• Äsja valminud Eesti esimene lasteaedade liikumis- ja sporditingimuste uuring näitas, et ehkki liikumist peetakse kõikjal tähtsaks, sõltuvad lapse liikumisvõimalused liiga palju sellest, millisesse lasteaeda ta satub.

Üks kitsaskoht on uuringu andmeil asjaolu, et vaid 15%-s lasteaedadest on rühmaruumides koht, kus aktiivselt liikuda. Ebaühtlaselt on lasteaiad varustatud ka spordi- ja liikumisvahenditega, enim napib talvevarustust ning ronimis- ja tasakaaluvahendeid.

11. mail andis uuringut vedanud Eesti spordiregistri juht Kairis Ulp spordimuuseumisse kogunenud lasteaedade, omavalitsuste ja riigi esindajaile ülevaate uuringu tulemustest. Põhjaliku tagasiside saab ka iga uuringus osalenud lasteaed. Peagi saadetakse neile link ja nad saavad veebikeskkonnas võrrelda enda andmeid Eesti koondtulemustega. 

Lasteaedade uuringu mõte tekkis pärast paari aasta eest toimunud koolide liikumis- ja sporditingimuste uuringut, mille järel toetas riik koolidele spordivahendite ostmist kolme miljoni euroga. Küsimustele vastas 463 lasteaeda (kokku on neid 525). Seega hõlmas uuring ligi 60 000 last (kokku on lasteaialapsi 67 000).

“Õpetajad tunnevad enim puudust täiendkoolitustest.

Kairis Ulbi sõnul selgus uuringust, et laste liikumisvõimalused sõltuvad väga palju lasteaia suurusest, ruumidest, vahenditest ja võimalustest. Kehvemate võimalustega lasteaiad vajavad senisest sihitumat tuge.

Liikumistund toimub enamikus lasteaedades (87%) vähemalt kaks korda nädalas. Vanematel lastel (3–7-a) sagemini ja kauem (30 minutit), väiksematel lühemat aega (20 minutit).

70%-s lasteaedadest, kus töötab liikumisõpetaja, on liikumistegevus paremini organiseeritud ja regulaarsem, sisesportimispaigad ja -vahendid paremini kättesaadavad ning tegutseb rohkem spordi- ja liikumisringe. Samuti töötab neis kogu meeskond liikuvama päevakava nimel.

Liikumisõpetajaga lasteaedades õpetatakse lapsi aktiivsemalt ka spordivahendeid kasutama: käiakse suusatamas, jalgratta- ja tõukerattaga sõitmas, uisutamas. 42%-s liikumisõpetajata lasteaedadest neid oskusi ei õpetata.

Ujumise õpetamine ei sõltu aga liikumisõpetajast, vaid basseini olemasolust. Kahjuks ei ole ujumistunde ligi kolmveerandis lasteaedadest.

Teatud määral on ujuda võimalik 27%-s lasteaedadest, enamikus lasteasutustes aga üldse mitte.

Sama nukker oli seis TAI 2017. aasta uuringu põhjal, osutas Ulp.

Rühmaõpetaja suur roll

„Lasteaia liikumise selgroog on rühmaõpetaja ja tema juhitud tegevused,“ ütles Kairis Ulp. Peaaegu kõigis lasteaedades käiakse koos rühmaõpetajaga jalutamas, mängitakse liikumismänge, matkatakse, kelgutatakse, joostakse. Ligi pooltes lasteaedades tantsitakse, õpitakse sportmänge, jalgrattasõitu, võimeldakse.  

Kevadel ja sügisel viiakse lasteaedades lapsi õue kaks korda päevas, talveperioodil on lapsed õues 1–2 korda 63%-s
lasteaedadest. Kolmveerandis lasteaedadest käiakse lastega vähemalt kord kuus matkal või pikemal jalutuskäigul. See näitab, et laste liikumisaktiivsust kujundab väga suurel määral see, kuidas päev on korraldatud. Igapäevased tegevusmustrid ja rühmaõpetajate töö on laste liikumise seisukohalt väga tähtsad, rõhutab uuring.

