• Nädal enne õppeaasta algust pole 672 Tallinnas põhikooli lõpetanud noorel veel õppekohta. Linn loodab, et riik tellib juurde ettevalmistava õppe kohti. Haridus- ja teadusministeerium on valmis kohtade arvu vajadusel suurendama.

Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante ütles teisipäeval linnavalitsuse pressikonverentsil, et veel eelmisel nädalal oli õppekohata üle 800 põhikoolilõpetanu. 25. augustiks oli nende arv vähenenud 672-ni.

„Kui me räägime õppeaasta algusest, siis see arv on väga suur,“ ütles Kante. Alates 1. septembrist peab linn tema sõnul võtma iga noorega ühendust ja otsima talle individuaalse lahenduse.

“Iga noore olukord ongi erinev.

Andrei Kante, Tallinna abilinnapea

Tallinna andmetel on kõik ettevalmistava õppe kohad nii linna- kui ka riigikoolides praeguseks täidetud. Samal ajal leidub Kante sõnul Tallinnas vabu gümnaasiumikohti nii eestikeelsele õppele üle minevates kui ka eestikeelsetes koolides. Kui noore teadmised ja tulemused võimaldavad tal gümnaasiumis jätkata, saab linn teda sobiva koha leidmisel nõustada.

Riik on valmis ettevalmistava õppe kohti juurde looma

Kante sõnul helistas haridusminister Kristina Kallas talle teisipäeval ning nad arutasid õppimiskohustuse reformiga tekkinud probleeme. Abilinnapea nimetas vestlust sisuliseks ja ütles, et jõuti ka mõne kokkuleppeni. „Operatiivne lahendus võiks näha välja nii, et riik tellib juurde ettevalmistava õppe kohti, et kõik õpilased saaksid õpiteed jätkata,“ lausus Kante.

Tallinna rakenduslikus kolledžis on kõik ettevalmistava õppe kohad juba täidetud. Kante sõnul oli ministeerium kolledži juhiga varem arutanud võimalust luua juurde kuni 15 kohta.

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse ning noortepoliitika asekantsler Vallo Koppel kinnitas Õpetajate Lehele, et minister ja abilinnapea leppisid kokku vajaduse ühises hindamises. Kui olemasolevatest kohtadest ei piisa, on riik valmis Tallinnas ettevalmistava õppe mahtu suurendama.

Konkreetset lisakohtade arvu ei pea ministeerium praegu mõistlikuks nimetada. Esmalt peab selguma, kui paljud noored pärast jätkuvastuvõtu lõppu ettevalmistavat õpet vajavad. Vastu võetakse ettevalmistavasse õppesse aasta ringi.

Kante peab õppimiskohustuse reformi eesmärki õigeks, sest igal aastal osa põhikoolilõpetanuid edasi ei õpi. Probleem on tema hinnangul selles, et omavalitsuse võimalused mõjutada noort õppima asuma piirduvad suuresti nõustamisega. Ka õppima asunud noor ei pruugi õpinguid jätkata ning linn peab hakkama jälgima õppimiskohustuse täitmist.

Linn võib esitada riigile lisakulude eest nõude

Tallinna hinnangul suurendab reform märgatavalt nii haridus- kui ka sotsiaalvaldkonna töökoormust. Kante sõnul vajab linn selle töö tegemiseks nelja kuni viit uut ametnikku. Kante ütles, et kui Tallinn saab õppimiskohustuse rakendamisega olemasolevate jõududega hakkama, jääb nõue ministeeriumile esitamata. Vastasel juhul kaalub Tallinn nõude esitamist.

“Kahte lähenemist ei pea vastandama.

Vallo Koppel, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler

Ministeerium ei kinnita Tallinna hinnangut, et õppimiskohustuse täitmiseks on tingimata vaja nelja-viit uut ametikohta. Koppeli sõnul sõltub see sellest, kuidas linn töö korraldab ning milliseid olemasolevaid haridus-, sotsiaal- ja noorsootööteenuseid kasutab.

