• Järgmisest õppeaastast lähevad põhikoolis e-vormi inglise keele valikeksam ja eesti keele kui teise keele eksam.
• Tänavuste e-katseeksamite, koolide tagasiside ja valmisoleku analüüsi põhjal on otsustatud, et 2026/2027. õppeaastal on põhikoolis elektroonilised inglise keele valikeksam ja eesti keele kui teise keele lõpueksam. 

Katsetused näitasid haridus- ja noorteameti (Harno) hinnangul, et keskne tehniline süsteem on selleks valmis, kuid koolide tehnilist ja korralduslikku valmisolekut peab enne järgmisi samme veel lihvima.

Haridus- ja teadusministeerium koos haridus- ja noorteametiga on analüüsinud põhikooli katseeksamite kogemust, tagasisidet ja koolide valmisolekut ning selle põhjal otsustanud, et 2026/2027. õppeaastal tehakse e-eksamid põhikooli inglise keeles ja eesti keeles teise keelena.

Harno hindamiskeskuse juhi Alge Ilosaare sõnul minnakse e-eksamitele üle etapi viisi: järgmistena on kavas eesti keel ja matemaatika, samal ajal jätkub gümnaasiumi e-riigieksamite ettevalmistamine ja katsetamine.

Valik ei sündinud juhuslikult. Tänavused katsetused andsid Harno hinnangul kindluse, et just nende kahe eksami puhul on võimalik järgmine samm ära teha. Eesti keele emakeeleeksamit muudetakse veel kasutajasõbralikumaks, matemaatika e-eksamit on aga tehniliselt keerukam arendada ja seda peab rohkem testima. Seetõttu ei muudeta kõikide ainete eksameid digitaalseks korraga.

Ilosaare sõnul võib tänavustele e-katseeksamitele tagasi vaadates öelda, et üldpilt oli pigem hea. Ta tänab koole, kes katsetes osalesid, ning märgib, et enamik neist oli e-katseeksamiteks valmistunud. Ka vabatahtlike eksamivaatlejate tähelepanekute põhjal suhtusid koolid ja õpilased katsetustesse üldiselt hästi. Harno hinnangul täitsid e-katseeksamid oma peamise eesmärgi: aitasid testida süsteemide ja koolide valmisolekut e-eksamiteks, tuvastada kitsaskohti ning andsid õpilastele võimaluse oma teadmisi kontrollida ja saada eksamikogemus vahetult enne päriseksamit.

“Keskne tehniline süsteem on valmis.

“E-eksamitele minnakse üle etapi viisi.

“Kõige keerulisemaks osutus suuline osa.

Alge Ilosaar

Harno sõnul pidasid nii EIS kui ka riigipilv katsetustele edukalt vastu. Ei esinenud ulatuslikke tõrkeid, mis oleksid takistanud eksamite läbiviimist. Üksikuid ja ajutisi tõrkeid tuli siiski ette, need olid seotud eeskätt eksamite korraldusega koolis. Katsetused viitasid seega, et kui keskse süsteemi toimimine sai kinnitust, siis koolide tehnilise valmisoleku, sisekommunikatsiooni ja ruumilahendusega peab enne järgmisi samme veel tööd tegema.

Koolid ei olnud võrdselt valmis 

Harno hinnangul ilmnesid probleemid eeskätt koolides, kus õpilastega ei olnud enne katseeksamit näidistesti läbi tehtud või kus Safe Exam Browseri versioon oli uuendamata. Ilosaare sõnul näitasid katsetused, et koolis tuleb e-eksamiks väga täpselt läbi mõelda õpilaste registreerimine, arvutite ettevalmistamine, eksamiruumid, tehniline tugi, rollijaotus ja eksamipäeva logistika. Samas peab Harno oluliseks rõhutada, et ka väga suure üheksandike arvuga koolid suutsid katsetused läbi viia tõrgeteta. See näitab tema sõnul, et põhjaliku eeltöö korral on e-eksamid sujuvalt tehtavad ka suure hulga õpilastega.

