• Tänavused põhikoolilõpetajad on esimesed, kes peavad õppimiskohustuse tõttu pärast põhikooli haridusteed jätkama. Vähem kui nädal enne õppeaasta algust pole hariduse infosüsteemis 1674 noorele kinnitatud õppekohta. 

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas 25. augustil pressikonverentsil, et see ei tähenda, nagu oleksid nad kõik koolikohata. Lõplik selgus peaks saabuma 10. septembriks.

Tänavu lõpetas põhikooli ligikaudu 15 000 noort. Põhivastuvõtus leidis õppekoha umbes 80 protsenti lõpetanutest, ülejäänud jäid jätkuvastuvõttu. Ligi 1400 noort on kinnitanud õppekoha jätkuvastuvõtus vabadele kohtadele või ettevalmistavasse õppesse.

25. augusti seisuga polnud 1674 noorel Eesti hariduse infosüsteemis infot kinnitatud õppekoha kohta. Kallas rõhutas, et kõik nad ei ole koolikohata: vastuvõtt veel kestab ning osa juba vastu võetud õpilasi pole jõudnud koolide nimekirjadesse. Jätkuvastuvõtt kestab 31. augustini ja koolid peavad vastu võetud õpilaste andmed sisestama hiljemalt 10. septembriks. 

“Me ei tea täpselt, kui paljudele on kõik kohad ära öeldud.

Kristina Kallas

„Me ei tea täpselt, kui paljudele on kõik kohad ära öeldud,“ ütles Kallas. Seega peaks alles 10. septembriks selguma, kui palju noori tegelikult õppekohata jäi.

Tänavused põhikoolilõpetajad on esimene lend, kellele kehtib pärast põhikooli edasiõppimise kohustus. Õppimiskohustus kestab 18-aastaseks saamiseni või kutse- või keskhariduse omandamiseni. 

Kallase sõnul on reformi põhjus lihtne. Varasematel aastatel jäi igast aastakäigust ligikaudu kümnendik ehk umbes 1500 noort pärast põhikooli ainult põhiharidusega. Paljud neist ei jätkanud hiljem haridusteed. 

Vabu kohti on üle tuhande

Minister rõhutas, et õppekohtade puudust üle Eesti praegu ei ole. Riigigümnaasiumides oli pressikonverentsi päeva seisuga 130 vaba kohta, kutsekeskhariduses 1028 ja kutsehariduses 312. Probleem on pigem selles, kas vabad kohad ja õppekohata noorte vajadused kattuvad. Mõnel noorel on põhikoolist õpilüngad, teisel ei võimalda eesti keele oskamatus soovitud õppes jätkata.

Kui 10. septembriks selgub, et olemasolevatest kohtadest ei piisa, on haridus- ja teadusministeerium Kallase sõnul valmis looma riigikoolides juurde ettevalmistava õppe kohti. Seal saavad noored aasta jooksul täita põhikoolist jäänud õpilünki ning valmistuda edasiseks õppeks. 

Ettevalmistav õpe käivitub tänavu esimest korda ning seda pakuvad 2026/2027. õppeaastal kutsekoolid, riigigümnaasiumid ja kaks omavalitsuse kooli. Ministeeriumi nimekirjas on teiste seas Tallinna tehnoloogiakolledž, Jõgevamaa ja Põlva gümnaasium ning Tallinna rakenduslik kolledž ja Tartu rakenduslik kolledž VOCO.  Kokku pakub ettevalmistavat õpet 21 kooli, kus on loodud 612 õppekohta. 25. augusti seisuga oli ettevalmistavas õppes õppekoha kinnitanud 125 noort.

Kallas tõi välja, et märkimisväärne osa praegu teadmata staatusega noortest on Ukraina sõjapõgenikud või lõpetanud venekeelse põhikooli. Mõni Ukraina noor võib olla suveks Eestist lahkunud ning ministeeriumil pole veel infot, kas ta sügisel naaseb. Venekeelse põhikooli lõpetanute puhul on ministri sõnul üks edasiõppimise takistus ebapiisav eesti keele oskus. 

Kallase hinnangul toob õppimiskohustuse reform nähtavale probleemi, mis on eksisteerinud aastaid. „Me oleme kõik aastad teadnud, et need lapsed on olemas,“ sõnas minister. „Sellel aastal tegeletakse nendega esimest korda.“

Põhikool ei tohiks noort pärast lõpetamist silmist lasta

Tänavusest vastuvõtust tahab ministeerium teha järeldused juba järgmiseks aastaks. Kallas rääkis pressikonverentsil, et põhikoolid võiksid tulevikus vastutada senisest rohkem selle eest, et üheksanda klassi lõpetaja oleks vähemalt kuhugi õppima kandideerinud. Praegu võib juhtuda, et noor lõpetab juunis põhikooli, kuid pole ühtegi avaldust esitanud. Kui kodust tuge napib, võiks kool aidata tal seda teha.

