gümnaasium, vaid kutsekool – talle meeldis praktiline õppimine ja võimalus midagi oma kätega luua. Olude sunnil läks ta pärast põhikooli siiski gümnaasiumisse ning pidas seal vastu poolteist aastat. Mitte sellepärast, et olnuks raske, vaid oli igav. „Tundsin, et minu koht on ikkagi kutsekoolis ja jõudsin lõpuks Tallinna Polütehnikumi õppima,“ sõnab Tölp. 

Kutsekoolis omandas ta põhjalikud teadmised ja oskused elektroonikast ning automaatikast. „Just seal sain kogemuse, kuidas masinad, süsteemid ja juhtimistehnoloogia töötavad,“ meenutas Tölp. Kutseõpe lõi tema sõnul vundamendi, millele sai ta edaspidi Tallinna Tehnikakõrgkoolis juurde laiemad teadmised juhtimisest, projektitööst ja tööstusprotsesside korraldamisest. „Kui kutsekool andis tööriistad ja oskuse tegutseda, siis kõrgkool õpetas vaatama süsteemi tervikuna ning arendama oskust juhtida nii projekte kui ka inimesi.“ 

Praegu töötab Kristi Tölp automaatika projektijuhina ettevõttes Electromatix OÜ ning juhatuse liikme ja projektijuhina Tööstus Tugi OÜ-s (on ka mõlema ettevõtte asutaja). Ta õpetab Tallinna Tööstushariduskeskuses ning annab laboritunde Eesti Mereakadeemias.

Arvestades, et olete ettevõtja, kutseõpetaja ja kõrghariduse õppejõud, võib öelda, et olete kutsekoolidele parim reklaam. Mis on olulisim, mille kutsekool teile eluks kaasa andis? 

Kutsekoolist saab väga tugeva vundamendi, millele on võimalik ehitada nii ettevõtja, kutseõpetaja kui ka kõrgkooli õppejõu karjäär. Kutseharidus annab eelkõige praktilised oskused ja arusaamise, kuidas asjad päriselt töötavad. Just praktiline baas teeb hilisema arengu erialal palju lihtsamaks – olgu selleks siis erialane täiendõpe, ettevõtlus või õppejõutöö. Kutsekool on nagu stardiplatvorm: ta annab hoogu, aga edasine sõltub juba inimese enda tahtest ja valmisolekust pingutada.

Teie asutatud firma Electromatix OÜ tegeleb tööstusautomaatika projekteerimise ja ehitusega, hoolduse ja remondiga, seadmete digitaliseerimisega jne. Mida see õigupoolest tähendab? 

Meie eesmärk on, et tööstusettevõtete seadmed ja tootmisliinid töötaksid tõhusalt ja turvaliselt ning seisaksid tehniliste vigade tõttu võimalikult vähe. Lihtsamalt öeldes projekteerime ja ehitame automaatikasüsteeme, mis juhivad masinaid ja tootmisprotsesse. Näiteks võib see tähendada uue automaatikakilbi kavandamist ja paigaldust, et tootmisliin töötaks kiiremini ja energiasäästlikumalt, või olemasoleva süsteemi ümberseadistamist, kui tootmises on vaja midagi muuta. 

Lisaks hooldame ja remondime seadmeid – aitame vältida ootamatuid seisakuid ja lahendame kiirelt probleeme, kui need tekivad. Me ka digiteerime seadmeid ehk viime vanema tehnoloogiaga seadmed tänapäeva tasemele. See võib tähendada näiteks andurite lisamist, et masinate tööd oleks võimalik jälgida arvutis või koguda andmeid tootmise optimeerimiseks.

Mina ise tegutsen projektijuhina, mis tähendab, et koordineerin protsessi, alates kliendi vajaduse väljaselgitamisest kuni lahenduse ellurakendamiseni. Olen justkui lüli kliendi, projekteerijate ja tehnikute vahel – pean tagama, et osad moodustaksid terviku ja lahendus oleks kliendi jaoks toimiv ning usaldusväärne. Vajadusel tegelen ka avariiremontidega, mis on minu jaoks justkui sudoku või ristsõna lahendamine.

Olete ka Inseneriakadeemia liige ja tegelete inseneeria elukutse tutvustamisega noortele ja laiemale avalikkusele. Kuidas tuua inseneeria ja tehnoloogia noortele lähemale ning innustada neid valima tehnilisi erialasid?