Kui ulatuslikud tõrked olid, sellele ei saa Harno sõnul veel üheselt vastata. 2026. aasta e-katseeksamitel osales kokku 18 878 õpilast 321 koolist ning eksami sooritanute osakaal oli ligikaudu 88 protsenti registreerunutest. Mittesooritajate hulka arvestatakse puudujad, katkestajad, eksamitingimuste rikkujad ning korralduslikud ja tehnilised tõrked. Ilosaar rõhutab, et tehniliste tõrgete täpset ulatust ei ole võimalik üheselt välja tuua, sest koolid täidavad protokolle ja määratlevad tõrkeid väga erinevalt. Mõni kool märgib üles väiksemadki tõrked, teine ainult olukorrad, mis eksami kulgu oluliselt mõjutasid.

Protokollide põhjal saab siiski välja tuua sagedasemad probleemid ainete kaupa. Inglise keele katseeksamil esines kõige rohkem sisselogimise ja paroolidega seotud muresid, sellele järgnesid ühenduseprobleemid ja Safe Exam Browseri kasutamisega seotud tõrked. Eesti keele katseeksami puhul esines samuti probleeme seoses sisselogimise ja turvabrauseriga. Ka eesti keele kui teise keele katseeksamil ei sujunud sisselogimine ja paroolide sisestamine, lisaks tuli probleeme ette failide üleslaadimisega. Matemaatikaski olid sagedased sisselogimise ja paroolidega seotud juhtumid, aga ka turvabrauseri küsimused. Harno rõhutab, et need protsendid kirjeldavad protokollides märgitud probleemide jaotust, mitte seda, kuidas see õpilasi tegelikult mõjutas.

Suulise osa korraldamise peavad koolid paremini läbi mõtlema

Ilosaare sõnul osutus inglise keele eksami suuline osa koolides katsumuseks. Probleeme tekitas sobivate ruumide leidmine, ajagraafikute koostamine, helifailide salvestamine ja üleslaadimine. Lisaks tundis osa õpilasi end arvutiga suheldes ebamugavalt. Harno tõi välja ka juhtumid, kus ühes ruumis pandi neli õpilast korraga rääkima, mistõttu nad segasid üksteist, või kus lindistuse taust oli liiga mürarohke.

Ilosaar märkis ühtlasi, et mitte kõik koolid ei käsitanud e-katseeksamit päris e-eksami läbimänguna. Näiteks ei peetud mõnes koolis oluliseks, et eksami sooritamise ajal oleks läheduses vaikne. Samuti tuleb koolidel rohkem tähelepanu pöörata majasisesele infoliikumisele – kes millise osa eest eksami läbiviimisel vastutab, et ei juhtuks olukorda, kus klass on soorituse ajal järelevalveta. 

Harno hinnangul on sellised detailid e-eksami puhul tähtsad, sest digieksami sujumine ei sõltu ainult süsteemi toimimisest, vaid ka sellest, kui täpselt on kohapeal kõik sammud läbi mõeldud.

Õpilaste tingimuste kohta ütleb Ilosaar, et koolide eksamiruumid, tehniline võimekus ja korralduslik valmisolek on üle Eesti erinevad. Vabatahtlike vaatlejate tagasisidest ilmnes, et oli väga eeskujulikke koole, kus vajalik varustus, ruumid, võrguühendus ja rollijaotus olid hästi paigas, aga ka õppeasutusi, kus peab tehnilist võimekust veel parandama, näiteks hankima juurde lisamonitore. Samas toob Harno esile ka koolide leidlikke ajutisi lahendusi, millega suudeti eksamitingimusi parandada.

Suurim proovikivi oli ettevalmistus

Tartu Kivilinna kool osales kõigil e-katseeksamitel – eesti keeles, matemaatikas ja inglise keeles – ning kooli hinnangul sujusid need tänavu tehnilise poole pealt tõrgeteta. Kooli juhi Karin Luki ning õppe- ning arendusjuhi Küllike Pedaste sõnul võib öelda, et katsetused läksid kenasti.

