Riigikogu kiitis heaks seaduse, mis annab ülikoolidele lisavõimalusi eraraha kaasata. Seaduse järgi saab kõrgkool edaspidi õppetasu küsida eestikeelsel alla kaheaastasel magistriõppekaval õppimise eest, milliseid praegu on 30.

Minister Kristina Kallas ütles, et tasuta kõrghariduse põhimõte jääb kehtima. „Ka edaspidi saavad tasuta õppida need, kes tulevad omandama esimest kõrgharidust,“ ütles Kallas. „Muudatustega loome juurde paindlikke õppimisvõimalusi töötavatele inimestele, tuues samas kõrgharidusse ka veidi lisaraha.“

Kõrgkoolidel on alates tänavu sügisest õigus nõuda õppekulude hüvitamist eestikeelse üheaastase magistriõppekava üliõpilastelt. Üheaastased magistriõppekavad on mõeldud eelkõige töötavatele inimestele, kellel on bakalaureusekraad vähemalt nelja-aastasel õppekaval, magistrikraad või töökogemus valdkonnas. Õpet pakkudes arvestatakse võimalikult palju teadmiste ja oskustega, mis inimesel juba on.

Neil, kelle eesmärk pole magistrikraad, on võimalik valida mikrokraad. Peamiseks magistrikraadi omandamise viisiks jääb siiski tavapärane kaheaastane tasuta magistriõpe, mis on suunatud just varasema magistrikraadita õppijatele.

“Õppekulude hüvitamist võib nõuda doktorantidelt, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu.

Kõrgkoolid saavad alates tänavu sügisest võimaluse kaasata teatud juhtudel eraraha doktoriõppes, kus seni tasuline õpe puudus. Õppekulude hüvitamist võib nõuda doktorantidelt, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu. Kolmandatest riikidest pärit doktorandid moodustavad pea kolm neljandikku kõigist välisdoktorantidest. Praegu neilt õppetasu küsida ei saa.

Uuendatud kõrgharidusseadus toob kaasa ka muudatused proviisoriõppes, et viia see vastavusse tööturu muutunud vajadustega ja tagada ravimiteadlaste järelkasv. Tartu ülikool avab tänavu eraldi ravimiteaduse bakalaureuseõppe ja magistriõppe õppekavad (3+2-õppekava). Seni toimus proviisoriõpe üksnes integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena.

Lisaks muudetakse kõrgharidusasutuste järelevalve süsteemsemaks ning täpsustatakse Eesti hariduse kvaliteediagentuuri (HAKA) rolli ja põhimõtteid ning ühtlustatakse kutseõppe kvaliteedi hindamise periood kõrghariduse institutsionaalse akrediteerimise perioodiga.

Viimati täiendati eraraha kaasamise võimalusi 2023. aastal vastu võetud kõrgharidusseaduse muudatustega, mis jõustusid 2024/2025. õppeaastast. Septembrist 2025 jõustusid kutseõppeasutuse seaduse muudatused, millega kehtestati kõrgkoolidele ja kutseõppeasutustele täiendavalt õigus nõuda õppekulude hüvitamist juhul, kui samal ajal õpitakse nii kutsehariduse kui kõrghariduse tasuta õppekaval.

Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse (849 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 63 riigikogu liiget.