Eelmisel aasta alguses avaldatud OSKA tuleviku-uuring („Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjused“. OSKA uuringud) tõi välja, et Eestis lähevad kutsehariduse lõpetanutest pooled erialasele tööle, teised õpivad oma lõbuks.

Millisel juhul on maksumaksja raha hästi kulutatud? Näiteks 90% eakate ja puudega täiskasvanute hooldajaks õppinutest töötab õpitud erialal, sotsiaaltööd õppinutest teeb seda 85%, mehaanika ja metallitööde eriala lõpetanutest 76%. Töötukassa andmetel on lisaks tervishoiule töötajaid puudu inseneerias (tarkvara, mehhatroonika, ehitus), IKT-s (küberturve, tarkvaraarendus, andmeanalüüs), aga ka puidu- ja metallitööstuses.

Keda aga riigil vaja pole? OSKA ütleb, et näiteks aednikke – vaid 20% selle eriala lõpetanutest töötab roheluse keskel. Õpitakse enda tarbeks, maksumaksja maksab õpingud kinni. Töötukassa toob tänases kutseharidusreformist kõnelevas loos (lk 2–3) välja, et ka kokandust õppinutest ei lähe paljud erialatööle.

Püüd suunata õpilasi õppima erialadel, mida ühiskonnas parajasti vaja on, on praeguse kutseharidusreformi pluss. Samas jagub koolidel ja ka ülikoolidel küsimusi.

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhataja Kuno Rooba toob esile, et uus rahastamismäärus (350 eurot õpilase kohta) ei lahenda kutsehariduse alarahastatuse probleemi. Vaja on lisaraha ning ministeerium ongi lubanud arvutama asuda ja selle leida. 

“Reformi pluss on püüd suunata õpilasi õppima erialadel, mida ühiskonnas parajasti vaja on.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) õppejuhi Kristi Aroni sõnul peab kutsekool pakkuma üldhariduskoolidele konkurentsi, et suurendada kutseharidusse tulevate noorte hulka. Pea kahe aasta eest valminud OSKA raportis tehti ettepanek suurendada 7.–9. klassi õppurite seas eelkutseõpet ehk käia töövarjupäevadel ja viia end kurssi kutseõppe võimalustega. Hea idee, kuid tung on jätkuvalt suurem gümnaasiumi.

Küsimusi on veelgi. Kuidas aitab kutseharidust populariseerida põhikooli lõpueksamite lävendi kaotamine, mis võimaldab 9. klassi lõpetada nullilähedaste teadmistega? Või kutsekooli õppegruppide suurendamine? Ning kas järeleksamite kaotamine ikka aitab lõpetajate matemaatikateadmisi tõsta? Tallinna Tehnikaülikooli õppedirektori Betra Leesmenti sõnul tuleneb kutsekoolist ülikooli tulnute tagasihoidlik arv tõsiasjast, et kutseõppeasutuse lõpetanutest teevad laia matemaatika riigieksami vähesed. Muide, Lätis läheb lausa 69% kutsekeskhariduse omandanutest kõrgkooli tehnikaaladele edasi õppima. Meil on see protsent väga väike …

Ka Majandusministeerium tõi HTM-ile antud eelnõu kohta saadetud tagasisides välja (www.err.ee/1609843524/mkm-muretseb-et-jareleksamite-kaotamine-suvendab-probleeme-reaalainetes), et õppekava miinimumtase peab olema selgelt paika pandud – põhihariduse omandamisel jäänud õpilüngad kanduvad edasi gümnaasiumi ja kutseõppese ning sealt omakorda tööturule. Seal on neid aga palju keerukam ja kulukam lahendada … Kutseõpetajatele tähendavad õpimotivatsioonita noored aga lisakoormust ja vajadust rohkemate tugispetsialistide järele.