• Õpilaste teadusfestivalil äratas suurt huvi Tartu Tamme kooli kolmanda klassi õpilase Roslin Tamme uurimistöö aiapidajate uuest nuhtlusest – Hispaania teeteost. Roslin tegi katseid, et lahendada eluline probleem: kuidas koduste vahenditega teetigusid hävitada.

Eelmisel suvel, kui Roslin Tamm oli vanavanemate juures Pühajärve aedlinnas, märkas ta ehmatusega sinna ilmunud tundmatuid tegelasi. Teed ja aiad kubisesid pruunidest suurtest tigudest, kes takistasid lausa rattasõitu. Täiskasvanutelt kuulis ta, et tegemist on võõrliigiga, Hispaania teeteoga. Naabritega arutatigi, kuidas tigudest vabaneda.

Et Roslin on alati olnud suur loodushuviline, kellele meeldib putukaid-ussikesi jälgida, tabas peretuttavast õpetaja Kätlin Tamm ära, et siit võiks saada ainest uurimistööks. Ta oli ka oma Tartu Pärli kooli õpilastega teadusfestivalil esinenud, kogenud sealset melu ja õpilaste vaimustust ning oskas tekitada Roslinis huvi elu esimene uurimistöö ette võtta. Ise hakkas ta juhendajaks.

„Tegime terve suve katseid ja korjasime tigusid. Panime neid klaaspurkidesse ja proovisime nende hävitamiseks mitmesuguseid vahendeid: Fairyt, äädikat, jämedat soola, munakoori, õlut,“ kirjeldas Roslin. „Kõige paremini mõjusid äädikas ja Fairy, teised ei toiminud üldse.“ 

Juhendaja Kätlin Tamm lausus, et teadusfestivalil tulid väga paljud külastajad tulemusi uurima ja juttu ajama. Imestati, et õlu tigusid ei tapagi, kuigi meedias on seda välja pakutud tigude tõrjevahendina. Öeldi sedagi, et odav õlu ei tapa, on vaja kallist käsitööõlut.

Roslini emale Gerli Odruskile tundus lausa õudne, et Roslin, kes on väga suur loomasõber ja keskmisest empaatilisem laps, hakkab loomakesi hävitama. Aga elu sekkus: kui lapsed ei saanud enam rattaga sõita, tuli midagi ette võtta. 

„Olen uhke, et Roslin otsis koduste vahenditega viisi, kuidas hävitada tigusid kõige kiiremini, et loomad ei peaks piinlema,“ sõnas Odrusk. Ta on rahul ka sellega, et just Kätlin võttis Roslini juhendada.

„Minu roll oli vaid toetada,“ ütles Gerli Odrusk, kes ise töötab kehalise kasvatuse õpetajana. „Olen eluaeg spordile keskendunud, mänginud korvpalli. Mul pole teadlase kannatust ega keskendumisvõimet. Kätlinile meeldib aga uurida, rahulikult nokitseda ja Roslin armastab lisaks raamatute lugemisele ka õues mängida, looduses tegutseda. Ootan põnevusega, mis tulevik toob.“

Oma uurimistöö tulemusi jagas Roslini pere kohe ka aedlinna rahvale, et teisedki saaksid tigudega kiiresti ja tulemuslikult võidelda.

Kätlin Tamme sõnul tuleb algklassilastele leida teema, mis neid kõnetab ja on neile põnev. Aga tööd valmis kirjutada on kolmanda klassi lapsel keeruline. 

„Põhiosa materjalist leiab siiski juhendaja. Koos sõnastame ja eesmärgistame, et laps saaks aimu, mida uurimistöö endast kujutab,“ märkis Kätlin Tamm. „Esimest korda anti festivalil juhendajatele ka tagasisidet, et töö ei peagi nii põhjalik olema ja selles võib olla ka kirjavigu.“

“Festivali külastajad imestasid, et õlu teetigu ei tapagi, kuigi meedias on seda välja pakutud tõrjevahendina.

Festivali lõppvooru kandideeris enam kui 80 algklassilaste uurimistööd, neist valiti välja 26. Festivaliks tuleb igal osalejal valmistada suur plakat, kus on töö olemus lühidalt kokku võetud. 

„Plakati tegemine oli väga suur töö. Roslin ja Kätlin liimisid, kleepisid, joonistasid. Väga lööv ja vaimukas plakat valmis. Kõik said kohe aru, millistest vahenditest on tigude hävitamisel kasu,“ kiitis Gerli Odrusk.

Kuna teetigu festivali ajal aprillis veel magas, tegi Roslini vanaema riidest ja nahast suure teomudeli, et saaks näidata, milline uurimisobjekt välja näeb.

Juhendajal ja Roslinil mõlgub meeles juba jätku-uurimus. Neil kasvab vihmaussifarmis kaks teetigu, keda nad söödavad ja jälgivad, et saada teada, kui kaua tigu vastu peab. Nad tahavad ka teada saada, kas ja kui kiiresti teetigu muneb. Ja kas teetigudel esineb kannibalismi. 

„Ühe teo nimi on Kermo Murel,“ sõnas Roslin. Teadlasekarjäärist tüdruk praegu ei unista, küll aga tahab saada olümpiavõitjaks batuudihüpetes.