Noortele tuleb inseneeriat ja tehnoloogiat tutvustada eelkõige kogemuse kaudu. Kui noor saab oma kätega midagi ehitada, katsetada ja tööle panna, saab ta aru, et inseneeria pole ainult keerulised valemid või joonised, vaid päriselu lahendused. Robotit kokku panna või lihtsat automaatikalahendust ehitada võib olla palju inspireerivam kui lugeda teooriat raamatust.

Samuti on oluline näidata, kuidas tehnika ja inseneeria on seotud igapäevaeluga. Kui noor mõistab, et just insenerid loovad masinaid, mis toodavad toitu, arendavad elektrivõrku või aitavad kaasa rohepöördele, muutub eriala palju atraktiivsemaks.

Inspireerimisel on oma roll ka eeskujudel. Kui noored näevad, et insener saab oma tööga maailma paremaks muuta ning et see töö võib olla põnev ja hästi tasustatud, tekib tal isu seda proovida. Seepärast püüan ka ise õpetaja ja Inseneriakadeemia liikmena tuua klassiruumi näiteid elust ning oma kogemustest.

Minister Kristina Kallas on välja toonud, et Lätis läheb lausa 69% kutsekeskhariduse lõpetanutest kõrgkooli tehnikaaladele õppima. Meil on see protsent väga väike. Mida võiksid riik ja KOV-id esmajoones ette võtta, et seda probleemi lahendada? 

Esmajoones tuleks riigil ja omavalitsustel keskenduda sellele, et kutseharidus oleks ühiskonnas nähtav ja hinnatud. Kui meil räägitakse haridusest, kiputakse esimesena mainima gümnaasiumi ja ülikooli, kutseharidust nähakse justkui teise valikuna. See on ekslik – kutsekool on väga praktiline ja tulevikku vaatav tee, mille kaudu on võimalik kiiresti tööturule ja hiljem ka kõrgkooli jõuda. Äärmusliku võimalusena võiks gümnaasiumikohti vähendada ning kutsekoolidesse kohti juurde luua. Näiteks elektri- või ehitusinsener võiks liikuda kõrgharidusse kutsekoolist mitte gümnaasiumist. Mõne eriala puhul on gümnaasium kindlasti parem tee, aga mitte insenerierialadel, seal on väga olulised praktilised oskused.

Kutsehariduse populariseerimine ei tähenda ainult koolide pingutust, vaid see on ühiskondlik väärtustamise küsimus. Riigi ja KOV-ide roll on näidata, et kutsekool on üks peamisi ja perspektiivikamaid võimalusi (konkreetseid ettepanekuid kutsehariduse populariseerimiseks loe kõrvalloost – KH).

Millised on teie edasised plaanid? 

Õpetaja ja erialaspetsialistina tahan ka edaspidi noori inspireerida ning neile kogemusi jagada. Näen, et minu roll on aidata siduda koolis õpitut töömaailmaga, et noored tunneksid, kui väärtuslikud on nende oskused. 

Samal ajal on plaanis ka ise edasi õppida ja areneda – tehnika ja haridus ei seisa paigal, mistõttu tuleb ka mul end pidevalt täiendada.

---

Kutsekoolide eelised

Tugev koostöö tööandjatega. Kui noor näeb, et kutsekoolis õppides ootavad teda ettevõtted, praktikavõimalused ja huvitavad töökohad, tekib tal motivatsioon. Näiteks võiks riik soodustada õpipoisiõpet ja ettevõtete aktiivsemat kaasamist.

Kutsekoolide ja kõrgkoolide vahelised sillad.Kutsekooli lõpetanud on kõrgkoolides juba nüüd hinnatud kandidaadid. Tänu sellele, et ettevõtjad on kutsekoolide õppekavaarendusse palju energiat panustanud, on seal antavad teadmised väga praktilised ning vastavad ettevõtete vajadustele. Nende teadmistega kõrgkooli liikudes on kutseõppest tulija erialaainetes väga tulemuslik õppur ja peale lõpetamist hinnatud spetsialist, tihtipeale üsna kiirelt ka vahetu juhi rollis. Inseneriakadeemia panustab, et õpiteed kutseharidusest kõrgkooli oleks sujuvad ja üha rohkem õppureid selle tee valiks.