Samas ei välista ministeerium võimalust Tallinnale lisakulud hüvitada. „Kui Tallinn esitab riigile konkreetse ja põhjendatud arvestuse õppimiskohustuse rakendamisega tekkinud lisakulude kohta, saab seda hinnata õigusaktides sätestatud korras,“ ütles Koppel. Tema sõnul näeb riigieelarve seadus ette mehhanismid kohalikele omavalitsustele õigusaktidega kaasnevate täiendavate kulude käsitlemiseks.

Koppeli sõnul tuleb eristada noorte haridustee jälgimist ja õppekohtade loomist. Õppimiskohustuse täitmise tagamine on seaduse järgi omavalitsuse ülesanne. Omavalitsus peab jälgima oma territooriumil elavate õppimiskohustuslike laste ja noorte haridusteed ning vajadusel aitama neil õppesse tagasi jõuda.

Põhikoolijärgsete õppekohtade olemasolu eest kannab aga Koppeli sõnul järjest suuremat vastutust riik. Kui mõnes piirkonnas pole noortele piisavalt sobivaid õppekohti, peab sellele reageerima riik.

Kante hinnangul võivad vabad õppekohad koondada nõrgema õpimotivatsiooniga noori teatud koolidesse, mistõttu vajavad need koolid senisest rohkem tuge.

Abilinnapea Riina Solmani sõnul jõuab osa õppekohata noortest tõenäoliselt ka laste heaoluspetsialistide juurde. Kõik nad lastekaitseabi ei vaja, kuid haridusnõustamisest ei pruugi piisata, kui pere vajab rohkem abi.

Õppimiskohustuse ea tõstmise tõttu peab senisest rohkem noori pärast põhikooli õpinguid jätkama. Solmani sõnul tuleb seetõttu juurde ka noori, kes eri põhjustel ei soovi või ei suuda õppimiskohustust täita. Keerulisematel juhtudel tähendab see linnale rohkem tööd peredega, abivajaduse hindamist ja võrgustikutööd.

Kante tahab siduda ettevalmistava õppe põhikooliga

Pikemas plaanis peab Kante vajalikuks reform ümber teha. Tema hinnangul ei peaks põhikooli ja õpilase side katkema kohe pärast lõpetamist, kui noorel on veel olulisi õpilünki või ta ei oska piisavalt eesti keelt.

Ühe võimalusena pakkus ta välja ettevalmistava õppe juba põhikoolis, mida noor lõpetab. Vastutus võiks jaguneda põhikooli ja kutseõppeasutuse vahel: põhikool aitaks kõrvaldada õpilünki ning kutseõppeasutus tegeleks muu hulgas karjäärinõustamisega.

Ministeeriumi meelest väärib Kante ettepanek arutamist. Koppeli sõnul pole ettevalmistava õppe eesmärk koondada ühte kooli noori, „kes mujale ei saanud“, vaid pakkuda neile nende vajadustest lähtuvat tuge. See võib tähendada nii õpilünkade täitmist, eesti keele õpet ja õpioskuste arendamist kui ka karjääri- ja õpitee nõustamist.

Koppeli hinnangul oleks loogiline, kui põhikool, kus noort ja tema varasemat õpiteed kõige paremini tuntakse, jääks järgmisele haridustasemele üleminekul senisest tugevamalt protsessi osaliseks. Kutseõppeasutused saavad samal ajal tutvustada praktilisi õpiteid, erialasid ja tööturuvõimalusi. „Seetõttu ei pea neid kahte lähenemist vastandama,“ ütles Koppel.

Ettevalmistava õppe esimese rakendamissaasta kogemust kavatseb ministeerium hinnata koos koolide ja omavalitsustega ning selle põhjal vaadata, mida tuleks 2027. aasta vastuvõtuks muuta.

Kante tõi välja ka põhikooli lõpetamise ja järgmisele õppeastmele vastuvõtmise tingimuste seose. Tema sõnul tuleks hakata riigiga juba septembris arutama, kuidas tingimusi paremini ühtlustada, et põhikooli lõpetanud noor saaks õpinguid jätkata.