• Soomes tehtud uuringu tulemused näitasid, et eesti keele ja kultuuri säilitamine on Soomes elavatele eesti peredele oluline, kuid kogukonna arvukusest hoolimata õpib eesti keelt kui emakeelt vähem lapsi, kui õpitakse oma emakeelt võrreldavates sisserändajate kogukondades. Küsitlusele vastas 427 lapsevanemat.

Eestlased on Soome statistikakeskuse andmetel riigi suuruselt teine sisserändajate kogukond. Kodumaalt eemal elades on paljude jaoks oluline oma emakeele ja kultuuri järjepidevus, selle edasiandmine oma lastele. Seda toetab ka Soome vabariigi põhiseadus, mis tagab kõigile elanikele õiguse säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri.

Õpilaste aktiivse mitmekeelsuse kujunemist ja arengut toetab Soome riik kohaliku omavalitsuse korraldatud süstemaatilise oma emakeele õpetuse abil, millel on positiivne mõju laste keelelisele mitmikidentiteedile, keelte õpitulemustele, üldistele akadeemilistele oskustele ja kultuuripädevusele. Oma emakeele õppes saavad osaleda õpilased, kelle emakeel on muu kui soome, rootsi või saami keel. Siiski on hoolimata Soome eesti kogukonna arvukusest eesti keele kui emakeele õppes osalevaid eesti lapsi väiksem kui võrreldavates sisserändajate kogukondades. Tagasihoidliku osalemise põhjuste väljaselgitamiseks viisid Helsingi ülikooli teadurid Annekatrin Kaivapalu ja Kadri Kannala Helsingi ning antropoloogia keskuse teadurid Keiu Telve, Hanna Eimla ja Piibe Lukkats koostöös Eesti organisatsioonide võrgustikuga Soomes (Annela Liivat ja Tuuli-Emilia Liivat) lõppeval õppeaastal Soome eestlaskonna seas Eesti välisministeeriumi eestvõttel läbi uuringu, mille eesmärk oli selgitada välja Soomes elavate eesti perede suhtumine oma emakeele õppimisse ning põhjused, mis emakeeleõppes osalemist toetavad ja mis seda takistavad.

“Hoolimata Soome eesti kogukonna arvukusest on eesti keele kui emakeele õppes osalevaid eesti lapsi vähem kui oma emakeele õppijaid võrreldavates sisserändajate kogukondades.”

Uuringus ühendati keeleteaduslik ja antropoloogiline lähenemine ning kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs. Uuringu materjal koguti veebipõhise küsitluse ning antropoloogiliste süvaintervjuude abil. Kui küsitlus andis olukorrast laiaulatusliku pildi, siis intervjuud keeleõppe eri osapooltega võimaldasid saada analüüsiks põhjalikumat infot üksikküsimuste kohta. Küsitlusele vastas 427 lapsevanemat, kellest 426 andis loa oma vastuseid anonümiseeritult uuringus kasutada. Ligi pool vastanutest oli vanuses 35–44, veidi üle veerandi vanuses 45–54. Seega oli tegemist tavapärase alg- ja põhikoolilaste vanemate vanuserühmaga. Samuti tavapäraselt oli naisi vastanute hulgas 90 ja mehi 10 protsenti. Soome piirkondadest oli ootuspäraselt enim esindatud pealinn Helsingi ja selle lähiümbrus, muu Uusimaa ning Turu ja Tampere piirkond, kuhu Soomes elavad eestlased on enamasti koondunud. Mujalt Soomest oli vastanuid vähem, kuid siiski olid esindatud pea kõik Soome maakonnad.

Küsitlusele vastanutest üle 80 % oli elanud Soomes üle kümne aasta. Paljud lapsed olid sündinud Soomes ja kasvanud soomekeelses keskkonnas. Samuti olid valimis esindatud kaks- ja mitmekeelsed pered. Uuringus osalenute haridustase oli kõrge: kahel kolmandikul kõrg- või mõni muu vastav haridus, ligi kolmandikul keskharidus. Põhiharidusega vastanuid oli valimis alla 5%. Küsitlusele vastajad osalevad aktiivselt tööelus, tegevusvaldkondadest domineerivad tervishoid ja hooldus, juhtimine, teenindus ja kaubandus ning haridus, esindatud olid ka tööstus, tehnika ja transport, infotehnoloogia, äri- ja finantssektor ning ettevõtlus. Enamiku vastanute ainus emakeel oli eesti keel. Eesti keele kõrval oli teine emakeel 30 vastanul, kaks oli soomekeelsed. Ka kodune keel oli valdavalt eesti keel kas ainsa või koos soome või mõne muu (inglise, rootsi, vene) keelega.

