Teater TEMUFI toob suvel publikuni kolm eriilmelist lavastust, mis mõtestavad meie kultuurimälu ja pakuvad seinast seina emotsioone. 

Olustvere mõisa küünis jõuab taas lavale menukas „Ma armastasin sakslast“, Tarvastu mõisa tallihoovis uuslavastus „Kolhoos Vesiroos“ ning „Oskar Luts ehk Laul igavesest õnnest“ rändab Palamusele.

„Kolhoos Vesiroos“ viib vaataja ajas tagasi, kuid teeb seda tänapäevase pilguga. Mis juhtub, kui aastal 2026 tegutseb Eesti vabariigis tõsimeelne kolhoos? Absurdiga vürtsitatud möödarääkimised ja skeemid viivad olukordadeni, kus keegi ei saa õieti aru, kes mida teeb ja miks. Peeter Volkonski lavastatud šeikspiirlik eksituste komöödia pakub nalja ja äratundmist kõigile. Esietendus on 26. juunil Tarvastu mõisa tallihoovis. 

Luts jõuab koju

Lutsulik suvekomöödia „Oskar Luts ehk Laul igavesest õnnest“ jõuab seekord publiku ette Palamuse muuseumi pargialal. Lavastus toob lavale kirjaniku elu ja loomingu, erilise tähenduse annab uus etenduspaik. Nii lähebki Luts justkui koju tagasi, pakkudes publikule võimalust kogeda tema lugusid keskkonnas, kus need on sündinud. 

„Meil on hea meel, et Palamuse muuseum meid enda õuele kutsus. Nüüd saab Luts pärast kaht suve koju tagasi minna,“ ütleb lavastaja Peep Maasik. Seitselisaetendust toimuvad 24.–30. augustini Palamusel.

TEMUFI suvelavastused võimaldavad muiates tunda ära nii iseennast kui ka oma vanemate või vanavanemate maailma. Lavastused annavad võimaluse korraks aeg maha võtta ja nautida lugusid igatsusest, apsakatest ja visast lootusest, et kõik lõpeb siiski hästi.