• Tallinna õpetajate maja uus juht Hele Leek-Ambur soovib, et nende Raekoja platsi ääres asuvas väärikas hoones leiaks senisest enam aset kultuurisündmusi ja aineühendused käiksid koos ja tegutseksid õdusate klubidena.

Kui Hele Leek-Ambur tänavu aprillis Tallinna õpetajate maja direktori ametisse tuli, kuulis ta kolleegidelt lisaks asjalikule tööinfole, et kui õhtul liiga kauaks tööle jääd, võid siingi kohata kummitust – nagu vanalinnas ikka. Ta osutab peeglile, kuhu kujutis ilmuvat, ja tunnistab, et ei julge nüüd sellesse vaadatagi.

Päevavalguses on õpetajate maja ruumid, üks uhkem kui teine, koolitustel-seminaridel-koosolekute osalevate õpetajate käsutuses.

Mida neile pakutakse? 

„Viime ellu linna haridusstrateegiat,“ vastab Hele Leek-Ambur. „Koolitused lähtuvad teema-aastatest. Näiteks sellel poolaastal oli fookuses kaasav haridus, sügisest on alusharidus. Meie koolitused teeb väärtuslikuks see, et kaasame koolitajaid, kes on oma valdkonna spetsialistid.“

“Õpetajate kaasamine on paras väljakutse, nende aeg on väärtuslik.

Kogutakse tagasisidet ja õpetajad saavad kaasa rääkida, milliseid koolitusi nad vajavad. 

Õpetajate majas peavad oma koosolekuid ka õpetajate aineühendused. 

„Rõõm on näha võrgustikutööd. Tallinna linn toetab aineühendusi ja nad saavad ise koolitusi valida,“ ütleb Leek-Ambur ja lisab, et õpetajate maja pakubki vaid teemasid, mis on õpetajaile vajalikud.

Eriti aktuaalne on Tallinnas praegu eestikeelsele õppele üleminek. Õpetajate majas on loodud õpetajate toetamiseks eraldi üksus: metoodika- ja kompetentsikeskus ehk MEKK. MEKK-i koolituskalender on väga tihe.

Lisaks tasuta koolitustele tehakse kommertskoolitusi ja nendegi puhul pakutakse haridusvaldkonnas kõnetavaid teemasid, nagu kaasav haridus, HEV-õpilane klassiruumis, raskemate juhtumitega toimetulek.

„Nõudlus on väga suur ja grupid täituvad kiiresti, aga on ka koolitusi, kus rühmi täis ei saada,“ räägib Leek-Ambur. Mitte et teema ei kõnetaks, vaid õpetajal on keset koolipäeva üliraske kohale tulla. Seepärast tulebki hoolega mõelda, milline koolituse osa võiks olla veebipõhine ja mis võiks toimuda kohapeal. Lühikesi õpiampse saab sättida koolipäeva lõppu või vaheaegadele, pikemate koolitustega on keerulisem.

„Kui tahame, et õpetajad tuleks siia väljaspool tööaega, siis peab pingutama,“ sõnab Hele Leek-Ambur. „Kontaktkoolituste väärtus on selles, et saab tulla õlg õla kõrval arutlema. Võime ju minna ka koolidesse, aga vahel ütlevad õpetajad, et nad ei tahagi teatud teemasid oma koolis arutada. Seega on õpetajate kaasamine paras väljakutse. Õpetajate aeg on väärtuslik ning peame leidma viise, kuidas muuta osalemine paindlikuks ja tähenduslikuks.“

Kuidas leida oma nišš?

Läbi ajaloo on õpetajate majas korraldatud üritusi, paljud on käinud siin kontsertidel, aga viimastel aegadel neid peaaegu enam ei toimugi. Leek-Ambur tahab kultuurisündmused taas ausse tõsta.

„Meil on äge maja, ajalooline miljöö, suursugused saalid. Väga tahaks, et siin esineksid andekad muusikud ja õpilasedki saaksid üles astuda,“ lausub Leek-Ambur. Linnas on palju sarnaseid võimalusi pakkuvaid kohti, nagu MUBA, Mustpeade maja. Aga tuleb otsida oma nišši. Teisel korrusel on ka galerii, kus võiksid nii õpilased kui õpetajad oma töid üles panna.

„Väga tahaks, et õpetajate maja kannaks ajaloolist väärtust edasi, aga tänapäevases võtmes. Tallinna õpetajatel on vedanud, et neil on maja, kus saab kolleegidega kohtuda,“ märgib Leek-Ambur.

Kunagi oli õpetajate majas ka kohvik, aga praegu restorani-kohviku pidamise plaani pole. Raekoja plats ju kubiseb söögikohtadest. Aga kohvi peaks siit ikka saama, kui rahvast juba kultuuriüritustele kutsuda.

„Aineühendused võiksid tegutseda klubi vormis, kuhu on ka võrgustiku teised partnerid kaasatud,“ arutleb Leek-Ambur. „Haridustöötajate liit juba on siin, aga meie majja võiks koondada ka teisi õpetajate algatusi. Õpetajad võiksid tulla siia, et kohtuda ja vestelda.“

Õpetajate majal on kohustus teenida eelarvesse omatulu. Uus juht otsibki koos meeskonnaga võimalusi ja need saavad kirja arengukavasse, mille nimel praegu pingutatakse. 

“Tahaks, et siin esineksid andekad muusikud ja õpilasedki saaksid üles astuda.

„Oleme teada saanud, millised on ootused ja kui kaugel unistustest oleme,“ ütleb Leek-Ambur. 

Hele Leek-Ambur on tegutsenud haridusvaldkonnas paarkümmend aastat, omandanud kaks magistrikraadi: sotsiaalteaduste ning riigi- ja sporditeaduste alal. Ta on juhtinud mitut huvikooli, Läänemaa omavalitsuste liitu, Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tervisedenduse õppekava ja haridusinnovatsiooni keskust. 

„Olen neis ametites õppinud väärtustama võrgustikutööd – üksi ei tee sa midagi,“ rõhutab Leek-Ambur. „Võid teha toredaid asju, aga pead neid ka õigesti tegema. Koolitusturg on täis. Toon siia oma kogemust, kuidas pakkuda just kliendile sobivat koolitust.“

Hele Leek-Ambur tutvustab uhkusega õpetajate maja saale, kus saatkonnadki oma vastuvõtte korraldavad. Kuid osutab murelikult tõigale, et see imeline vana maja on ka paras väljakutse – talvel on siin jahe. Autoga liikuma harjunutele ei sobi aga see, et parklad on kaugel.

„Tööd on palju. Väljast oleme vaiksed ja väiksed, seest suuremad. Üritan maja kujundada selliseks, et õpetajad siia koha leiaksid,“ sõnab direktor.