“Koolis ei astu hommikul uksest sisse protsendid, vaid päris inimesed.

Edgar Roditšenko

Kallase sõnul tuleks karjäärivalikutega tegeleda juba seitsmendas-kaheksandas klassis. Näiteks võiksid põhikoolid teha rohkem koostööd rakenduslike kolledžitega, et õpilased saaksid enne üheksanda klassi lõppu aimu sealsetest õppimisvõimalustest.

Tallinna Mahtra põhikooli direktorEdgar Roditšenko nõustus, et põhikooli vastutus ei peaks lõputunnistuse üleandmisega lõppema. „Ei ole nii, et tegelen õpilasega ja siis panen ukse kinni,“ ütles ta. Roditšenko möönis, et koolijuhtidele tähendab see veel üht ülesannet, kuid peab suunda õigeks. 

SAIS peaks järgmisel aastal pildi selgemaks tegema

Tänavuse vastuvõtu muudab keerulisemaks seegi, et koolid kasutavad eri vastuvõtusüsteeme ja üks noor võib olla korraga mitme kooli nimekirjas. Seetõttu ei ole riigil ega koolidel olukorrast selget pilti. Järgmisel aastal peaks olukorda parandama ühtne sisseastumissüsteem SAIS. Koolid pääsevad testkeskkonnale ligi juba septembris. Ühtne põhikoolijärgne vastuvõtt gümnaasiumidesse ja kutseõppeasutustesse algab SAIS-is 2027. aasta märtsis. 

Kallase sõnul annab SAIS riigile ja koolidele senisest täpsema ülevaate, kuid ei lõpeta õpilaste liikumist koolide vahel. Mõnes koolis võib nimekiri veel augusti viimasel nädalal palju muutuda, sest õpilane kinnitab esmalt ühe koha ja valib hiljem teise.

Kutseõppesse läheb varasemast rohkem noori

Üks algava õppeaasta suuremaid muutusi on kutsehariduse kasvav roll. Kallase sõnul õpib kutseõppes praeguste andmete järgi üle 26 000 inimese. Kolm aastat tagasi oli neid umbes 23 000 ja eelmisel aastal 25 000.

Kutseõppesse ei tule ainult värsked põhikoolilõpetajad. Kutsekeskharidusse on vastu võetud ligi 500 inimest, kes lõpetasid põhikooli varasematel aastatel, kuid jätsid seejärel haridustee pooleli. Õppimiskohustus neile ei laiene, mistõttu peab Kallas nende tagasitulekut märgiks kutseõppe atraktiivsuse kasvust. 

“Karjääripöörajad, tulge osalise koormusega füüsika-, matemaatika- või keemiaõpetajaks.

Ott Pärna

Kutsehariduse reformi teisel aastal avatakse 32 uut nelja-aastast rakendusliku keskhariduse õppekava. Põhivastuvõtus valis kutsekeskhariduse üle 3600 noore. Kõige suurem huvi oli ilu- ja heaoluteenuste õppekava vastu, kus ühele kohale esitati 5,7 avaldust. Populaarsed olid ka visuaalmeedia tehnoloogiate, elektroonikasüsteemide tehnoloogia, tekstiilitoodete tehnoloogia, spordi-, mehitamata sõidukite tehnoloogia ja merenduse õppekavad.  

Tallinna tehnoloogiakolledži Techno+TLN direktor Ott Pärna ütles, et nende kool võtab tänavu kutsekeskharidusse ja kutseõppesse vastu ligikaudu 2000 õppijat. Nelja kooli ühendamisel loodud kolledžil on neli õppelinnakut ning ligi 400 õpetajat. Pärna hinnangul peaks Eestis rakendusliku hariduse osatähtsus märgatavalt suurenema. Tallinnas ja Harjumaal läheb tema sõnul ligikaudu 70 protsenti põhikoolilõpetanutest gümnaasiumi ning umbes veerand kutseharidusse. Mitmes Euroopa riigis jaguneb õppijate hulk kahe suuna vahel märksa võrdsemalt.