Uuringu põhjal on liikumiskeskkonnast kõige paremas seisus lasteaedade õueala ja lähiümbrus, kõige kehvem on olukord aga aktiivse liikumise võimalustega rühmaruumis. Vaid 15%-s lasteaedadest on rühmaruumis üldse koht, kus liikuda.

Spordi- ja liikumisvahenditega seoses ei ole peamine probleem mitte nende täielik puudus, vaid lasteaedade ebaühtlane varustatus. 66%-s lasteaedadest ollakse varustusega rahul, ent ligi kolmveerandis lasteaedadest soovitakse vähemalt ühte vahendit juurde.

Enim napib talvist varustust, aga piisavalt pole ka vahendeid, mis arendavad mitmekesist liikumisoskust, ronimist, tasakaalu.

Kairis Ulp juhtis tähelepanu, et vahendeid laenutatakse liiga vähe, see aitaks olukorda leevendada just kallima varustuse puhul. Vaid viiendikus lasteaedadest ollakse suusa- ja uisuvarustust laenutanud. Sama palju lasteaedu sooviks seda edaspidi teha.

“Suuremates, munitsipaal- ja liikumisõpetajaga lasteaedades on tingimused ja spordivahendid paremad, spordiringide valik ja rahulolu suurem kui väikestes, eraomandis või liikumisõpetajata lasteasutustes.

Spordi- ja liikumisringe on palju, kuid need pole kõigile kättesaadavad ning süsteem toetub tugevalt välispartneritele. Ringid tegutsevad 83% lasteaedadest, väikestes ja liikumisõpetajata asutustes on neid märksa vähem. Murekoht on, et 91% ringidest on tasulised ja juhendab neid inimene väljastpoolt lasteaeda. Seega sõltub ringide olemasolu suuresti piirkondlikust pakkumisest ja perede maksevõimest. Kõige popimad on jalgpalli- ja tantsuringid.

Liikumise edendamist toetab enamik lasteaedade juhtkondi. Õpetajad tunnevad enim puudust täiendkoolitustest (84%) ja kogu kollektiivi kaasamisest.

Järeldused ja soovitused

Uuringu tulemused viitavad läbivalt ebavõrdsusele. Kairis Ulp osutas, et suuremates, munitsipaal- ja liikumisõpetajaga lasteaedades on tingimused ja spordivahendid paremad, spordiringide valik ja rahulolu suurem kui väikestes, eraomandis või liikumisõpetajata lasteasutustes. 

Näiteks tegutsevad spordi- ja liikumisringid 93%-s üle 140 lapsega lasteaedadest, kuid ainult 62%-s kuni 50 lapsega lasteaedadest. Ka talvisel ajal õues käiakse suuremates asutustes sagedamini: üle 140 lapsega lasteaedadest viiakse ligi kolmveerandis lapsed talvel 1–2 korda päevas õue, kuni 50 lapsega lasteaedades vaid pooltes. 

Uuringu lõpupeatükis anti seitse soovitust lasteaedadele, neli soovitust kohalikele omavalitsustele ning kuus riigile ja partneritele.

Lasteaiad võiksid leppida kokku igapäevases liikumisstandardis: vähemalt kaks tundi kehalist aktiivsust päevas.

Kohalik omavalitsus võiks suunata toetuse sinna, kus arenguvajadus kõige suurem.

Riik peaks toetama kogu kollektiivi hõlmavat koolitusmudelit.

Uuringu algatasid kultuuriministeerium ja liikumisharrastuse kompetentsikeskus, läbi viisid selle spordikoolituse ja -teabe sihtasutus ja Eesti spordiregister.

---

Liikumisõpetajad uuringu tulemustest

• Tartu Helika lasteaia liikumisõpetaja ja õppejuht Tiina Kivisalu ning Tartu Pääsupesa lasteaia liikumis- ja ujumisõpetaja Egle Madissoo on mõlemad olnud ametis veerandsada aastat. Nemadki täitsid oma lasteaias uuringu küsimustiku ning kuulasid huviga tulemusi.

