• „Kui tahta tõsta laste kehalist võimekust, siis tuleb suurendada liikumisõpetuse tundide mahtu,“ ütleb kaitseväe spordijuht Mikk Sarik.

Sariku sõnul vastavad kolmandiku ajateenistusse saabuvate noorte meeste kehaliste võimete kontrolltesti tulemused miinimumnõuetele. Kui aga noored osalevad intensiivses väljaõppes ja teevad kolm tundi nädalas trenni, paranevad tulemused tuntavalt. „Treenimine ja sportimine peaks noorest saati olema elu normaalne osa. Et see aga normaalsuseks muutuks, peame võimaldama spordiga rohkem tegeleda.“

“Tuleb leida mingi psühholoogiline nõks, et sport õpilasele meeldivaks teha. Anda lapsele latt, millest on tal võimalik üle hüpata, ja siis seda tõsta.

Sarik on oma varasemates intervjuudes osutanud, et kergliiklusteed on sportijaid täis ja regulaarselt tervisesporti harrastavaid mehi on praegu rohkem kui 20 aastat tagasi, aga seda pigem üle 35-aastaste vanuserühmas. „15–25-aastaseid ma palju ei näe, kuid ma ei arva, et noorus on seepärast hukas. Ebaõiglaselt üldistavad hinnangud ei aita noortel oma spordiala leida.“

Kuid mida ikkagi teha, et noored rohkem liiguks ja sporti teeks? Sariku sõnul pole see miljoni, vaid pigem miljardi dollari küsimus. „Me küll räägime, et liikumine on prioriteet, aga tegelikult pole. Võtame näiteks kaheksanda-üheksanda klassi õppekava – kui palju on selles liikumisõpetuse tunde nädalas?“ Sarik osutab ka, et aktiivsemast liikumisest võidavad kõik õppeained. „Mida rohkem spordid, seda paremini võtab su aju ka matemaatikat, kirjandust ja muid õppeaineid vastu.“

Rohkem liikumistunde

Kas kohalik omavalitsus võiks ehk pakkuda näiteks ühe trenni igale õpilasele tasuta? Sarik leiab, et pigem võiks olla lastel üks liikumistund õppekavas juures. Samuti võiks lubada noortel käia iseseisvalt treenimas, näiteks võimaldada kooliõpilastel kasutada kooli sporditaristut ja jõusaali tasuta. „Et Tallinn avab viimastel aastatel oma koolide staadionid linnarahvale, on elementaarne. Rae vald on kogu aeg oma staadioneid lahti hoidnud. Küsimus on selles, mida need noored seal staadionil teevad. Kui 17-aastane läheb niisama palli viskama, siis see tema kehalist ettevalmistust ei paranda. Arendaksid pigem mitmesugused jooksu- ja jõutreeningud,“ ütleb spordijuht.

Kaitseväe ettepanekud haridus- ja teadusministeeriumile 2024. aasta maikuus
1. Tõsta üldkehalise ettevalmistuse (ÜKE) treeningute mahtu jõu ja vastupidavuse järjepidevaks ja süsteemseks arendamiseks.
2. Gümnaasiumiastme ühe õpitulemusena läbida kehaliste võimete kontrolltest (KVKT) positiivsele tulemusele. Noor, kellel on probleeme, saab oma füüsilise vormi tõstmiseks kasutada kaitseväe spordiäpi Spordivägi ettevalmistavaid treeningprogramme.
3. Gümnaasiumiastme ühe õpitulemusena läbida kiirrännakuna kümme kilomeetrit kümnekilogrammise seljakotiga. See on vajalik tegevus ajateenistuseks ettevalmistamisel. Näiteks sõduri baaskursuse lõpus ehk kaheksa nädalat pärast teenistuse algust tuleb ajateenijatel läbida kiirrännaku test: 10 kilomeetrit täisvarustuses ja pärast seda 15 kilomeetrit lahingvarustuses.