Side Eestiga on tihe ja oluline

Oma sidet Eestiga kirjeldasid uuringus osalejad tiheda ja olulisena. Enamasti külastati Eestit paar korda aastas pikemate perioodidena, näiteks jõulude ajal või suvevaheajal. Kooliharidust omandavad peaaegu kõik eesti perede lapsed (97 %) soome keeles, soome keele kõrval olid koolikeelena mainitud ka inglise, eesti ja rootsi keel.

“Kooliharidust omandavad peaaegu kõik eesti perede lapsed (97%) soome keeles, soome keele kõrval olid koolikeelena mainitud ka inglise, eesti ja rootsi keel.

Eesti keelt õpib mingis institutsionaalses õppevormis 40% küsitlusele vastanute lastest. Õppes ei osale üle 60% peredest, nendest ligi 10% ei ole kursis eesti keele õppimise võimalustega. Õppes osalemine ei sõltu vanemate haridustasemest, küll aga perede sidemest Eestiga ja kodusest keelekasutusest. Eesti keele õppes osalejatest kirjeldas oma sidet Eestiga väga tihedana pool vastanutest. Nendest, kes ei osale, kirjeldas oma sidet Eestiga vähese või hääbuvana üle 70%. Väga oluline on ka eesti keele kasutamine kodus. Seejuures ei olnud õppes osalemise puhul vahet, kas eesti keel oli ainus kodune keel või kasutati seda paralleelset soome või mõne muu keelega. Seevastu nendest peredest, kus eesti keelt kodus üldse ei kasutatud, osales õppes vaid 15%. Lastest osaleb eesti keele õppes meelsasti üle poole, seejuures  40% ei taha mõnikord eri põhjustel (pikk koolipäev, väsimus jne) tundi minna. Vanemate nõudmisel osaleb kümnendik lastest, kümnendik osaleb vastu tahtmist.

Keeleõpe

Eesti keelt õpitakse valdavalt (83,4%) kohaliku omavalitsuse korraldatud oma emakeele tundides, aga ka üleilmakoolis (7,7%) ja Latokartano põhikooli eesti-soome kakskeelses õppes (9,5%). Pea veerand vastanutest õpetab lastele eesti keelt ise kodus, viiendik toetub seejuures eestikeelsele meediale ja kirjandusele, 13% osaleb eestikeelses huviringis. Lapsevanemate ootused eesti keele õppele on kahetised: ühelt poolt oodatakse motiveerivaid ja huvitavaid tunde, teisalt keelestruktuuri ja õigekeelsuse omandamise toetamist. Oluline on eesti kultuuri tutvustamine ja lapse silmaringi avardamine, emotsionaalse sideme loomine Eestiga. Samas vajavad Soomes sündinud lapsed eelkõige kirjakeele, ortograafia ja grammatika õpet. Oluliseks peetakse selget õppekava ja õppe läbipaistvust: vanemad soovivad olla teadlikud õppe eesmärkidest ja sisust. Alati ei ole vanemad endale teadvustanud, et 1-2 emakeeletundi nädalas ei ole võrreldavad emakeeleõppega Eesti koolis.

