Jakob Kübarsepp.

Et eesti keel ei taanduks teaduses kõrvalkeeleks

Jakob Kübarsepp.
3 minutit
374 vaatamist
  • Kui soovime, et eesti keel püsiks täisväärtusliku teadus- ja kõrghariduskeelena, peab selle arendamine muutuma riiklikult süsteemseks ja akadeemiliselt väärtustatud tegevuseks, kirjutab Jakob Kübarsepp ERR-i arvamusportaalis.

Kõige lihtsamalt öeldes tehakse terminitööd selleks, et igal erialasel sõnal oleks üheselt mõistetav ja selgelt piiritletud tähendus. Mõistete ja nende tähiste ehk terminite süstemaatilise kogumise, kirjeldamise ja korrastamise tulemused koonduvad terminoloogiasõnastikesse – valdkondlikesse oskussõnastikesse – ja standarditesse, mis loovad aluse täpsele erialasele suhtlusele.

See ei saa olla vaid kellegi hobi või kapriis. Selgus terminikasutuses on vältimatu kõigis eluvaldkondades – õiguses, meditsiinis, halduses, tehnikas ja tehnoloogias –, sest ebatäpsus võib kaasa tuua arusaamatusi ja isegi vigu. Eriti oluline on täpne ja korrastatud oskussõnavara seadustes ja ametlikes dokumentides, kus sõnade tähendus mõjutab otseselt õigusselgust.

Kõige laiemas mõttes arendab süsteemne terminitöö eestikeelset erialakeelt, toetab kõrgharidust ja teadust ning aitab tagada, et võõrkeeled ei domineeriks, et eesti keel püsiks toimiva ja täisväärtusliku teadus- ja ühiskonnakeelena.

Entusiasm või süsteem?

Praegu sünnib oskuskeele loome peamiselt nende õppejõudude, teadlaste ning emeriitprofessorite ja -dotsentide entusiasmist, kes muretsevad eesti keele saatuse pärast teadus- ja kõrghariduskeelena. See töö on sisulises mõttes vältimatu, kuid institutsionaalselt kahjuks alahinnatud. Terminiloomet ja -baaside arendamist ei käsitleta võrreldava kaaluga teadus- ega õppetegevusena.

“Nii tekib oht, et eesti keel taandub samm-sammult kõrgharidus- ja teadusvaldkondades kõrvalkeeleks.

Tagajärg on ilmne: noortel õppejõududel ja teadlastel puudub motivatsioon panustada tegevusse, mida akadeemilises karjääris ei väärtustata. Seetõttu puuduvad mitmetes olulistes erialavaldkondades terminibaasid sootuks või on need hõredalt sisustatud. Nii tekib oht, et eesti keel taandub samm-sammult kõrgharidus- ja teadusvaldkondades kõrvalkeeleks.

Võiksime aga julgust ja indu saada ajaloost. Eesti esimese tehnikasõnastiku masinaid ja tööriistu käsitlenud osast aastast 1933 on pärit arvukalt tänapäevani käibes olevaid keelendeid, näiteks keevitama, keere, liigend, pidur, sidur. Aastal 1936 sai ka ehituse alal kirja hulk oskussõnu, näiteks koormus, korrus, raketis, sarrus, tarind jne.

Mõõdukas optimism

Kauaaegse terminitöö tegijana on mul hea meel tõdeda, et tehnikakeele arendamisega on Eestis tegeletud juba alates 19. sajandi keskpaigast, mil ilmusid esimesed eestikeelsed tehnikaraamatud. Kõrgharidus- ja teaduskeeleks tõusis eesti keel peamiselt 1920.–1930. aastatel. Oskuskeele arendamine ei katkenud ka nõukogude korra tingimustes.

Jätkame ka nüüd ja see järjepidevus näitab, et eesti teaduskeel on kujunenud sihikindla töö tulemusena. Nüüd peame ühiselt esitama küsimuse, kas meil jätkub Eestis tarkust ja tahet seda tööd süsteemselt jätkata.

Eesti oskuskeele arendamine ei tohi jääda väheste missioonitundega inimeste õlgadele. See peab olema riiklikult korraldatud ja tunnustatud tegevus, millel on selge koht akadeemilises hindamissüsteemis. Kui kõrgkoolidelt oodatakse ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamist, kuulub nende hulka ju ka eesti teaduskeele hoidmine ja arendamine.

Põhjust on õnneks mõõdukaks optimismiks. Üha sagedamini pööratakse tähelepanu kõrgkoolide ja nende akadeemiliste töötajate rollile ühiskonnas. Arusaam, et kõrgkoolid peavad panustama laiematesse ühiskondlikesse eesmärkidesse, on tugevnemas. See loob võimaluse käsitleda oskuskeele arendamist mitte kõrvaltegevusena, vaid ühiskondliku vastutusena.

Kommentaarid

  1. Väga õige, akadeemik Kübarsepp!

    Ühiskonnas, kus üha tähtsam on enese nö upitamine, muutuvad märkamatult tähtsaks kõik VÄLISED võtted sel teel… Võõrkeelne “eneseväljendus” sobib teaduses eriti (koos omamaise alahindamisega!).

    Meenutan siiani, kuis 1990-ndate algul tegutsesime taanlastega koostööprojektis DEVS kutseõppe arendamise alal… Käies vastastikku kahe aasta jooksul Taani ja Eesti koolides (eriti tundides-laborites), ütlesid faanalsed lõpuõhtul (vaikselt neljasilma all) – hoopis meil oli TEILT ÕPPIDA! Projekt pidi ju ühe mahajäänud Ida-Euroopa riigi aitama “Lääne tasemele”, aga taani maksumaksja raha eest (sestap tuli sellest rääkida vaikselt…)!

    .

    Peep Leppik

  2. P.S.
    Keelega eputamise valda kuulub ka väärika Tallinna Tahnikaülikooli (TTÜ) “ümber nimetamine” TalTech-iks, kuigi paljud eestimeelsed inimesed oli selle vastu…

    Peep Leppik

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Lasteaialapsele sundpuhkus!

Sündide arv kahaneb. Esimesena saavad pihta lasteaiad – omavalitsused on hakanud rühmi kinni panema ja osa lasteaiaõpetajaid jääb tööst ilma. Näiteks Tartus…

2 minutit

Heal lapsel mitu nime – aga mis siis, kui need nimed eksitavad?

Kodundus, kokandus, toidutund, kodumajandus, toitlustamine, kokkamine – õppeaine, millel on mitu nime. Tasub aga küsida,…

6 minutit

Probleem pole numbriline hinne, vaid küsimus, mida me tegelikult hindame

Eristava hinde kaotamine võib viia selleni, et tõeliselt sisuliselt õpitakse vähem. Sõnaline hindamine…

7 minutit
Õpetajate Leht