• Eesti koolijuhtide ühenduse (EKJÜ) ning Eesti linnade ja valdade liidu ettepanekul otsustas haridus- ja teadusministeerium, et ettevalmistava õppe läbinud peavad saama sooritada põhikooli lõpueksami uuesti. Seda aga vaid need, kelle esialgne eksamitulemus ei ületa 50 protsenti. 

Kivilinna kooli juht ja EKJÜ juhatuse liige Karin Lukk ütleb, et selle peale hakati mõtlema kohe, kui ettevalmistava õppe kontseptsioon tekkis. „Koolijuhtidena tõime välja, et kui nad ei saa oma lõpetamise numbreid parandada, ei ole neil ka aasta hiljem häid võimalusi kuhugi edasi õppima pääseda. Õnneks võttis ministeerium asja arutada ja nüüd on see võimalus loodud,“ alustab Lukk. 

“Koolijuhtidena tõime kohe välja, et kui õpilased ei saa oma lõpetamise numbreid parandada, ei ole neil ka aasta hiljem häid võimalusi kuhugi edasi õppima pääseda.

Karin Lukk

Tartu rakenduslik kolledž ehk Voco võtab ettevalmistavasse õppesse kõikide eelduste kohaselt vastu mitu rühmatäit noori. Voco kutsevalikuõppe koordinaator Liine Maasikas arutleb, et kui need õppijad aasta aega hiljem oma ebaõnnestunud eksamit uuesti sooritada ei saa, nad õppest täit kasu ei saa. „Seda enam, et kutsekoolide sisseastumiskriteeriumides võib eksamitulemus endiselt rolli mängida. Meile see mõte meeldib,“ räägib Maasikas. 

Mõned mõttekohad aga siiski tekivad. Üks neist puudutab korduseksamite korraldust. Maasika sõnul peab riik seda reguleerima. Nimelt ei ole tegu olukorraga, kus õpilastele aasta lõpus ports ülesandeid ette visatakse. Kutsekoolid, kes suure osa nendest rühmadest vastu võtavad, peavad eksameid läbi viima esimest korda. „Me oleme küll tasandanud õpilünkasid, aga pole pidanud neid teadmisi eksamil kontrollima,“ selgitab Maasikas. 

50 protsendi piir

Karin Lukk tõdeb, et kui ministeeriumile ettepanek tehti, loodeti korduseksami võimalus luua kõigile ettevalmistava õppe läbinutele. Võimaluse saavad aga vaid need, kelle esialgne eksamitulemus jääb alla 50 protsendi. Erandiks on eesti keel teise keelena eksam, mille lävend on 60 protsenti, kuna see tähistab B1-keeletaset. „Koolides oleme seda meelt, et iga õppija peab saama oma tulemust parandada, eriti kui ta aasta aega õpib. Seetõttu oleksime andnud eksamivõimaluse kõigile soovijatele,“ alustab Lukk teema lahkamist. Koolijuhtide hinnangul aitaks see võimalus säilitada ettevalmistava õppe ajal õpimotivatsiooni ka õpilastes, kes tegid matemaatikaeksami 52 protsendile. 

“Kutsekooli matemaatikaõpetajatele on see täiesti uus ülesanne.

Liine Maasikas

Maasikas on nõus, et see tahk võib probleemseks osutuda: õppija, kes esimesel eksamil saab 49 protsenti, võib selle aasta hiljem uuesti sooritada, aga kellel õnnestub teha eksam 51 protsendile, seda teha ei tohi. „Nende õpilaste tase on tegelikult sama ja mingis mõttes on vähem punkte saanul nüüd eelis. Teoorias võib ta teisel katsel saada 70 protsenti. Edasi kandideerivad nad aga ühel ja samal ajal,“ arutleb Maasikas. 

Tõsiasi on aga, et eksamil rohkem kui 50 protsenti saanuid satub ettevalmistavasse õppesse üsna vähe, kui üldse, ja see on ka ministeeriumi üks argumente, miks selline piir paika pandi. Seda enam, et madalam tulemus ei tähenda automaatselt ettevalmistavat õpet. HTM-i keskhariduse arendusjuht Roosi Nemliher rõhutab, et edasi õppima kandideerida saab kõikide tulemustega ja on oluline, et noor kaaluks eri õpiteid. 