Pärna peab realistlikuks pikaajalist eesmärki, et umbes pooled noored valiksid rakendusliku hariduse. Tema sõnul on kutsehariduse tugevus teooria ja praktiliste oskuste ühendamine. Füüsikas õpitud Ohmi seadust saab tehnoloogiakolledžis kohe elektrikilbi juures rakendada. Pärna sõnul suurendab noorte õpihuvi see, kui valemeid ja teoreeme saab siduda päriseluga.

Ka ligi 400 õpetajaga Tallinna tehnoloogiakolledžis on puudu matemaatikaõpetajaid. Pärna kutsus kooli muu eriala spetsialiste, kes võiksid õpetada osalise koormusega. Tema hinnangul tasub senisest rohkem kasutada karjääripöörajaid, kes jätkavad oma põhitööd, kuid annavad koolis näiteks matemaatika-, füüsika- või keemiatunde. „Karjääripöörajad, tulge osalise koormusega füüsika-, matemaatika- või keemiaõpetajaks,“ kutsus Pärna. 

Eestikeelne õpe jõuab kuuenda klassini

Algaval õppeaastal astutakse samm edasi eestikeelsele haridusele üleminekul. Eesti keeles hakkavad õppima ka kolmandad ja kuuendad klassid. Kallase sõnul tähendab see, et kõik esimese ja teise kooliastme õpilased õpivad nüüd eesti keeles. Venekeelne õpe jätkub veel seitsmendas, kaheksandas ja üheksandas klassis. 

Tallinna Mahtra põhikooli direktor Edgar Roditšenko tõi pressikonverentsil näiteks oma kooli muutuse. Kui ta 2021. aastal Mahtra kooli tööle läks, vastas tema sõnul keelenõudele umbes kümme protsenti õpetajatest. Praegu vastavad kõik. Eesti keeles õppivate õpilaste osakaal on samal ajal kasvanud 15 protsendilt 80 protsendini. 

Roditšenko hoiatas siiski, et ülemineku edukust ei saa hinnata ainult protsentide järgi. „Koolis ei astu hommikul uksest sisse protsendid, vaid päris inimesed,“ ütles ta. Tema sõnul vajavad koolid üleminekuks inimesi, aega, teadmisi, tugiteenuseid ja usaldust. Eesmärk ei tohiks olla saavutada ainult nõutud näitajad, vaid see, et laps julgeks eesti keeles õppides küsida ja eksida ning õpetaja rakendaks muutuse ellu läbi põlemata. „Edukas üleminek tähendab seda, et laps julgeb õppida, küsida ja eksida,“ ütles Roditšenko. 

Kallas tunnistas samuti, et venekeelse põhikooli lõpetanute eesti keele oskus on olnud aastaid probleem. Tema sõnul pole umbes 40 protsenti venekeelsete põhikoolide lõpetajatest saavutanud eesti keele eksamil nõutavat taset. Õppimiskohustuse pikenemine sunnib nüüd haridussüsteemi tegelema ka nende noortega, kes oleksid varem pärast põhikooli süsteemist kadunud. 

Minister kutsus samal ajal üles mitte panema kogu vastutust üleminekukoolide õpetajatele. „Pigem peaks tegema pai nendele põhikooliõpetajatele, kes eestikeelsele õppele üle lähevad, mitte neilt rohkem ja rohkem nõudma,“ ütles Kallas. Tema sõnul on muutust vedavate õpetajate emotsionaalne pinge väga suur. 

TI-hüpe laieneb

Algaval õppeaastal laieneb ka TI-hüppe programm. Sellega liituvad kutsekoolide ja kutsekeskhariduse õpilased ning õpetajad, senisest rohkem hakatakse kaasama 5.–9. klassi õpetajaid. Programmiga lisandub ligikaudu 14 000 õpetajat. Põhikooliõpilastele õpirakendust esialgu ei pakuta.

Kallase sõnul kasutatakse tehisaru põhikooli vanemates klassides juba laialdaselt ning õpetajad on ise soovinud rohkem koolitust ja võimalust programmi arendamises kaasa rääkida. 

Täielikult rakendatakse õpetajate neljaastmelist karjäärimudelit: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Alustava õpetajaga saab senise üheaastase lepingu asemel sõlmida kuni kolmeaastase lepingu. Kallas tõi positiivsena esile ka suure konkursi õpetajakoolituse õppekohtadele. 

Kõrghariduses muutuvad õppelaenu tingimused soodsamaks. Muu hulgas kaob käendaja ja kinnisvaratagatise nõue ning pikeneb tagasimakseperiood. Uue toetusena saab raha taotleda ka piirkondlike keelekujude, muu hulgas võro, seto ja mulgi keele õpetamiseks. Ministeeriumi hinnangul võiks sellisest õppest osa saada ligi 19 000 last ja noort.