Uuringust selgus, et küsitluses osalenud lapsevanemad on kohaliku omavalitsuse korraldatud eesti keele õppe kvaliteediga väga rahul. Eriti kõrgelt hinnatakse õpetajate tööd ja suhtumist ning õppematerjale. Vähem rahul ollakse õppetöö korraldusega. Eesti keele tunnid toimuvad (üksikute eranditega nagu Vantaa) enamasti pärast koolipäeva lõppu, kui õpilased on juba väsinud, ning sageli mõnes teises piirkonna koolis, mis on koormav nii lapsele kui lapsevanemale. Hiline õppetöö  võib takistada huviringides ja treeningutel osalemist. Katsumus, eriti õpetajale, on eri vanuses ja keeleoskustasemega laste õpetamine samas rühmas. Vanemad tunnevad puudust ka kooli toest nii info jagamisel kui ka õpilaste motiveerimisel oma emakeele õppes osalema. Helsingi Latokartano eesti-soome kakskeelse õppega põhikoolis on eesti keele õpe koolielu osa ning tunnid toimuvad koolipäeva jooksul. Vanemad on selle õppevormiga üldiselt väga rahul, kuigi nende kogemused on mõneti ebaühtlasemad. Laste eesti keele omandamist toetatakse lisaks koolitööle kultuurilise huvitegevuse, koduse juhendamise ja meediatarbimisega. Üleilmakool toimib peamiselt täiendava õppevormina: üle poole üleilmakoolis õppivatest lastest osaleb ka oma emakeele õppes. Vanemate on üleilmakooliga samuti ühtlaselt väga rahul. Veebipõhise õppe eelised on eriti paindlik ajakasutus ja individuaalne lähenemine õpilasele.

Kõigis vaadeldud õppevormides on eesti keele õppe tugisammas, keeleõppesüsteemi tugevaim osa pühendunud ja asjatundlik õpetaja, kellele lapsevanemad on väga tänulikud. Õpetajas hinnatakse sooja ja toetavat suhtumist, oskust olla motiveeriv ning teha tunnid mitmekesiseks, professionaalsust ning keele- ja kultuuripädevust, rolli keele ja kultuuri hoidjana. Õpetaja ei ole ainult õpetaja, vaid sädeinimene, kogukonna ühendaja, tugiisik uues keskkonnas kohanemisel.

Eesti keele oskuse arengu toetamine väljaspool kooli sõltub igapäevasest keelekeskkonnast ja perede võimalustest. Kuigi nii küsitlusele vastanute hulgas oli neid, kes koduvälist eesti keele kasutust oluliseks ei pea, oli enamik seisukohal, et see on oluline eesti keele säilitamiseks ja järgmise põlvkonna keeleoskuse arendamiseks. Eesti keelt kasutatakse teiste eestlastega, näiteks sõprade, töökaaslaste ja kohaliku eestlaste kogukonnaga suhtlemisel. Lapsed suhtlevad eesti keeles siis, kui klassis või huviringis on teisi eestlasi. Seltsi- ja harrastustegevus toetab eesti keele säilimist, kultuuriidentiteedi kujunemist, kogukonnatunnet. Mitmed vastanud tõid siiski esile, et tegevused on liiga Helsingi-kesksed ning mujal Soomes jääb võimalusi vähemaks.

Eesti keele õppe katkestamise põhjused on suuremates keskustes ja väiksemates kohtades erinevad. Kui pealinna piirkonnas ja suuremates keskustes on peamised takistused tundide ajastus, kattumine harrastustega ja toimumine mujal kui lapse oma koolis ning keeleoskuselt ja vanuselt heterogeensed õpperühmad, siis väiksemate kohtade probleem on õpilaste vähesus, mistõttu õpperühma ei moodustu ja õpet ei korraldata või lõpetatakse see osalejate vähesuse tõttu. Vanemad ootavad koolilt ja kohalikult omavalitsuselt senisest tugevamat toetust oma emakeeleõppe nähtavamaks muutmisel ja info levitamisel. Oluliseks peetakse koostööd klassijuhataja ja soome keele kui teise keele õpetajatega, ka info võiks liikuda esmajoones kooli kaudu. Väiksemate kohtade jaoks võiks lahendus olla veebipõhise ja hübriidõppe võimaluste laiendamine, näiteks üleilmakooli abil. Vaja on ka ühtset eesti keele kui oma emakeele õppekava.

Niisiis osutasid uuringu tulemused, et eesti keele ja kultuuri säilitamine on Soomes elavatele eesti peredele oluline. Eesti keelt kasutatakse kodus ulatuslikult ning side Eestiga on enamasti tugev. Kui eesti keele kui oma emakeele õpe on kättesaadav ja hästi korraldatud, on pered sellega väga rahul ning valmisolek osaleda väga suur. Peamine probleem ei ole motivatsiooni puudumine või õpetuse kehv kvaliteet, vaid ligipääs ja korraldus: ajastus, kaugus, sobivus pere päevakavasse ning õpperühmade koosseis. Eesti keele säilitamise toetamisel Soomes on seega oluline mitmekesine ja paindlik õppevormide süsteem.