„Uuring viidi läbi siis, kui Tartu linnas oli liikumisõpetaja töökoormus kahe rühma peale veel 0,25, nüüd vähendati seda 0,1-le. Varem andis kaheksa rühma 1,0 koormuse. Nüüd peab sul olema kümme rühma. Liikumisõpetaja töö läks väga palju intensiivsemaks.

Praegu pole asjad enam nii ilusad, kui täna esitleti,“ laususid nad. „Linna retoorika on, et hoiurühmas ei peagi tundi andma liikumisõpetaja, seda tehku rühmaõpetaja. Räägime varasest märkamisest ja sellest, et viieaastane laps peab oskama õigesti joosta. Aga kui jätame sõimerühmas selle tähelepanuta, peame lapsi hiljem ümber õpetama.“

Kivisalu ongi kaks aastat üritanud jooksumustrit paika saada sõimest tulnud lapsel, kes ei osanud joosta. 

Madissoo näeb nõrga kohana kvalifitseeritud liikumisõpetajate põuda ega pea õigeks, et tööle võetakse inimene tänavalt. Ikka ülikool annab hea baasi laste märkamiseks, toetamiseks, arendamiseks. 

Õpetajate sõnul on kehaliste oskuste õpetamine ja arendamine seotud ka kõnearenguga. Vaja on liikumisõpetaja, rühmaõpetaja ja logopeedi meeskonnatööd. Liikumisõpetajat ei saa ahelast eemaldada.

Egle Madissoo lisas, et liikumisõpetajal tuleb innustada ka lapsi, kelle kodus pole liikumisharjumust – laps tuuakse autoga kohale ja kantakse süles lasteaeda. Vastupidavust tal pole, palli näeb lasteaias esimest korda, sest „see on ohtlik“. Tuleb osata ka neid lapsi kaasata. 

Madissoo kasutab oma tundides palju ringmeetodit, et erinevate oskustega ja eri vanuses lapsed saaksid korraga tegutseda, proovida mitmesuguseid vahendeid ning lisaks oskuste omandamisele ka treenida.

Mõlemad õpetajad on oma lasteaia võimaluste ja vahenditega rahul.  

„Pääsupesas on bassein, talvel liuväli ja projektiga saadud uisud,“ räägib Madissoo. „Juba pooleteiseaastased ujuvad. Alushariduse liikumisõpetus peaks olema laiapõhjaline ja tööl spetsialistid. Meid tuleks väärtustada, selle asemel et vähendada kogu aeg koormust, põhjendades, et joosta oskab iga rühmaõpetaja!“

Õueala on lasteaias väga suur, seal on tartaankattega ringid. Üle kümne aasta on Madissoo vedanud oma lasteaias triatlonivõistlust, kus tuleb joosta, ujuda, rattaga sõita. Kümne jalgratta ostmiseks koguti raha aastaid. 

„Olen saanud vahendite valimisel kaasa rääkida,“ märgib Madissoo. Kümme aastat ootasime tõkkeid, aga nüüd on neid kolm komplekti.

Helika lasteaias on lisaks „tavalistele“ vahenditele 36 paari suuski ja suusasaapaid. Väikseimad on nr 26, suurimad 36. Tartu linn võimaldab ka uisutamas käia. „Kui laps tahab suusatada, viib ta vanema nädalavahetusel suusarajale. Meil on ka arenenud tõuksikultuur. Kõik pered liiguvad ratastel. Lapsed õpetavad vanemaid kiivrit kandma ja panevad nad liikuma. Lõpuks on kõik tervemad. Selle taga on liikumisõpetajate entusiasm: kui laps on harjunud lasteaias liikuma, jääb ta ka edaspidi seda tegema.“ 

Tõukerattaid-kiivreid on üle 20. Kõik projekti- või lasteaia enda raha eest ostetud. Aastast 2004 korraldab Tiina Kivisalu olümpiamänge, nii suviseid kui talviseid.  

„Olen teinud lastega kõiki alasid. Liikumisõpetaja peab olema kaval kui rebane ja kiire kui jänes. Laste motiveerimine muutub aja jooksul. Nüüd pead nutilastele ütlema, et teeme kandilise raja nagu Minecraftis,“ sõnab ta.