Kõrgkoolid leiavad, et riigi kavandatav lisarahastus pole piisav

• Eelseisev riigieelarve arutelu toob taas päevakorda kõrghariduse rahastamise teema. Kõrgkoolide esindajad ootavad riigilt senisest suuremat panust.

Riigieelarve eelnõu järgi on kõrghariduse heaks järgmisel aastal kavas eraldada 330,6 miljonit eurot. Haridus- ja teadusministeerium toob esile lisaraha eraldamise täiendavate õppekohtade loomiseks kõrgkoolides, et pakkuda õppimisvõimalusi lähiaastatel tudengiikka jõudvatele suurtele aastakäikudele. Kokku on aastatel 2027–2030 kavas luua kõrghariduse esimeses astmes 11 000 ja magistriõppes 3500 õppekohta. Selleks eraldatakse kõrgkoolidele igal aastal 13,3 miljonit eurot lisaraha. Lisaõppekohad luuakse põhiliselt nendel erialadel, kus valitseb terav tööjõupuudus, näiteks inseneerias, IT-s, tervishoius ja hariduses.

28. septembril oli kõrghariduse tulevik ja rahastamine kõne all ka riigikogu kultuurikomisjonis. Kohale olid kutsutud HTM-i, rektorite nõukogu, rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu ning Eesti üliõpilaskondade liidu esindajad. Samal istungil otsustati suunata riigikogu täiskogu ette opositsiooniliste saadikute algatatud avaldus „Kõrghariduse toetuseks“. Selles kinnitatakse, et kõrgharidus mängib Eesti inimeste heaolu ja julgeoleku tagamisel võtmerolli, ning kutsutakse praegust ja tulevasi valitsusi suurendama eestikeelse kõrghariduse rahastamist ja soodustama uute tehnoloogiate õppeprotsessi lõimimist. Avalduse lõpphääletus on kavas 14. oktoobril.

Kõrgkoolide vaatenurgast

Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu juhatuse liige Piret Reinus on oma kommentaaris Õpetajate Lehele valitsuse sammude suhtes kriitiline: „Kavandatav lisarahastus ei ole piisav kõrgharidusele seatud eesmärkide täitmiseks.“ Ta juhib tähelepanu, et HTM-i hinnangul on 2027. aastal täiendavate õppekohtade loomiseks vaja 19,8 miljonit eurot ehk tervelt kolmandiku võrra enam, kui riigieelarve eelnõus kirja pandud. Samal ajal plaanitakse Reinuse sõnul riigi eelarvestrateegias vähendada kõrghariduse tegevustoetusi ligi 10 miljoni euro ulatuses. Kui sellest kavast kinni peetakse, jääb tegelikuks lisarahastuseks järele vähem kui 4 miljonit eurot. „Inflatsiooni arvestades ei ole tegemist sisulise rahastuse kasvuga, kuigi kõrgkoolidelt oodatakse suurema hulga üliõpilaste vastuvõtmist ja õppekvaliteedi tagamist,“ väidab Reinus.

“Inflatsiooni arvestades ei ole tegemist sisulise rahastuse kasvuga.

Piret Reinus

Segased on tema sõnul ka lisaraha jaotamise põhimõtted. Kõrgkoolid, kus tööjõuvajaduse prognooside seisukohast prioriteetseid erialasid ei õpetata, võivad seetõttu sattuda keerulisse olukorda. „Olukorras, kus üldine tegevustoetus väheneb kõigil kõrgkoolidel, on oluline tagada, et rahastamismudel ei seaks ohtu teiste ühiskonnale vajalike õppevaldkondade jätkusuutlikkust,“ rõhutab Reinus.

Ka teised kõrgkoolide esindajad on neil teemadel meedias aktiivselt sõna võtnud. Nii rõhutas Tartu ülikooli rektor Toomas Asser 29. septembril ERR-is ilmunud arvamusloos, et Eesti majandusedu kindlustamiseks on vajalik panustada noorte haridustaseme tõstmisse. Ta viitas rektorite nõukogu ettepanekule seada eesmärgiks, et kõrgharidus oleks vähemalt 55 protsendil 25–34-aastastest elanikest (mullu oli see näitaja 44%). Eriti paistab Eesti OECD riikide seas silma doktorikraadiga inimeste väikese osakaalu poolest.

24. septembril ilmunud intervjuus Novaatorile juhtis aga tänavuse inimarengu aruande toimetaja Eneli Kindsiko tähelepanu pikaajalise perspektiivi puudumisele kõrghariduspoliitikas ning vajadusele muuta kõrgharidus kättesaadavamaks väiksema sissetulekuga peredest pärit noortele.