• „Olen näinud omajagu vaeva, et klassis oleksid vead lubatud ning õhkkond soe ja turvaline,“ ütleb Pääsküla kooli noor õpetaja Melany Kuldsaar. Oma esimese õpetaja-aastaga on ta võitnud nii õpilaste kui ka lapsevanemate usalduse.

Melany Kuldsaarel (23) on nii ilus nimi, et tal lihtsalt peab elus hästi minema. „Tunnen, et teen õiget asja,“ ütleb esimest aastat Tallinnas Pääsküla koolis matemaatikaõpetajana töötav Melany. Tema ema Evija oli ja on senini samuti õpetaja, eks selle töö ja elukutse sai tütar geenidega kaasa. Melany ema on algklassiõpetaja, kes kõigepealt õppis Tartu ülikoolis teoloogiat ja alles seejärel pedagoogikat. Mis Melany kooliteed puudutab, siis sinna mahtusid Viljandi Jakobsoni kool ja seejärel Viljandi riigigümnaasium. „Matemaatika hakkas mulle meeldima juba kooliajal – selles puudus umbmäärasus. Astusin TalTechi majandust õppima,“ räägib Melany, kes vaatab oma telefoni taustapildilt vastu koos koer Albertiga.

Leidis kohe kooliga ühise keele

„Olen aastaid näinud, kuidas mu emale meeldib töö lastega – see mitmekesisus ja siirus. Tähtis on tunnetada, et õpetajatöö on suure mõjuga,“ ütleb Melany. Pärast kõrgkooli lõpetamist tundis ta, et ei taha teha kontoritööd. „Osalen ka „Noored kooli“ programmis ning juba selle läbimise ajal märkasin koole, kuhu matemaatikaõpetajaid oodatakse. Sel ajal kui kandideerisin, oli aktiivseid tööpakkumisi üle 20,“ meenutab Melany. 

“Matemaatika hakkas mulle meeldima juba kooliajal – selles puudub umbmäärasus.

Kui noor õpetaja mullu kevadel Pääsküla koolis vestlusel käis, tajus ta juba üle läve astudes, et see on õige koht. Õpilased sõitsid kooli rattaga, õhkkond oli südamlik ja soe … „Eelmisel kevadel kirjutasin koolile ja käisin vestlusel. Kuna sellesse kooli oli tulnud ka varem „Noored kooli“ programmi kaudu inimesi, siis nad vist usaldasid mind,“ räägib Melany. Ühe aasta vältel on tal veel võimalus end ses programmis õpetajana lihvida ja oskusi koguda.

Klassiruumi nägi Melany esmakordselt juba enne augustit, kui töö algas. Nüüd õpetab ta samas ruumis 35 tundi nädalas. Õpetajatöö esmase kogemuse sai ta eelmisel suvel Narva keelelaagris, kus õppetöö käis eesti keeles, aga laste eesti keele oskus erines suuresti. „Tänu keelelaagrile sain aru, mida õpetajaks olemine tähendab. Kannatlikkust eelkõige,“ usub Melany, kelle noore elu jooksul on õpetaja roll väga palju muutunud.

Lapsevanemad tänavad

Kuigi aktiivõppe mõiste pole midagi uut, saab Melany sõnul öelda, et õpetaja pigem kaasab oma õpilasi, kui õpetab. Õpetajast rohkem tunneb ta ennast teenäitajana. Õnneks on eri generatsioonidest kolleegid ja ka lapsevanemad väga hoolivad. „Mina pole tagasisidet küsinud, aga lapsevanemad tunnevad, kui nende lapsele meeldib hommikuti kooli minna. Mind on meilitsi tänatud küll.“ Melany teab, et lapsevanematega suheldes tuleb olla sama rahulik kui lastega: kui mingi pooliku info pealt tuleb mulle kaebus või kiri, siis on see kirjutatud emotsiooni pealt. „Sellisel juhul tuleb oodata järgmise päevani – et jääda hästi professionaalseks,“ tunneb Melany.

“Tänu Narva keelelaagrile sain aru, mida õpetajaks olemine tähendab. Eelkõige kannatlikkust.

Laste siirus ja töö mitmekesisus on need, mis panevad Melany klassiruumi tulema igal hommikul tund enne õppetöö algust. Kodust Mustamäelt kulub tal Pääskülla jõudmiseks 45 minutit. Melany ütleb, et naudib üleminekut töölt koju ja järgmisel hommikul vastupidi. „Õpetan viiendaid ja kuuendaid klasse. Muidugi on igas klassis ka ärevaid lapsi ja nende rahustamiseks on mul nn mudimisvahendid. Inglise keeles fidget toys. Ühega käega laps kirjutab, teise käega mudib midagi pehmet,“ selgitab Melany. Iga 20 minuti järel peavad õpilased saama end liigutada, on noor õpetaja veendunud. Selleks valib ta „Liikumakutsuva kooli“ ideepangast harjutusi, aga muidugi tuleb neid ka ise luua.

Usalduslik suhe

Pääsküla kooli tööle tulles ütles Melany kooli juhtkonnale, et esimesed kaks aastat ta klassijuhataja olla ei taha. Nii on võimalik rahulikult kooliellu sisse elada ja uue ametiga harjuda. „Esimese õppeaastaga on mul õpilastega usalduslik suhe tekkinud – selleta ei saagi hea õpetaja olla. Mul on klassis üks ukraina tüdruk. Septembris oli tal motivatsioon eesti keelt õppida ja üldse koolis käia null. Praeguseks on üht-teist tüdrukus juba muutunud. Silmad säravad ja ta tahab näidata, mida oskab. Olen näinud palju vaeva, et klassis oleksid vead lubatud, et õhkkond oleks soe ja turvaline. Sellisele õpetaja-õpilaste suhtlusele kulub palju aega,“ ütleb Melany. Varasemast majandustaustast lõimib Melany oma matemaatikatundidesse ka rahatarkust. „Toon neile näite, et kui tahate osta uut telefoni, siis tuleb osata rahaga ümber käia.“

“Õpetamisest rohkem tunnen ennast teenäitajana.

Melany kiidab, et tal on olnud väga palju kasu programmi mentorist Lisabetist, kes käib regulaarselt noore õpetaja ainetunde vaatamas ja annab pidevalt tagasisidet. Ütleb, mis on hästi ja mida saaks muuta, parandada. „Oleks tore, kui ka pikemat aega õpetajana töötanud kolleegid võiksid saada mentorilt tuge. Et oleks keegi, kes vajadusel nügiks mugavustsoonist välja ning suunaks uusi ideid katsetama ja oma tundi analüüsima.“

Töö ja eraelu tasakaalus

Noor õpetaja peab oluliseks töö ja eraelu tasakaalu. Töid parandab ta koolipäeva jooksul vabadel tundidel ja õpikuid-vihikuid koju kaasa ei võta. Sport, loomad ja investeerimine – need on noore õpetaja ja tema ülikooli ajal kohatud elukaaslase hobid. „Reisimine ja lugemine muidugi ka. Viimaseks pole küll talvel aega, aga peagi algab ju mu esimene suvevaheaeg õpetajana!“ särab Melany, kelle nimi tähendabki ju kuldset saart …