• Kes on hea koolipidaja ja mida see roll tegelikult tähendab? Värskelt valminud hea pidaja tava püüab aidata omavalitsustel oma rolli hariduse korraldamisel mõtestada.

Vestlusringis tõdesid hea pidaja tava koostamise ja tutvustamise juures olnud inimesed, et pidaja roll on Eesti haridusaruteludes seni teenimatult vähe tähelepanu saanud, ehkki just kohalikul tasandil tehakse paljud otsused, millest sõltuvad kooli juhtimine, õpetajate töötingimused ja õppijate võimalused.

Teemat arutasid Eesti linnade ja valdade liidu haridus- ja noorsootöö nõunik Robert Lippin, MTÜ Hea Hariduskorraldus eestvedaja Marika Saar ja Heateo Haridusfondi koolijuhtimise valdkonnajuht Ann Leppiman. 

Eesti omavalitsused on koolipidajatena väga erinevas olukorras. Mõnes omavalitsuses peetakse ühte lasteaeda ja ühte kooli, teisal tuleb hallata suurt ja keerulist haridusvõrku.

„Näiteks Kihnus peab omavalitsus ühte lasteaeda ja ühte kooli. Samal ajal on linnu, kus ühes koolis võib õppida üle 1500 õpilase,“ ütles Robert Lippin. „Sellest tulenevalt on ka pidaja roll väga erinev.“

Lippini sõnul on koolijuhtide arendamisega Eestis tegeldud aastaid, kuid pidajate poolel on süsteemset tuge olnud märksa vähem.

„Koolijuhtidele on pakutud juhtimisprogramme, koolitusi ja konverentse juba 1990. aastatest. Pidajate poolel on süsteemselt arendatud vähem. Hea pidaja tava on pigem suunamärk – dokument, mis aitab mõelda, milliste teemadega pidaja peaks tegelema,“ selgitas Lippin.

Tema sõnul ei püüa materjal olla kõikehõlmav käsiraamat. Töörühmas tuli keskenduda küsimustele, mis praegu kõige rohkem tähelepanu vajavad.

Vajadus tekkis hariduskorralduse ebaühtlusest

Marika Saar ütles, et hea pidaja tava loomise vajadus sündis väga praktilisest probleemist: hariduskorralduse tase on omavalitsustes ebaühtlane.

„Paljudes omavalitsustes hakati sellele teemale rohkem tähelepanu pöörama alles pärast haldusreformi,“ ütles Saar. „Varem ei olnud väiksemates valdades sageli isegi spetsialisti, kes haridusega tegeleks.“

“Hariduses tuleb vaadata kaugemale.

Robert Lippin

See on tema sõnul paradoksaalne, sest üle poole omavalitsuste eelarvest kulub haridusasutustele. „Samal ajal tuleb ikka veel selgitada, miks on haridusspetsialisti omavalitsuses üldse vaja,“ sõnas ta.

Saare hinnangul on hea pidaja tava mõeldud mitmele sihtrühmale korraga: ühelt poolt abiks haridusspetsialistile või valdkonnajuhile, teisalt aga poliitikutele ja volikogu liikmetele, kelle otsustest sõltub palju.

Ann Leppiman ütles, et Heateo Haridusfondi jaoks kasvas teema välja koolijuhtimise kvaliteedi parandamise tööst.

„Viimased kuus-seitse aastat oleme tegelenud koolijuhtimise kvaliteedi tõstmisega,“ ütles Leppiman. „Aga sealt saime ka aru, et ainult koolijuhtide arendamisest ei piisa, kui pidaja roll jääb nõrgaks või killustunuks.“

Ta viitas 2024. aastal tellitud ja KantarEmori läbi viidud uuringule, millest tuli välja, et eriti väiksemates omavalitsustes võib ühe inimese õlgadele langeda liiga palju ülesandeid ja vastutust.

Küsimusele, milline on hea koolipidaja, vastas Marika Saar, et kõige olulisem on õppijakeskne vaade. „Hea pidaja lähtub sellest, et teeme kõike õppijate nimel. Ta tegutseb süsteemselt ja kaasavalt ning püüab rollid ja vastutuse selgelt kokku leppida,“ lausus ta.

Vestlusringis jäi kõlama, et omavalitsus ei saa koolipidajana hästi toimida, kui eesmärgid, rollid ja vastutus on omavahel läbi rääkimata. Samuti ei saa eeldada, et üks ja sama mudel sobib kõigile. Olud erinevad, just seetõttu tuleb igas omavalitsuses töökorraldus teadlikult läbi mõelda.

Robert Lippin lisas, et hea pidaja tunnus on järjepidev sihiseade. „Kui eesmärgid muutuvad liiga kiiresti, ei saa hariduses midagi püsivat üles ehitada. Hariduses tuleb vaadata kaugemale,“ sõnas ta.

Lippini sõnul ei saa haridust juhtida nii, et täna liigutakse ühes ja homme teises suunas. Tulemused kujunevad pika aja jooksul ning nii koolivõrgu, kvaliteedi kui ka juhtimise küsimustes on vaja stabiilsust.

