• Tallinna abilinnapea Andrei Kante sõnul pole ligi viiendikul pealinna põhikoolilõpetajatest veel kohta, kus sügisel õpinguid jätkata. Linn on valmis avama ettevalmistava õppe rühmi, kuid vajab selleks riigi tellimust. Tallinna haridusasutused otsivad endiselt ka 170 õpetajat ja 38 tugispetsialisti.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante ütles 18. augustil linnavalitsuse pressikonverentsil, et õppimiskohustuse reform pole käivitunud soovitud kujul. „Riik pani noortele kohustuse õppida, kuid ei taganud kõigile tegelikku võimalust õpiteed jätkata,“ lausus Kante.

Tema sõnul oli Tallinnas 18. augusti seisuga õppekohata 854 põhikoolilõpetajat ehk ligi viiendik lõpetanutest. Paljude noorte tulemused ei vasta gümnaasiumide sisseastumistingimustele ning ka kutsekooli kõik soovijad ei pääse.

Kõige suurem on õppekohata noorte osakaal eestikeelsele õppele üle mineva kooli lõpetanute seas: 28,7 protsenti. Eestikeelse kooli lõpetanutest polnud õppekohta 12,8 protsendil.

Kante tõi eraldi välja, et õppekohata on 480 üleminekukooli ja 320 eestikeelse kooli lõpetanut. Need arvud annavad kokku 800. Pressikonverentsil ei selgunud, milliste koolide lõpetanud on ülejäänud 54 noort ja kas kõik esitatud arvud lähtuvad samast andmevalimist.

Soovijaid oli üle kahe korra rohkem kui kohti

Paljud põhikoolilõpetajad vajavad Kante sõnul lisatuge eesti keeles ja matemaatikas. Selleks on loodud ettevalmistav õpe, kus noor saab oma teadmisi täiendada ning valmistuda gümnaasiumi- või kutseõppeks.

Haridus- ja teadusministeerium tellis Tallinna rakenduslikult kolledžilt 60 ettevalmistava õppe kohta, kuid avaldusi esitati sinna ligi 140. Kõik kohad on täidetud. „Tallinn saab luua täiendavaid ettevalmistavaid õpperühmi. Oleme valmis hakkama ministeeriumiga läbi rääkima,“ ütles Kante.

“B2-tasemel eesti keele oskuse nõude tõttu lahkus Tallinna lasteaedadest ligi 300 abiõpetajat. Pooled kohad on nüüdseks taas täidetud.

Andrei Kante

Tema hinnangul peab riik kiiresti otsustama, kuidas õppekohata noori aidata. Praegu jätkub vastuvõtt Tallinna täiskasvanute gümnaasiumide mittestatsionaarsesse õppesse ning munitsipaalkoolid võtavad vastu lisaõpilasi.

Kante pidas põhikooli lõpetamise ja edasiõppimise peamisteks eeldusteks piisavat eesti keele oskust ja tugevat matemaatikapädevust. Selleks tuleb tema sõnul leida juurde eesti keele ja matemaatikaõpetajaid ning hinnata ausalt nende ainete õpetamise kvaliteeti.

„Ükski põhikoolilõpetaja ei tohiks lõpetada kooli puuduliku eesti keele oskusega,“ ütles Kante. Ta hoiatas, et matemaatikaõpetajate nappus võib hakata mõjutama ka järgmiste põlvkondade reaalaineteadmisi.

Haridusminister Kristina Kallas sõnas aga ERR-ile, et Tallinna andmed pole täpsed, sest paljud vastuvõetud on suvepuhkuste tõttu jäänud hariduse infosüsteemi kandmata. Lisaks toimuvad ministri sõnul osades koolides jätkuvastuvõtud, mis lõppevad 31. augustil.

“Tõesti mõned koolid on väga viimasele hetkele jätnud selle jätkuvastuvõtu. Näiteks Tallinna Tehnoloogia kolledžis on praegu jätkuvastuvõtt 230 õppekohale. Ma arvan, et järgmise kahe nädala jooksul selgub tegelikult nende õpilaste arv, kellel päriselt ei ole mitte ühtegi koolikohta. Hetkel me tegelikult seda veel ei tea, sest jätkuvastuvõtt käib,” lausus Kallas.

Tallinn otsib veel 170 õpetajat

Juunis oli Tallinna haridusasutustes täitmata ligi 300 õpetajakohta, nüüdseks on neid 170 (loe ka lk 1). Värbamine jätkub septembri esimeste nädalateni, mistõttu pole arv veel lõplik. Võrreldes eelmise aastaga on õpetajaid puudu ligikaudu sama palju. Kante sõnul ei koondu puudus eestikeelsele õppele üle minevatesse koolidesse: töötajaid vajavad nii eestikeelsed kui ka üleminekukoolid.

Üldhariduskoolid otsivad kõige rohkem klassiõpetajaid, kelle ametikohti on täitmata 15. Vaja on ka matemaatika-, eesti keele, eesti keele kui teise keele, eriklassi- ja liikumisõpetajaid.

Tugispetsialistide ametikohti on täitmata 38. Lasteaiad otsivad ligikaudu 15 õpetajat. Osa vabadest kohtadest tuleneb töötajate liikumisest Tallinna haridusasutuste vahel ja tähtajaliste töölepingute lõppemisest. Töötaja võib vahetada kooli või lasteaeda, kuid jääda Tallinna haridussüsteemi. Täpsemad andmed selguvad septembris.

Lasteaedadest lahkus ligi 300 abiõpetajat

B2-tasemel eesti keele oskuse nõude tõttu lahkus Tallinna lasteaedadest ligi 300 abiõpetajat. Praeguseks on tööle võetud umbes 160 uut abiõpetajat ning 34 ametikohale käib konkurss.

Kante loodab, et 1. septembrist saavad abiõpetajad kõigis lasteaedades koos õpetajatega õppetööd korraldada. Personalivajadust vähendab samal ajal ligikaudu 35 lasteaiarühma sulgemine. Rühmade sulgemise põhjust Kante pressikonverentsil ei täpsustanud.

Kante sõnul vajavad praktilist tuge eriti need uued õpetajad, kes pole varem koolis või lasteaias töötanud. Keskus valmistab neile ette ka õppematerjale. Septembris algab kolmes linnaosas katseline lõimitud aine- ja keeleõppe koolitussari lastevanematele, kus pakutakse neile võimalust õppida eesti keelt.