• Rakvere Vabaduse koolis kontrolliti õpilaste koolikottide sisu. Koolist lahkuvad nii direktor kui kaks sotsiaalpedagoogi. Kuigi kaebuse esitaja oli lapsevanem, leidub suurel hulgal ka neid emasid-isasid, kelle hinnangul tegutses linnavalitsus koolipidajana tekkinud olukorras rutakalt, kogumata juhtunu kohta piisavalt infot. 

Kõik sai alguse 11. mail toimunud 6. klassi inimeseõpetuse tunnist, kus kotikontroll korraldati. Kotte kontrollisid kaks kooli sotsiaalpedagoogi: üks neist inimeseõpetuse õpetaja, kes niikuinii klassis viibis, ja teine, kes külastas tundi kontrolli läbiviimiseks. Kui esimeste kajastuste kohaselt käskisid õpetajad lastel oma kotid laudadele tühjendada, oli tegelikkus märksa leebem. 

Saatuslikuks sai korduv rikkumine

Ühe klassis viibinud lapse ema uuris hiljem oma tütrelt, mis täpselt toimus. Selgus, et kedagi oma asju laua peale valama ei sunnitud, vaid avatud kottidesse korraks lihtsalt kiigati. „Mina sain aru, et selle kontrolliga ei tahetud küll kellelegi liiga teha. Õpilaste häbistamist või muud taolist kindlasti ei olnud,“ alustab ta ning jätkab: „Minu tütrel on kotis veel üks väiksem kotike, milles on plaastrid, nätsupakk, patsikummid ja muu selline. See kotike avati korraks, et sinna sisse vaadata.“

Tütre sõnul ei käitunud sotsiaalpedagoogid kellegagi halvasti või järsult, ja see olekski lapsevanemate sõnul olnud äärmiselt üllatav. „Olen ise arenguvestlustel ja koolihoovis näinud, kuidas nad lastega suhtlevad, ja mitte midagi halba pole öelda,“ räägib ta. Seda kinnitab teine lapsevanem, kelle laps õpib Vabaduse kooli üheksandas klassis, mille klassijuhataja üks sotsiaalpedagoogidest on. „Minu laps on oma klassijuhatajasse väga kiindunud ja suhted on sõbralikud,” ütleb tema. 

“Selle kontrolliga ei tahetud küll kellelegi liiga teha. Õpilaste häbistamist või muud taolist kindlasti ei olnud.

Et midagi on pahasti, sai kuuendiku ema aru kohe samal päeval, kui oli tütrele kooli vastu läinud. Nimelt sattus ta sotsiaaltöötajatega vestlema, kes selgitasid talle juba siis ärevalt, et midagi ei tehtud paha pärast. „Mulle tundus, et keegi on millegi üle kaevanud, ja pidin selgitama, et mina ei arvagi midagi halba. Siis aga järgnesid need artiklid ja oli selge, et keegi käiski kaebamas,“ meenutab ta. 

Kaebuse peale läks koolimajja Rakvere linnavalitsuse esindaja ja lapsevanemate sõnul jättis tema käitumine koolitöötajatega soovida. „Pole võimalik, et nad enne otsuste langetamist juhtunut piisavalt üldse uurida jõudsid. Mulle tundub, et kuulati ainult ühte poolt ehk lapsevanemat, kes kaebas,“ arvab ta. 

Teine lapsevanem sai probleemi ulatusest aru ühel õhtul, mil tema koju jõudnud põhikoolilõpetajast laps teatas, et tal pole enam klassijuhatajat ega direktorit. „Lapsevanematena olime kuuldust šokis ja lapsed kodudes nutsid,“ räägib ta. Suurem osa lapsevanematest on tema sõnul kooli ja õpetajate poolt, kuna usuvad, et niimoodi koolitöötajatega käituda ei tohi. 