Nende sõnul ei olnud kooli jaoks suurim proovikivi mitte niivõrd tehnika, kuivõrd ettevalmistus. Kuna eksamite ajal jätkub tavapärane õppetöö ja korraga teeb eksamit terve lend, tuleb koolil üheks päevaks juurde tekitada mitukümmend arvutitöökohta. See tähendab ruumide ümberkorraldamist, pikendusjuhtmete, laadijate ja hiirte paigaldamist ning arvutite eksamiks seadistamist. Samal õhtul tuleb kõik taas laiali tassida. Kooli kogemus kinnitab, et küsimus ei ole ainult süsteemi toimimises, vaid ka selles, kui palju tööd peab kool suutma enne eksamit ära teha.

Õpilastele mõjusid eksamid erinevalt. Inglise keele eksam oli lühem ja seal probleeme ei täheldatud. Pikemate eksamite puhul peeti kahe osa vahele jäetud pausi hädavajalikuks. Kooli sõnul oli väsimust märgata küll, eriti õpilastel, kelle eksam venis pikemaks. Matemaatikas pidi mõni õpilane sülearvuti väikese ekraani tõttu näiteks graafikute lugemisel päris tugevalt pingutama. See tõstatab kooli hinnangul küsimuse, kui palju võib eksamitulemust mõjutada tõsiasi, kas õpilane teeb eksamit sülearvuti või suure ekraaniga lauaarvutiga. Samas ütlesid õpilased ise, et said ülesannetega ka väiksema ekraaniga hakkama ja on sülearvuti kasutamisega harjunud.

E-katseeksamite ajastuses leiavad Tartu Kivilinna kooli esindajad nii plusse kui miinuseid. Ühelt poolt mõjus katseeksam kordamisena enne päriseksamit ja andis võimaluse oma teadmised proovile panna, teisalt võttis ära tavatundide aega, mida on niigi vähe, sest eksamid on toodud varasemaks. Kooli hinnangul võiks mõelda, kas katseeksameid ei tasuks teha juba 8. klassis. Enne 2027. aasta päris e-eksameid peaksid Harno ja riik kooli hinnangul süsteemi edasi testima ning töötama välja selged juhised olukorraks, kui eksami ajal tekib tõrge.

Üldhinnang on koolil siiski pigem hea. Harjutamine on nende hinnangul kasulik, see toob välja kitsaskohad.

Õpetajate seas kõlas mure õpilaste koormuse pärast

Sotsiaalmeedias ja õpetajate aruteludes kõlas e-katseeksamite järel ka kriitilisi tähelepanekuid õpilase vaatenurgast. Eelkõige jäi kõlama küsimus, kas e-eksami vorm ja ajakava on 15-aastase jaoks füüsiliselt ja vaimselt piisavalt läbi mõeldud. Mitme õpetaja hinnangul tähendab pikk e-eksam õpilase jaoks mitmetunnist keskendumist arvuti taga, sageli tavalises klassiruumis ja sülearvutiga, mitte tingimata arvutiklassi tingimustes. Nende sõnul võib see tähendada pikka aega sundasendis istumist, silmade väsimist ja suurt vaimset pinget, eriti juhul, kui ülesannete lahendamine venib või ekraanilt tuleb pikalt tekste ja graafikuid jälgida.

Kriitikat pälvis ka katseeksamite ajastus. Õpetajate hinnangul võtsid need mõnel juhul ära tunde vahetult enne päriseksamit ning lisasid niigi pingelisse kevadesse veel ühe koormava elemendi. Mõned õpetajad tõid esile, et eriti matemaatika pikema eksami lõpus olid õpilased selgelt väsinud ning osa noori tundis, et nende jaks raugeb enne töö lõppu. Nii ei piirdunud õpetajate mure üksnes tehniliste küsimustega, vaid puudutas laiemalt seda, kuidas e-eksam mõjub õpilase keskendumisvõimele, enesetundele ja sooritusvõimele.

