Riigikogu kultuurikomisjon peab oluliseks, et üliõpilaste vastuvõtt lähiaastatel suureneks, kuna sel ja järgmisel viiel aastal lõpetab gümnaasiumi suuremaarvuline põlvkond noori.

Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna märkis, et ülikoolidesse hakkab lähiaastatel jõudma rohkem noori, mis on Eesti ühiskonna jaoks võimalus. „Riigi ülesanne on reageerida, see ajalooline hetk ära kasutada ja koos ülikoolidega piisav arv õppekohti tagada,“ ütles Kersna. Ta osutas, et tööjõuturg vajab rohkem kõrgharidusega töötajaid, mistõttu on riigi ees hea võimalus, millist nähtavas tulevikus rohkem tulemas ei ole.

Istungil toodi välja, et arvestades demograafilist akent ja tööturu vajadusi, peaks kõrgkoolid lähiaastatel vastu võtma aastas 600–1000 tudengit varasemast enam. See on kõrgkoolide jaoks katsumus, sest õpe kestab mitu aastat ning aastatel 2027.–2030. oleks vaja rahastada umbes 12 000 täiendavat õppekohta. Lisaõppekohtade loomiseks on hinnanguliselt vaja järgmisel aastal 12,9, 2028. aastal 24,9, 2029. aastal 35,3 ning 2030. aastal 37,6 miljonit eurot lisaraha.

Nenditi, et lisaõppekohtade loomine võimaldab struktuurset nihet erialadel, mille järele on tööjõuturul suur vajadus. Komisjoni liikmed toonitasid, et täiendavaid õppekohti peaks looma nii ülikoolid kui ka rakenduskõrgkoolid ning seda ennekõike suurema tööjõupuudusega valdkondades. Istungil viidati, et suurima puudujäägiga valdkonnad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, haridus, tervishoid ning inseneeria.