Oluline teema oli ka pidaja ja koolijuhi usaldussuhe.

„Vahel kipume mõtlema, et on vallamaja ja siis on koolimaja,“ ütles Saar. „Tegelikult on meil üks eesmärk: pakkuda õppijatele head haridust.“

Ann Leppiman lisas, et hea pidaja ei pea olema kõiketeadja, kuid peab võtma vastutuse enda ja oma juhtide arengu eest. „Ta võib öelda, et ma ei tea seda veel, aga tean, kust ma selle teada saan,“ lausus ta.

Arenguruumi on palju

Küsimusele, kuivõrd pidajad juba praegu hea tava põhimõtteid järgivad, vastasid vestlusringis osalenud pigem ettevaatlikult. Ühelt poolt on dokument alles värske, teisalt on omavalitsuste stardipositsioonid väga erinevad.

„Kui vaadata näiteks Tallinna, kus haridusasutuste juhtimist on ehitatud üles kvaliteedijuhtimise põhimõtetel juba üle 20 aasta, siis on see täiesti teises olukorras kui mõni väike vald,“ ütles Robert Lippin.

Marika Saar tõi välja valdkonna, kus arenguruumi paistab olevat eriti palju: hariduse kvaliteedi seire.

“Koolijuhtide arendamisest ei piisa, kui pidaja roll jääb nõrgaks.

Ann Leppiman

„Kuidas me teame, kas meie koolid pakuvad head haridust?“ küsis Saar. „Paljud pidajad on ise öelnud, et nad ei ole jõudnud selle teemaga piisavalt tegeleda.“

Tema hinnangul kulub omavalitsustes liiga palju energiat igapäevaste probleemide lahendamisele. „Tihti kustutame tulekahjusid. Kui aga võtta aeg maha ja mõelda süsteemsemalt, saab paljusid probleeme ennetada,“ tõdes Saar.

Vestlusringis kõlas mõte, et pidajad peaksid oma koolide ja lasteaedadega selgemalt kokku leppima, mida peetakse kvaliteetseks hariduseks ja milliste näitajate alusel seda hinnatakse. Kõike ei pea riik ette ütlema.

Suurim väljakutse on rahastus

Vestlusringis toodi välja mitu teemat, millega omavalitsused praegu kõige rohkem maadlevad. Robert Lippini sõnul on üks keskne küsimus hariduse rahastamine.

„Lõpuks on pidaja see, kes sõlmib töölepingud ja maksab palgad välja. Küsimus on, kas süsteem on sellisel kujul jätkusuutlik,“ sõnas ta. „Väga suur teema on ka õpetajate puudus ja kvalifikatsiooninõuete täitmine. Koolidel on raske leida kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid.“

Kui selline olukord kestab aastaid, on see Lippini hinnangul tugev signaal, et süsteemis on probleem, mis ei puuduta ainult õpetajate turgu, vaid võib viidata ka juhtimisraskustele.

Marika Saar tõi ühe kõige keerulisema teemana esile koolivõrgu muutmise.

„Rahvastik väheneb ja varem või hiljem tuleb koolid ümber korraldada. Aga see on väga emotsionaalne teema,“ lausus ta. „Paljudel omavalitsustel on raske isegi sellist arutelu alustada, sest kardetakse tugevaid vastasseise, kohtuvaidlusi ja kogukonna pahameelt. Just siin peab hea pidaja olema võimeline tegutsema läbimõeldult ja järjekindlalt.“

Robert Lippin ütles, et hea pidaja tava peab mõjutama seda, kuidas omavalitsused koolijuhte valivad ja hindavad.

„Küsimus ei ole ainult värbamises. Tähtis on kogu teekond: millist juhti omavalitsus vajab, kuidas teda toetatakse, kuidas tema arengut jälgitakse ja vajadusel ka lahkuminekuid korraldatakse,“ selgitas ta.

Marika Saar pidas väga oluliseks koolijuhi sisseelamise teemat, mis jääb tema hinnangul Eestis sageli nõrgaks.

„Tore, võtame inimese tööle, aga siis on esimene tööpäev ja ta peab ise vaatama, kuidas süsteemidesse sisse saada, kust leiab vajalikud dokumendid ja kuidas üldse orienteeruda. Selles on palju arenguruumi,“ ütles ta.

Ann Leppiman lisas, et uuringud kinnitavad sama.

„Mida paremini juhi sisseelamist toetatakse, seda tõenäolisem on, et tema karjäär selles organisatsioonis kujuneb pikaks, stabiilseks ja tulemuslikuks,“ lausus ta.

Leppimani sõnul peaks pidaja mõtlema praegusest rohkem ka järelkasvule. Hariduses ei saa eeldada, et hea koolijuht jääb ametisse igaveseks. Omavalitsus peab mõtlema, kust tuleb järgmine juht ja kuidas võimalikke tulevasi juhte varakult märgata ning toetada.