Sariku arvates võiksid näiteks suusatunnid olla juba lasteaias kohustuslikud. „On lasteaedasid, kus juba nelja-viieaastased lapsed pannakse kaks korda nädalas suuskadele. Samal ajal on koole, kus laps ei pane kahe-kolme aasta jooksul suuski jalga. Ja kui panebki, siis läheb vaid suusapäevale, elementaarset suusaõpet ei ole.“

Sariku hinnangul teevad mõnes koolis harrastatavad 70-minutilised tunnid liikumisharjumuse seisukohalt karuteene, sest nii on liikumisõpetuse puhul mindud üle vaid ühele 70-minutilisele liikumistunnile nädalas. 

„Aeg on arutluse faasist edasi liikuda ning hakata lapsi rohkem suunama. Tuleb leida mingi psühholoogiline nõks, et sport õpilasele meeldivaks teha. Anda talle latt, millest on võimalik üle hüpata, ning seejärel seda latti järjest kõrgemale sättida,“ leiab kaitseväe spordijuht.

Oluline on üldkehaline ettevalmistus

Kuidas aga saaksid liikumisõpetajad senisest teadlikumalt noorte riigikaitseks ettevalmistamisesse panustada? Sariku sõnul ei pea liikumisõpetuse tunde muutma riigikaitsespetsiifiliseks. Suur võit oleks juba see, kui laps teeb üldkehalist ettevalmistust, suudab joosta, matkata, elementaarseid raskusi tõsta. „Pole vaja väljaõppelaadseid asju korraldada, seda tehakse ajateenistuses.“

Ta ütleb ka, et kaitseväes võiks tänu sellele kuluda vähem aega üldkehalisele ettevalmistusele ning saaks kohe edasi minna (mitte vaid sportliku) väljaõppega. „Tänapäevane sõjapidamine muutub aina spetsiifilisemaks, see nõuab rohkem erialast lähenemist.“

Sariku sõnul jaotatakse mehed ajateenistuses kehaliste võimete ehk 3,2 kilomeetri jooksu testi normatiivide järgi kolme gruppi. „Neile, kes teevad kaitseväe kehaliste võimete kontrolltesti vähemalt 240 punkti peale (norm on 180 punkti – toim), maksame igal kuul 50 eurot preemiat.“

“Me küll räägime, et liikumine on prioriteet, aga tegelikult pole. Kui palju on kaheksanda-üheksanda klassi õppekavas liikumisõpetuse tunde nädalas?

Kaitseväe 3500 tegevväelase ja 3500 ajateenija kohta on Eestis 15 spordiinstruktorit. „Meil on keeruline igaüheni jõuda, seetõttu on treeningkavad loodud kolme astme järgi.“

Sisemise motivatsiooni tekitamise kohta ütleb Sarik, et oluline on toetada nii gümnaasiumiõpilast, ajateenijat kui ka reservväelast. „Pole mõtet rääkida, kuidas kunagi oli muru rohelisem ja noored kehaliselt võimekamad. Paljud neist rääkijatest ei tee ise meie testi ära. Tähtsam on mõista, et treenida on normaalne ja oluline. Pole vaja tõmmata noorte enesehinnangut alla.“

Ta osutab, et tähtis on toetada noori ja reservväelasi treenimisvõimaluste ja spordiinventariga. „Kui tahame näiteks Norra mudeleid üle võtta, siis sealses ühiskonnas pole levinud üksnes liikumise, vaid lausa treenimise mentaliteet. Ka pensionärid kasutavad seal intervalltreeningu meetodeid. Kui spordib kogu ühiskond, siis ka toetavad sportimist kõik,“ usub spordijuht.

„Igal õpetajal on võimalik panustada sellesse, et lapsed oleksid tervemad,“ leiab Sarik. Ta ei arva, et igas gümnaasiumis peaks õppekavas olema sõjalis-sportliku kallakuga ained, aga treenimine võiks olla au sees. „Kõige suurem tulu tuleb sellest, kui lisaks mingitele spetsiifilistele spordialadele tehakse rohkem üldkehalist ettevalmistust. Liikumisõpetuse tundides võiks kavas olla jõuharjutused, vastupidavusharjutused ja elementaarne jooksutehnika. See on kõige suurem teene, mida kehalise kasvatuse õpetaja teha saab.“