Harno: katseeksam pidi toimuma võimalikult ehedas olukorras

Eksami pikkuse ja pauside sobivuse kohta ütleb Ilosaar, et Harno on saanud koolidelt mõlemat laadi tagasisidet. Ühed leidsid, et paus võiks olla pikem, sest kui õpilasi on palju, ei jõua nad logistilistel põhjustel söömas käia, teised, et pausi pikendada ei ole vaja. Harno sõnul vaadatakse eksamitulemused ja tagasiside tervikuna üle pärast seda, kui kõik tööd on hinnatud ja analüüsitud. Alles seejärel otsustatakse, mida muuta. Tema sõnul on see üks e-eksamite eelis, et tulemuste põhjal saab mustreid täpsemalt analüüsida.

Katseeksamite ajastuse kohta ütleb Ilosaar, et need tuli korraldada võimalikult autentsetes tingimustes, et saada eksami mõõtmisomaduste kohta võimalikult täpne tagasiside. See tähendas, et katsetus pidi toimuma ajal, mil 9. klassi õpilased on vajalikud õpitulemused juba omandanud. Samas möönab Harno, et katseeksamid võtsid vahetult enne päriseksameid õppetöö aega, sest neid saab korraldada ainult koolipäeva jooksul. Harno hinnangul oli katseeksamite eesmärk anda õpilastele enne päriseksamit võimalus eksamivormiga tutvuda, saada aimu oma valmisolekust ja vähendada teadmatusest tulenevat ebakindlust. Senise tagasiside põhjal võis see mõnele õpilasele tähendada lisapinget, teisele anda aga kindlustunnet.

Õpetajate seas kõlanud murele, et katseeksamite käigus kontrolliti ühtlasi koolide ja süsteemi valmisolekut, vastab Harno, et selline mure ei ole õpetajatelt nendeni jõudnud. Ilosaare sõnul oli katseeksamite eesmärk hinnata valmisolekut võimalikult ehtsas olukorras, andes samal ajal õpilastele enne lõpueksamit vajaliku kogemuse. Kuna põhikooli lõpueksamid on mõeldud õpilaste teadmiste ja pädevuste hindamiseks, on Harno hinnangul loomulik, et just õpilased katsetavad neile suunatud formaati.

Inglise keeles ollakse digivormile avatumad

Tagasisidet õpilastelt on Harno seni kogunud inglise keele ja eesti keele e-katseeksami kohta. Inglise keele katseeksami järel vastas küsitlusele 4464 õpilast, kellest veerand eelistas lahendada ülesandeid paberil, 38 protsenti pidas paremaks arvutit ja 37 protsendil eelistus puudus. Õpilastele meeldis, et ülesanded olid mitmekesisemad kui tavapärasel pabereksamil. Mõned tõid välja, et suulises osas oli võõras rääkida arvuti, mitte õpetajaga.

Eesti keele eksami puhul eelistas suur osa õpilasi teha eksamit paberil. Ebamugavusena nimetati näiteks eksami ülesehitust, kus ühe ülesande puhul tuli liiga palju edasi-tagasi kerida, kuigi kirjandi puhul peeti trükkimist kirjutamisest mugavamaks. Harno sõnul arendatakse eesti keele e-eksami kasutajasõbralikkust edasi, sest selle aine üleminek digitaalsele kujule lükkus aasta võrra edasi.

Enne järgmisi etappe plaanib Harno Ilosaare sõnul täiendada juhendeid ja näidisteste. Vaatlejate tagasisidest on selgunud, et koolid soovivad lühemaid ja visuaalsemaid selgitusi. Kuna järgmisel aastal muudetakse digitaalseks inglise keele ja eesti keele kui teise keele eksam, alustab Harno juba sel õppeaastal koostööd nende ainete õpetajatega, et toetada nende tööd õpilaste ettevalmistamisel. Tehnilistes eeltestides ja näidistestides keskendutakse lahendustele, mis on päris e-eksamitel kasutusel ja milles saab kool oma valmisolekut enne eksamit kontrollida.

