• Eestikeelsele õppele üleminek on ministeeriumi koostatud suunistest hoolimata tekitanud küsimusi. Muu hulgas on probleem kvalifitseeritud õpetajate ja metoodilise toe puudus ning raskused erivajadustega ja mitmekeelsete laste toetamisel. Aga ka töökoormuse suurenemine.

Ülemöödunud aasta sügisel käivitunud eestikeelsele õppele üleminek on üks suuremaid haridusreforme Eestis. Kui hästi on õpetajad ja juhid muutusteks valmis, kuivõrd nad sellest informeeritud on ja mil moel sellest aru saavad, millised on olnud senised head kogemused, aga ka probleemid ja takistused, seda uuriti 2025. aasta sügisel Tallinna ja Ida-Virumaa lasteaedades seoses magistritööga „Eestikeelsele õppele üleminek: juhtide ja õpetajate hinnangud Tallinna ja Ida-Virumaa lasteaedade näitel“. Küsitluses osales 47 juhti ja 146 õpetajat. 

“Õpetajad vajavad igapäevatööd toetavat infot, juhid aga ülevaadet ja suuniseid otsuste tegemiseks.

Tulemused näitasid, et lasteaedades liigutakse õiges suunas – mitmekeelsust nähakse väärtusena ning keelt ei õpetata eraldi, vaid lõimitakse kogu päeva tegevustesse. Positiivsete muutustena toodi esile laste eesti keele oskuse edenemist, koostöö tugevnemist nii meeskondlikult kui ka lastevanematega ning õpetajate professionaalset arengut keeleõppega seoses. 

Üleminekust teatakse palju

Uuringust nähtus, et nii õpetajad kui ka juhid peavad end ülemineku teemal hästi informeerituks: õpetajatest hindas oma teadlikkust heaks või väga heaks 82% vastanutest, juhtide seas oli sama näitaja lausa 87%. Samas saadi infot eri moel. Õpetajad saavad seda peamiselt oma asutusest – juhtkonnalt, kolleegidelt ja meediast. Juhid toetuvad enam riiklikele ja ametlikele allikatele, eelkõige haridus- ja teadusministeeriumile (91%) ning omavalitsuste haridusametnikele (87%). Keeleõppe metoodika kohta saavad õpetajad kõige sagedamini infot koolitustelt (74%), teiste õpetajate kogemustest (62%) ning lasteaia juhtkonnalt (59%). 

Tulemus peegeldas vastajate eri rolle: õpetajad vajavad praktilist ja igapäevatööd toetavat infot, juhid aga süsteemset ülevaadet ja suuniseid otsuste tegemiseks. Seega kujuneb õpetajate igapäevane töö välja eelkõige koostöise õppimise ja kolleegide tagasiside kaudu. Riiklike materjalide ja mentorluse roll jääb õpetajate hinnangul tagasihoidlikumaks. 

Mitmekeelsust nähakse väärtusena 

Nii õpetajad kui ka juhid suhtusid laste keelelisse mitmekesisusse hästi. Laste õigust oma emakeelele ja kultuurile peeti oluliseks ning mitmekeelsust tajuti pigem võimaluse kui probleemina. Õpetajad tõid esile vajadust toetada laste kodukeelt ja kohandada õpet sellele vastavalt, juhid rõhutasid mitmekesisuse teadvustamist laiemal tasandil. Õppetöös kasutatakse mitmekesiseid keeleõppemeetodeid, näiteks visuaalseid meetodeid kasutab 85% õpetajatest vähemalt viiel päeval nädalas. Levinud on mängulised ja keelekümblusel põhinevad lähenemisviisid, mida 71% õpetajatest rakendab vähemalt viiel päeval nädalas. 

“Kuigi väljakutseid on palju, nähakse üleminekut pigem arenguna õiges suunas.

Töökoormus suureneb, õpetajaid on puudu

Kuigi üldine hoiak ülemineku suhtes oli positiivne, toodi esile ka kitsaskohti. Enamik vastanutest rõhutas, et probleem on suurenenud töökoormus, õpetajate nappus, metoodilise toe ja õppematerjalide puudus, raskused hariduslike erivajadustega ja mitmekeelsete laste toetamisel. 

Seega otsustab reformi edukuse kvalifitseeritud õpetajate olemasolu kõikides üleminekulasteaedades, kvaliteetsed õppematerjalid ja metoodilised koolitused õpetajatele, samuti erivajadustega laste keeleõppe toetamine. 

Õpetajate peamine ootus üleminekuga jätkamisel lasteaedades oli igapäevane abi ja tugi: konkreetsed metoodilised juhised, koolitused ja mentorlus. Juhtide ootused seostusid laiemate süsteemsete küsimustega: oluliseks peeti piisavate ressursside olemasolu, kvalifitseeritud personali ning toimivaid tugistruktuure. 

Nii juhid kui ka õpetajad rõhutasid koostöö olulisust. Õpetajate arvates eeldab edukas üleminek head meeskonnatööd lasteaias, lapsevanemate kaasamist ning ühtset juhtimist ja visiooni, mille puhul juhtkonna rolli peeti kõige määravamaks, et õpetajad saaksid oma tööd hästi teha. Juhtide hinnangul tuleks süsteemselt nõustada ja koolitada ka lapsevanemaid.

Edu sõltub toest

Üleminek toob kaasa töökoormuse märgatava kasvu. Õpetajate ja juhtide hinnangul on sagenenud töö jälgimine ja hindamine, kasvanud vajadus osaleda täiendkoolitustel. Õpetajad tunnetavad seejuures rohkem vajadust arendada oma keeleoskust ja kultuuriteadlikkust, mis on mõistetav, arvestades nende rolli laste keeleõppe kujundamisel. 

“Üleminek toob kaasa töökoormuse märgatava kasvu.

Muutus ei seisne seega ainult uues keeles õpetamises, vaid nõuab uute pedagoogiliste lähenemiste omandamist ja igapäevatöö ümbermõtestamist. Kõige teravamate probleemidena kerkivad esile kvalifitseeritud personali nappus ja töökoormuse suurenemine. Keeruliseks peetakse mitmekeelsete ja hariduslike erivajadustega laste toetamist olukorras, kus õpetajatel napib nii aega kui ka spetsialistide tuge. 

Kuigi väljakutseid on palju, nähakse üleminekut siiski pigem arenguna õiges suunas, mis loob eeldused laste paremale keeleoskusele ja ühtsemale haridusruumile.