Vabariigi valitsus kinnitas täna määruse muudatused, mille põhjal laienevad karjäärimudeli tingimused ja palgaastmed ka kutseõpetajatele. 1. juunist avaneb lisaks üldhariduskoolide õpetajatele ka kutseõpetajatele võimalus planeerida oma karjääri ja sissetulekut. 

„Selge karjääritee ja kutsetasemetele vastav palgasüsteem tõstab õpetajaameti väärtust nii üld- kui nüüd ka kutsehariduses. See aitab koolidel hoida ja värvata pädevaid õpetajaid ning tagab, et suurem vastutus ja panus kajastuvad ka töötasus,” põhjendas muudatuste vajadust haridus- ja teadusministeeriumi õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna juhataja Haana Zuba-Reinsalu.  

Eesti kutseõppe edendamise ühingu esimehe Kuno Rooba sõnul on ühtne karjäärimudel  oluline samm kutseõpetajate rolli väärtustamisel ja nende professionaalse arengu toetamisel. “Sarnaselt üldharidusega aitab see luua selged arenguteed, suurendada motivatsiooni ning tuua süsteemi rohkem läbipaistvust ja õiglust. Tugevam ja paremini toetatud kutseõpetaja tähendab omakorda paremat õppekvaliteeti ja paremaid võimalusi õppijatele,“ selgitas Rooba.  

Määruse muudatuse tulemusena rakendub senine õpetajate karjäärimudel ühtselt nii üldhariduse kui kutsehariduse õpetajatele. See tähendab, et karjääriastmed ja nendega seotud alampalga määr kehtivad üldhariduse ja ka kutsehariduse õpetajatele.  Vanemõpetaja töötasu alammäär on 10% ja meisterõpetaja töötasu alammäär 30% kõrgem õpetaja töötasu alammäärast. Kutseõpetajate kvalifikatsiooninõuded tulenevad  kutsestandarditest, mis on aluseks ka karjääriastme määramisel. Üldise karjäärimudeli raames saavad kutseõppeasutuste juhid kujundada oma koolile sobivaima karjäärimudeli.

Karjääriastmete omistamise kord muutub veidi paindlikumaks. Eesti linnade ja valdade liidu ettepanekul luuakse täiendav võimalus moodustada kohaliku tasandi vanemõpetaja komisjon lisaks koolipidaja ja  kooli tasandile ka maakonna tasandil. Eesmärk on suurendada paindlikkust komisjoni moodustamisel olukordades, kus koolipidajal on palju väikeseid koole või kus üksiku kooli tasandil komisjoni moodustada ei ole otstarbekas. Kui taotlust menetleb koolipidaja komisjon või maakonna tasandi komisjon, siis konkreetse õpetaja kohta tuleb küsida arvamust tema koolijuhilt, et säiliks komisjoni töö sisuline lähedus õpetajale ja arvesse läheks kooli kui töökeskkonna vahetu vaade õpetaja professionaalsele tegevusele.

Määruse muudatustega täpsustatakse ka olukordi, kus õpetaja töötab mitmes koolis eri ametikohtadel – sel juhul võib õpetajal olla mitu karjääriastet sõltuvalt ametikohast. Kui õpetaja töötab mitmes koolis üldaine õpetaja ja kutseõpetajana, määratakse karjääriaste iga ametikoha kohta. Kool saab astme omistada õpetajatele 1. juunist ja teha kande hariduse infosüsteemi EHIS alates 15. augustist, kui valmib vastav tehniline lahendus.

Kutseõppeasutustes töötab 2025/2026. õppeaastal  kokku 2066 õpetajat, neist õpetaja ametikohal 1539. Kutseõpetajate karjäärimudel rakendub neist 1539-st kutseõpetajast 1535 kutseõpetajale, kellega on sõlmitud tööleping ning kelle kõrgeim omandatud kvalifikatsioon on vähemalt keskharidus või vastav kvalifikatsioon ning kes töötavad õpetaja ametikohal.  

Vabariigi valitsuse määruse muudatuse eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Eesti kutseõppe edendamise ühing, Tartu rakenduslik kolledž, Tartu ülikool, Eesti linnade ja valdade liit, Eesti haridustöötajate liit.

Vabariigi Valitsuse määrus “Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning karjääriastmete omistamise tingimused” koos muudatustega avaldatakse Riigi Teatajas. Muudatuste kohta saadab HTM koolidele ja koolipidajatele ka info.  

Loe karjäärimudeli kohta täpsemalt siit.