“Hea pidaja lähtub sellest, et teeme kõike õppijate nimel.

Marika Saar

Vestlusringis tuli jutuks ka koolijuhtide tasustamine ja tööandja kuvand. Lõppkokkuvõttes mõjutab see, kui atraktiivne omavalitsus koolijuhi jaoks tööandjana paistab.

Pidaja otsused jõuavad õpetaja ja klassiruumini

Kuigi hea pidaja tava keskmes on pidaja ja koolijuhi suhe, puudutab see vestlusringis osalenute hinnangul otseselt ka õpetajaid.

„Õpetaja tööd mõjutab väga palju see, millise organisatsioonikultuuri on koolijuht loonud,“ ütles Robert Lippin. „Ja seda saab omakorda toetada pidaja.“

Mõte on lihtne: kui pidaja loob koolijuhile tingimused hästi töötada, jõuab see mõju lõpuks ka klassiruumi. Kui mõni oluline osa jääb tegemata, ei pruugi tagajärjed kohe välja paista, kuid varem või hiljem mõjutavad need õpetajaid ja õppijaid.

Marika Saar tõi õpetajate seisukohast eriti olulisena välja rahastamise läbipaistvuse.

„Õpetajate jaoks on väga oluline saada aru, millistel alustel koole rahastatakse ja kas kõiki koole koheldakse võrdselt,“ ütles ta.

Saar rõhutas, et võrdsus ei tähenda tingimata kõigile sama palju raha, vaid selgust ja arusaadavust selle maksmisel. Sellest sõltub ka, kui palju on koolis tugispetsialiste, abiõpetajaid, õppevahendeid ja muid ressursse, mis õpetajate tööd mõjutavad.

Hea pidaja tava on alles äsja valminud ning selle mõju ei saa veel sisuliselt mõõta. Samas ei taheta, et sellest saaks lihtsalt üks dokument teiste seas.

„Kui sellest räägitakse, seda teatakse ja seda ka kasutatakse, on projekt juba hästi õnnestunud,“ ütles Ann Leppiman.

Tema sõnul aitab dokumendi levikule kaasa seminarisari, kus pidajatele tutvustatakse projekti põhimõtteid ja arutatakse praktilisi näiteid. Esimene töötuba toimus 12. märtsil Tartus, järgmised on 18. märtsil Jõhvis, 25. märtsil Tallinnas ja 31. märtsil Pärnus. 

Marika Saar rõhutas, et pidaja roll on Eesti haridusaruteludes seni teenimatult vähe tähelepanu saanud.

„Pidaja on see, kes kohalikul tasandil hariduspoliitikat tegelikult ellu rakendab. Kui sellest rohkem rääkima hakatakse, on see juba suur samm edasi,“ võttis ta teema kokku.

---

Koolijuhtide vaade: oluline on partnerlus ja varajane infovahetus

Tori põhikooli direktori Pille Usina sõnul on kooli ja koolipidaja rollid üldjoontes selged: omavalitsus vastutab koolivõrgu, rahastamise ja strateegiliste otsuste eest, kool aga igapäevase õppe- ja kasvatustöö korraldamise ning hariduse kvaliteedi eest.

„Omavalitsus loob tingimused hariduse toimimiseks ja arenguks, kool vastutab õppimise ja kasvatamise sisulise korraldamise eest,“ ütles ta.

Usina sõnul on koostöö koolipidajaga olnud pigem partnerlus, mis tugineb regulaarsele suhtlusele.

„Meie vallas kohtume haridusjuhiga regulaarselt, et arutada aktuaalseid teemasid ja jagada infot. Selline infovahetus aitab hoida ühist arusaama nii kooli vajadustest kui ka valla plaanidest,“ lausus ta.

Usina sõnul on eriti oluline, et haridust puudutav info jõuaks koolijuhtideni juba varakult.

„Sageli jõuab info koolijuhtideni juba eelnõude või plaanide kujunemise ajal. See annab võimaluse muudatusi meeskonnaga arutada ja nende mõju rahulikult hinnata,“ sõnas ta.

Setomaa kooli ja gümnaasiumi direktori Pille Libliku sõnul on ka tema kogemus koolipidajaga pigem hea partnerlus.

„Koolipidaja roll on seada koolile strateegilised sihid pikemaks ajaks kui üks õppeaasta, samal ajal kui kool korraldab igapäevast õppe- ja kasvatustööd,“ ütles ta.

Libliku hinnangul on koostöös kõige olulisem koolijuhi ja omavalitsuse eri valdkondade esindajate usalduslik suhtlus.

„Meie kooli pidaja on minu partner. Meil on ühised eesmärgid ja saame usalduslikult arutada, kuidas neid saavutada,“ rääkis ta.

Liblik loodab hea pidaja tava koostamisel osalenuna, et dokument aitab omavalitsustel oma rolli selgemini mõtestada. „Loodan, et hea pidaja tava aitab paljudel Eesti koolipidajatel oma rollis selgust saada,“ sõnas ta.