Täna allkirjastati Rüütelkonna hoones koostöömemorandum, millega käivitatakse kaitseressursside ameti eestvedamisel riigikaitseaasta programm. Põhikoolidele suunatud koostööraamistiku eesmärk on toetada teadliku kodaniku kujunemist ja tugevdada kaitsetahet. Ühtlasi aitab see kujundada noortes vastutustunnet, ühtekuuluvust ning valmisolekut hoida oma kodu ja kogukonda.

„Eesti julgeolek peitub teadlikes ja enesekindlates kodanikes. Riigikaitseaastaga astume olulise sammu, tuues riigikaitse- ja kriisivalmiduse teemad noorteni juba põhikooli 8. klassis. Meie eesmärk ei ole noori hirmutada, vaid anda neile praktilised oskused ja teadmised, mis kasvatavad julgust igas olukorras toime tulla,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur. Ministri sõnul ei ole riigikaitse argielust midagi eraldiseisvat, mis algab alles ajateenistuses või keskkooli valikaines, vaid loomulik osa meie haridusteest ja ühisest vastutusest. „Õpetades noortele varakult esmaabi, küberhügieeni ja ohuolukordade hindamist, kasvatame põlvkonda, kes mõistab oma rolli ühiskonnas ja tunneb, et nende panus Eesti turvalisusse on oluline ja väärtuslik,“ lisas Pevkur.

Kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski sõnul on riigikaitseaasta alus kaitseministeeriumi valitsemisala ühine noortepoliitika. „Meie vastutus on, et noored ja kogu ühiskond saaksid kvaliteetset ja arusaadavat infot riigikaitsest ning et meil oleks tugev järelkasv. Riigikaitseaasta aitab viia riigikaitselise teadlikkuse ja praktilised oskused süsteemselt ka nooremateni. Koos partneritega anname õpetajatele tööriistu riigikaitse teemade lõimimiseks õppetöösse ning loome noortele rohkem võimalusi liikumiseks ja sportimiseks,“ sõnas Rannaveski.

Riigikaitseaasta programm laiendab riigikaitseõpetuse käsitlemist varasemasse kooliastmesse, toetudes 2024. aastast gümnaasiumites kohustuslikule riigikaitseõpetusele. Riigikaitseaasta rakendatakse ellu õppekava raames ning toetab 8. klassi õppetööd. Koolidele pakutakse valmis õppesisu, metoodilist tuge ja koolitusi. Tegevusi rakendatakse ellu koostöös partneritega, et programm oleks koolidele lihtsasti rakendatav ega tooks kaasa põhjendamatut lisakoormust. Programmis arendatakse praktilisi õppimisvõimalusi ning korraldatakse ühisüritusi, õppepäevi, laagreid ja treeninguid. Lisaks toetatakse noorte liikumisaktiivsust, sealhulgas laskespordiga seotud tegevuste kaudu, mida viiakse läbi turvaliselt õhkrelvadest ja väljaõppinud juhendajate käe all. Riigikaitseaasta programmiga liitumine on koolidele vabatahtlik.

Riigikaitseaasta kujundatakse kestlikuks mudeliks, mis jätkub ka pärast 2026. aastat.