Koolijuht Lukk aga ei välist olukorda, kus mõni eksami rahuldavale tulemusele sooritanu end siiski ettevalmistavast õppest leiab. „Üksikutel juhtudel võib sinna sattuda ka neid, kellel ainult eksamiperiood mingil põhjusel ebaõnnestus, või on mõne piirkonna gümnaasiumis juba kohad täis, kutsekooli ka ei mahuta ja kaugemale pere oma last saata ei saa või ei taha,“ kirjeldab ta vähetõenäolisi, kuid võimalikke stsenaariume. „Seda näitab ainult praktika ja tõde selgub sügisel,“ lisab ta. 

“Ettevalmistav õpe on mõeldud ikkagi neile, kes on päriselt rongist maha jäänud. tegemist on kuluka individuaalse õppega.

Roosi Nemliher

Üks põhjuseid, miks 50 protsendi piir ikkagi kehtestati, peitub tõsiasjas, et vastasel juhul võib tekkida riskantne olukord, kus kõik, kes oma eksamitulemusega rahul ei ole, siirduvad ettevalmistavasse õppesse, kuna loodavad aasta hiljem parema tulemuse saada. „Ettevalmistav õpe on mõeldud ikkagi neile, kes on päriselt rongist maha jäänud. See on kulukas individuaalne õpe,“ selgitab Nemliher. 

Võimalik lisapinge õpetajate jaoks

Järgmine mõttekoht on seotud aga vastutusega. Võib tekkida küsimus, kelle otsa vaadata, kui ettevalmistava õppe läbinud noored korduseksamil oma tulemust parandada ei suuda. Nemliher rõhutab, et põhikooli õppekava läbimine kuulub ikkagi põhikoolide vastutusalasse ja ettevalmistava õppe pakkujaid ei saa kehvades tulemustes süüdistada. „Ettevalmistavas õppes saab õppija oma keeleoskust täiendada või õpilünkasid täita. Tegemist ei ole põhikooli õppekava kordamisega,“ sõnab ta. 

Maasika hinnangul ei pruugi see päriselus aga nii mustvalge olla: „Eksamiainete õpetajad on alati pinget tundnud ja õpilaste keskmine sooritus peegeldab nende õpetamise kvaliteeti. Seega võib korduseksamite võimalus lisada pinget õpetajatele, kes ettevalmistavas õppes korduseksami sooviga noori õpetavad.“ 

Eelkõige puudutab see eeldatavasti matemaatikaeksamit ja selle kaudu matemaatikaõpetajaid. „Kutsekooli matemaatikaõpetajatele on see täiesti uus ülesanne, mis tähendab, et riigieksamit uuesti sooritada plaanivate õpilaste õppekava peab olema eksamile orienteeritud ja matemaatikatunde peab olema piisavalt,“ jätkab Maasikas. 

Ta loodab ka läheduses asuvate koolide abile: et lapsi, kes riigieksami uuesti tahavad sooritada, viisil või teisel ühiselt õpetada. Kuna matemaatikaõpetajate ja eesti keele kui teise keele õpetajate leidmine valmistab üle Eesti niikuinii peavalu, tasub tema sõnul koolidel teha koostööd, et väheseid õpetajaid omavahel jagada. „Paljude jaoks saab oluliseks nende õpetajate leidmine, kes on harjunud põhikooli lõpuklassi lapsi eksamiks ette valmistama, sest kutsekooliõpetajad seda varem teinud ei ole. Kutsekoolide matemaatika algab sealt, kus põhikooli matemaatika lõpeb,“ tõdeb Maasikas. Ta lisab, et küsimus seisneb ka selles, millal selgub, kas õpilane tahab eksami uuesti sooritada või mitte. „Teatud õpilaste puhul võib eksamiks valmistumine tähendada ajakoormust ja pingutust, milleks nad ei pruugi valmis olla.“