• Nõudlus tervishoiuteenuste järele kasvab ja tööjõupuudus süveneb. Töötajaid kimbutab aga läbipõlemisoht ja vajadus kohaneda valdkonna kiire muutumisega. Kõike seda tuleb arvesse võtta ka tulevaste tervishoiutöötajate väljaõpetamisel, nendib Tartu ülikooli tervishoiukorralduse õppejõud Liis Rooväli.

Millised on tervishoiuhariduse põletavad päevaprobleemid? Millist rolli mängivad nende lahendamisel meie tervishoiukõrgkoolid?

Rahvastik vananeb, inimesed elavad kauem, neil esineb sageli mitu kroonilist haigust korraga. Teadus areneb ja pakub üha uusi diagnostika- ja ravivõimalusi, mis tõstab ka inimeste ootusi. Töökoormus tervishoius suureneb, tööülesandeid jaotatakse ümber: arstid jäävad tegelema keerulisemate probleemidega, lihtsamaid olukordi lahendavad õed ja teised spetsialistid. Õdedelt võtavad kirja- ja korraldamistööd vähemaks omakorda sekretärid jne. Hea näide ongi tervishoiusekretäride väljaõppe alustamine Tallinna tervishoiu kõrgkoolis mõni aasta tagasi.

Kõikjal kasutatakse üha rohkem IT-lahendusi ja tehisintellekti. Selle kõigega peavad nii personal kui avalikkus kaasa tulema ja kohanema.

Pidev valmisolek arenguks ja kohanemine muudatustega peab sisalduma juba õppes. Kindlasti tuleb väljaõppes panna rõhku meeskonnatöö ja iseseisvalt töötamise oskustele, julgusele võtta vastutust jms. Kuna tervishoiu kõrgkoolides pakutav õpe on väga praktikakeskne, siis on oluline tihe koostöö praktikabaasidega, praktikajuhendajate koolitamine ja motiveerimine.

Praegu lõpetavad gümnaasiumi suured aastakäigud. Tervishoiukõrgkoolidel on seega hea eeldus suurendada tervishoiutöötajate väljaõpet. Samas on näiteks õeõpe ka populaarne n-ö teise ringi eriala varem mujal valdkonnas hariduse omandanutele ja töötanutele.

Tervishoiutöötajate läbipõlemine ja erialaselt töölt lahkumine on aktuaalsed teemad nii meil kui mujal. Sellest räägitakse viimasel ajal õnneks üha rohkem. Põhjuseid ja probleeme on palju, lahenduste leidmiseks ja olukorra parandamiseks on vaja teha koostööd kõigil tasanditel.

Kuivõrd rahuldavad meie tervishoiukõrgkoolid praegu sektori tööjõuvajadust?

Tervishoius napib tööjõudu mitmes valdkonnas, ent kõige suurem puudus on just õdedest. Tulevikus on neid veelgi rohkem vaja. Õdede koolitust on juba aasta-aastalt suurendatud vastavalt sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, tervishoiukõrgkoolide ja erialaliitude vahel sõlmitud tervishoiu kõrghariduse konsensusleppele. Teiste erialade lõpetajaid on kõrgkoolides üldjoontes nii palju, kui neid praegu vaja on.

Milline on Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolide spetsiifika ja roll tervishoiuhariduses?

Mõlemal koolil on kujunenud oma regionaalne roll: üks toimetab valdavalt Põhja- ja teine Lõuna-Eestis. Kuna õdesid õpetatakse välja kõige rohkem ja neid läheb tulevikus üha rohkem vaja, siis see on selge koostöö koht. Mõlemad kõrgkoolid on väga missioonitundelised. Nad on avanud õe põhiõppe õppegruppe ka maakondades, näiteks Tartu kõrgkool Viljandis, Tallinna kool aga Ida-Virumaal, Pärnus ja Kuressaares. Korduvalt on korraldatud kursust „Õed tagasi tervishoidu“, mis annab võimaluse pikalt õena mittetöötanutel tööturule naasta. Mõlemad koolid teevad teadus- ja arendustööd, osalevad aktiivselt erialade arendamises, löövad kaasa riigi tervisepoliitika kujundamisel.

Nii Tallinna kui Tartu tervishoiu kõrgkoolis õpetatakse õdesid ja ämmaemandaid, aga ka hooldustöötajaid, erakorralise meditsiini tehnikuid, tegevusjuhendajaid. Tartu tervishoiu kõrgkool koolitab Eestis ainsana tervisekaitsespetsialiste, radioloogiatehnikuid, bioanalüütikuid, Tallinna tervishoiu kõrgkool aga farmatseute, hambatehnikuid, optometriste, tervisedendajaid, tervishoiusekretäre ja hambaravi assistente.