3. juunil kohtus Rakvere linnavalitsus veel kord kooli endise direktori Riina Veidenbaumiga, kes alguses esitas küll sarnaselt oma kahe töötajaga lahkumisavalduse, kuid võttis selle hiljem tagasi. Õhtul välja saadetud pressiteates sõnas linnapea Triin Varek, et põhjendatud kahtluseta kottide läbivaatamine on tõsine seaduserikkumine ja kuna seda on ka varem ette tulnud, ei olnud neil võimalik koolidirektorit tööle ennistada. „On mõistetav, et kui tegu on ühekordse eksimusega, ei eeldata koheselt ametist lahkumist. Probleemi juurpõhjus seisneb selles, et tegemist oli koolis rutiinselt rakendatud praktikaga ja seega korduva rikkumisega, mida direktor oli kinnitanud. Kooli ennetussüsteem ei saa olla üles ehitatud seaduserikkumisele,“ ütles linnapea pressiteate vahendusel. Õpetajate Lehele selgitab Varek, et kahtlus on põhjendatud juhul, kui kooli on laekunud info keelatud esemete kohta. Siis võib kotte kontrollida. 

Kas kool vastutab igas olukorras?

Arutelu paistab eelkõige käivat selle üle, kas õpilaste kotte tohib kontrollida, mitte selle üle, kas see on vajalik. Aga vajalik tundub see mineviku põhjal olevat. Üks lapsevanem meenutab, et keelatud esemeid on õpilastel koolis kaasas olnud küll. „Ühelt õpilaselt on leitud püstol, rääkimata näiteks alkoholipudelitest.“

Teise vanema sõnul kasutavad lapsed tänapäeval igasuguseid keelatud tooteid nagu e-sigaretid ja tubakas. Ta järeldab, et kui läbiotsimine toimus, pidi kuskilt laekuma info selle kohta, et kellelgi on midagi keelatut kaasas. Ta tõstatab laiema probleemi: „Kui mõnel lapsel on koolis nuga kaasas ja juhtub midagi halba, on ju jälle kool süüdi. Kuidas siis kool üldse käituma peaks, kui ta igas olukorras süüdi jääb?“ 

“Kui mõnel lapsel on koolis nuga kaasas ja juhtub midagi halba, on ju jälle kool süüdi. Kuidas siis kool üldse käituma peaks, kui ta igas olukorras süüdi jääb?

Linnapea sõnul leitakse aeg-ajalt ilmselt kõigis koolides keelatud esemeid. Ennetustegevuses peaks aga tegelema juurpõhjusega, et saada aru, miks on õpilastel vaja keelatud esemeid kooli tuua. „Eelkõige on vaja tegeleda sellega kuidas õpilased ennast koolikeskkonnas nii vaimselt kui füüsiliselt tunnevad. Võimalikult vara märgata riske, mis üht või teist õpilast mõjutada võib. Tagajärgedega tegelemine ei ole ennetus,“ ütleb ta. 

Kool vastutab Variku sõnul turvalise õpikeskkonna eest ja seda saab tagada näiteks sisekorraeeskirjade ning kiusamisvabade programmidega. „Ennetuseks tehakse koostööd ka politseiga. Kui juhtub vägivallaintsident, selgitatakse selle põhjus välja menetlusega.“ 

Linnavalitsuse pressiteates öeldakse: „Turvalise õpikeskkonna kujundamiseks on seaduslikke võimalusi ja edaspidi peame koos kooliga leidma häid praktikaid ja lahendusi, kuidas ennetustegevust teha tõhusalt, kuid samal ajal seadusi järgides ja õpilaste õigusi arvestades. Ka õpetajad peavad tundma, et nemad on toetatud ja hoitud.“ 

Üheksandiku ema hinnangul ei paistnud kirjeldatud juhtumi puhul kuidagi, et kooli ja selle töötajaid oleks toetatud ja hoitud. Eraldi mõtlemiskoht on tema jaoks, kas lapsed, kelle silme all kahetsusväärne olukord on lahti rullunud, ise veel tahavad kunagi õpetajaks saada. „Asjaolusid välja selgitamata ei tohi õpetajaid niimoodi kiruda ja lahti lasta. Kust me edaspidi pedagooge võtame?“ muretseb ta. Olukord loob tema jaoks ohtliku pretsedendi, kuna juhtunuga tutvuvad teismelised võivad sellest välja lugeda, et iga nende sõna peale saab koolielu pahupidi pöörata. „Neil võib niimoodi täitsa karistamatuse tunne tekkida,“ mõtiskleb ta. 

Riik peab lapsevanemate hinnangul välja mõtlema, kuidas selliseid olukordi lahendada, millised on kooli kodukorra õigused ja kes mille eest vastutab.