Foto: HTM

PIAAC uuring: Eestis on kasvanud madala funktsionaalse lugemisoskusega täiskasvanute osakaal

3 minutit
501 vaatamist
1 kommentaar

Täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC täiendav analüüs näitab, et kuigi Eesti täiskasvanute keskmine infotöötlusoskuste tase on rahvusvahelises võrdluses kõrge, on viimase kümnendi jooksul märgatavalt suurenenud madala funktsionaalse lugemisoskusega täiskasvanute osakaal.

PIAAC uuringus mõõdeti täiskasvanute infotöötlusoskusi: funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja adaptiivset probleemilahendusoskust. Äsja valminud täiendavas analüüsis keskenduti neist ühele – lugemisoskusele. Selgus, et Eesti 16–65-aastastest ligi viiendikul jääb lugemisoskuse tase alla selle, mis on vajalik edukaks iseseisvaks toimetulekuks kiiresti muutuvas töö- ja ühiskonnaelus.

Vähene lugemisoskus tähendab, et inimesel võib olla raskusi pikemate ja kaudset teavet sisaldavate tekstide mõistmisega, olulise info leidmise ja eristamisega. Raskusi võib valmistada ka loetu usaldusväärsuse hindamine, eriti uutes olukordades.

Ministeeriumi täiskasvanuhariduse ja oskuste osakonna nõunik Triin Savisto märkis, et lugemisoskuse tase on seotud vanuse ja haridustasemega. „Kuid täiendav analüüs näitab, et madala lugemisoskusega täiskasvanud ei moodusta ühtset rühma. See teadmine annab meile tõenduspõhise aluse, et oma tegevusi täpsemalt sihtida,“ ütles Savisto. „Peame elukestvas õppes senisest enam arvestama täiskasvanute erinevate profiilidega, elukaare etappide ja tööalase kontekstiga. Tuge võivad vajada ka kõrgharidusega inimesed.“

Madala lugemisoskusega inimesi on rohkem vanemates vanuserühmades, madalama haridustasemega ja nn sinikraede seas ning eesti keelt mitte oskavate täiskasvanute hulgas. Ent väheste oskustega võivad olla ka kõrgharidusega üle 45-aastased naised, kelle oskused on aja jooksul aegunud. Kehva oskustasemega täiskasvanud osalevad õppimises harvem, peamiselt keelebarjääri, madala enesekindluse või ebasobivate õppimisvõimaluste tõttu.

Riik saab olukorda leevendada, pakkudes mitmekesiseid, paindlikke ja võimetekohaseid täiend- ja ümberõppevõimalusi. Noorte kehva infotöötlusoskuste riski aitab vähendada käimasolev õppimiskohustuse reform, mis kohustab noori õppima vähemalt kesk- või kutsehariduse omandamiseni või kuni 18-aastaseks saamiseni.

Samuti on oluline, et inimestel oleks võimalus oma oskusi rakendada ja arendada. Siin saavad tööandjad panustada kahel viisil: toetada oskuste säilimist, pakkudes töötajatele nende oskustele vastavaid tööülesandeid, ning teisalt soodustada oskuste arendamist, luues võimalusi õppimiseks nii töökohas kui väljaspool seda.

Infotöötlusoskused on olulised, kuna on seotud inimese elukvaliteediga, sealhulgas töö leidmise, tööturul püsimise ja sissetulekuga, aga ka tervise, ühiskonnaelus osalemise ja heaoluga. Infotöötlusoskused loovad aluse kutseoskuste omandamiseks ja rakendamiseks, ning mõjutavad seda, kui hästi inimene suudab õppida, juhiseid järgida ning muutuvates (töö)tingimustes toime tulla.

Kommentaarid

  1. Lp. lugejad!
    Isegi ilma erilise uurimiseta torkab silma juba pikemat aega meie inimestel loetu mittemõstmine… Psühholoogiat tundev inimene mõistab, et selle taga on inimeste (eriti laste) ülemäärane istumine ekraanide taga, sest siis toimib TAJUMINE. Loetavat teksti on just algklassides vaja alati mõtestada – tekst on ju mõtte kandja!

    Meenub, et 1970-ndate algul tuli mul toona koolijuhina kontrollida oma õpilaste (vist 3. klass) lugemisoskust koos tekstist arusaamisega. See on õpetamisel oluline… Ja palju lugenud täiskasvanu tuleb teksti mõistmisega alati toime. Kas teeme seda?

    Peep Leppik

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tartu ülikoolile annetati professor Endel Tulvingu mahukas ja väärtuslik pärandkogu

Tartu ülikooli raamatukokku jõudis Torontost maailmakuulsa mälu-uurija ja ühe tuntuma eesti soost teadlase Endel Tulvingu pärand,…

3 minutit

Nukitsa auhinna võitsid Jaan Aru ja Martin Veisman raamatuga „Osav aju“

Eesti lastekirjanduse keskuse korraldatud XVIII Nukitsa konkursil valisid lapsed oma lemmikuks raamatu „Osav…

2 minutit

2025. aasta soome keele õpetaja on Imbi Kulp

Täna, 22. mail kuulutati välja 2025. aasta soome keele õpetaja ja soome keele kool. Aasta õpetajaks valiti Imbi…

3 minutit
Õpetajate Leht