Harno enda rollina näeb Ilosaar üleriigilise tehnilise süsteemi toimivuse tagamist, õppekavale vastava eksamisisu kindlustamist ning koolidele eksamiperioodil toeks olemist.

---

E-katseeksamid näitasid, et õpilased oskavad trükkida heal tasemel

• Seoses e-eksamitele üleminekuga on viimastel aastatel korduvalt esile kerkinud küsimus õpilaste klaviatuuril trükkimise oskusest ning selle võimalikust mõjust e-eksamite sooritusele. Meediakajastustes on jäänud üsna tugevalt kõlama, et e-eksami kirjutamisülesanded ei mõõda muud kui noore klaviatuuril kirjutamise oskust. 

Merit Kangro, haridus- ja noorteameti analüüsi valdkonna juht

Keiti Liivas, haridus- ja noorteameti juhtivanalüütik 

Sellest tulenevalt lisati 2026. aastal eesti ja inglise keele e-katseeksamitele eraldi kirjutamise ülesanne, et selgitada välja õpilaste trükkimisosavus ja -kiirus. Täpsemalt uuriti, kui palju ja milliseid vigu õpilased trükkides teevad, kui kaua trükkimisele aega kulub ning kuidas on trükkimiskiirus ja -osavus seotud e-katseeksamite tulemustega. 

Trükkimisülesanne oli osa sissejuhatusest, mille eest õpilased punkte ei saanud. Õpilastel paluti trükkida 3–4 etteantud lauset, mis moodustasid mõtestatud teksti. Tekstid koostati nii, et need sisaldaksid kõiki erisümboleid ja täpitähti, mille kasutamist edasised eksamiülesanded eeldasid. Nii sai ennetada olukorda, kus õpilase tulemus kannatab seetõttu, et ta ei tea mõne vajaliku sümboli asukohta klaviatuuril. Õpilane sai sümboli leidmiseks ka eksami läbiviija poole pöörduda. Eesti ja inglise keele e-katseeksamisse lisatud trükkimisülesannet sooritati 9477 korda, millest 7446 vastust oli võimalik hinnata. Ülejäänud 21% vastustest loeti mittehinnatavaks, sest enamik tekstist oli trükkimata või oli trükitud muu sisuga teksti. 85% hinnatavatest vastustest oli trükitud täiesti korrektselt või sisaldas üksikuid trükivigu. 11% vastustes tehti üle viie vea ning 4% vastustest sisaldas kümme või enam viga. Sealjuures loeti veaks ka iga üksik täheviga (näiteks puuduv tühik või asendatud täht).

Trükkimisoskus eksamitulemust ei määra 

Tulemused viitavad üheselt, et üldiselt oskavad õpilased trükkida hästi ning trükkimisoskus ei ole peamine tegur, mis e-eksami tulemuse määrab. Märkimisväärne osa trükkimisülesande vastustest ei sisaldanud üldse või sisaldas vaid üksikuid vigu, mis olid seotud pigem tähelepanematusega ega muutnud teksti loetavust olulisel määral. Sealjuures ei ole õpilaste jaoks probleem leida klaviatuurilt võõr- või täpitähti ja sisestada erisümboleid. Samas viitavad tulemused ka sellele, et trükkimisosavus ja -kiirus käivad käsikäes ning neid tuleks harjutada, sest teataval tasemel trükkimisoskuse omandamine on vajalik nii e-eksamite edukaks sooritamiseks, kuid, mis veelgi tähtsam, õpingute jätkamiseks. Sama oluline on enda vastuseid tähelepanelikult kontrollida ning tehtud vigu parandada, just nagu pabereksamitelgi.

Levinumad vead olid oma olemuselt tavapärased trükkimisega kaasnevad hooletusvead: klaviatuuril naabruses asuvatele tähtedele vajutamine, topelt- või puuduvad tähed ja sümbolid, tähtede vale järjekord sõnas (nt „vaikselt“ asemel „vaiskelt“). Lisaks jäeti sõnu vahele või muudeti sõnade järjekorda lauses, kuid sealjuures võis sisestatud tekst olla täiesti korrektne. Samuti esines sõnade valesti kirjutamist mälu järgi. Näiteks oli inglise keeles trükitud „surprise“ asemel „suprise“ koguni 38% vastustest ning eesti keeles „segamini“ asemel „sagedamini“ 56 korral. Eraldi kontrolliti, kas õpilaste vastus sisaldab jutumärke, koolonit, täpitähti ja š-tähte (eesti keel) ning jutumärke, koolonit, mõttekriipsu ja ülakoma (inglise keel). 99% vastustest sisaldas mõttekriipsu, 98% ülakoma, 96% koolonit, 95% jutumärke ja š-tähte. Vaid üks vastus ei sisaldanud täpitähti. Seega ei saa väita, et õpilased ei ole võimelised klaviatuuril erisümboleid üles leidma ja sisestama. Pigem osutavad tehtud vead tavapärastele trükkimisega kaasnevatele tähelepanematusest ja hooletusest tulenevatele eksimustele, mida aitab kõige paremini vältida teksti korduv kontrollimine.

Trükkimiskiirus ja -oskus on seotud lugemis- ja kuulamisoskusega

Trükkimisülesandeks kulus õpilastel keskmiselt 3,4, kõige pikematel juhtudel ligi kümme minutit. Andmed näitasid, et kiiremini trükkivad õpilased tegid ka veidi vähem vigu, kuid erinevused ei olnud suured. Näiteks eesti keeles kulus täiesti õige vastuse trükkimiseks keskmiselt kolm minutit, rohkem kui kümne veaga vastuse puhul 3,6. Vahe jäi seega ligikaudu poole minuti piiresse.

E-katseeksami tulemus oli seotud nii trükkimiskiiruse kui ka vigade arvuga: üldiselt said paremaid tulemusi õpilased, kes trükkisid kiiremini ja tegid vähem vigu. Sellest ei saa siiski järeldada, et just trükkimisoskus määrab eksamitulemuse. Sama seos ilmnes ka lugemis-, kuulamis- ja keeleteadmiste ülesannetes, kus trükkimise osa on väike. See viitab pigem tõsiasjale, et trükkimiskiirus ja -täpsus peegeldavad laiemalt õpilase üldist sooritusvõimet, tähelepanelikkust ja tööharjumust, mis avalduvad sarnaselt eri osaoskustes.

Samuti võib trükkimisülesande püüdlik lahendamine peegeldada õpilase üldist motivatsiooni pingutada ja testis häid tulemusi saada. Sellele viitab, et keskmiselt saavutasid kõige madalamad tulemused õpilased, kes ei püüdnudki trükkimisülesannet lahendada (mittehinnatavaks kategoriseeritud vastused). Seevastu keskmisest oluliselt kõrgemaid tulemusi saavutasid need, kes tegid trükkimisel minimaalselt vigu. Arvestades, et tehtud vead olid oma olemuselt eelkõige hooletus- või tähelepanuvead, mitte indikaatorid sellest, et õpilased ei oleks suutelised klaviatuuri adekvaatselt käsitlema, võib arvata, et kõrgema tulemuse saavutanud õpilased on tähelepanelikumad ja kontrollivad oma vastuseid (sh trükkimisülesannet) põhjalikumalt, parandades ära ka üksikud tekkinud vead. 

Sellegipoolest tasub tähelepanu pöörata nendele õpilastele, kes tegid trükkimisülesandes palju vigu. Nende osakaal oli küll suhteliselt väike, kuid nende e-katseeksami keskmine tulemus oli üldkeskmisest oluliselt madalam. Ühelt poolt võib tegemist olla vähemotiveeritud õpilastega, kes ei pidanud üheski ülesandes oluliseks pingutada. Teataval määral kinnitavad seda nende madalamad tulemused ka trükkimisoskusest vähem sõltuvates osaoskustes. Teisalt viitab see tõsiasjale, et teataval tasemel trükkimisoskuse omandamine on e-eksami edukaks sooritamiseks siiski oluline.