• TI-hüppe esimene õppeaasta 10. ja 11. klassis pani Eesti haridussüsteemi õppimist ja õpetamist mõtestama ning viis Eesti oma tervet riiki puudutava digialgatusega taas maailmakaardile.

TI-Hüppe esimene aasta
• 2025/2026. õppeaastal 10.–11. klassile katsetusena käivitunud programmiga liitus 154 kooli 156-st ehk 99% Eesti gümnaasiumidest.
• Loodud on tugiprogrammid õpetajatele ja õpilastele.
• 67% koolidest osaleb õpiringides ja kogemuste jagamisel.
• Õpirakendust Iti kasutab 12 000 õpilast, neist ligi 4000 aktiivselt igal nädalal.
• 5172 õpetajast 3865 ehk 75% on aktiveerinud oma rakenduse konto.
• Tartu ülikool käivitas koostöös Stanfordi ülikooli ja OpenAI-ga maailma esimese tervet riigi haridussüsteemi hõlmava teadusuuringu, mis uurib tehisaru mõju õppimisele.
• Loodud õiguslik raamistik võimaldab kasutada TI-d turvaliselt kõigis koolides.
Allikas: TI-hüppe sihtasutus

„Keskendusime peamiselt sellele, et õpetajad ja koolid saaksid tehisaru teemaga süsteemselt algust teha,“ ütles TI-hüppe tegevjuht ja endine Saaremaa gümnaasiumi direktor Ivo Visak. „Kuna koolid olid selleks väga erinevalt valmis, pidime alustama algusest ja looma kõigile ühise arusaama.“

“Eriliselt arenesid endised vene õppekeelega koolid.

Ivo Visak:

Kõige meeldivam üllatus oli Visaku sõnul see, et suurem osa koolijuhte ja õpetajaid oli valmis kaasa tulema. Katsena käivitunud TI-hüppe programmist jäi eemale vaid paar gümnaasiumi. „Mõni oli isegi meist ees, teine alles alustas. Mõnes koolis ei õnnestunud õpiringe käivitada, sest prioriteedid olid mujal või olid õpetajate pedagoogilised vaated erinevad,“ rääkis Visak.

ITI suunab ise lahenduseni jõudma

Alates jaanuarist on ChatGPT arendaja OpenAI ja teadlastega loodud ning riiklikku õppekava arvestavale tasuta õpirakendusele Iti ligipääsu avanud enam kui 12 000 õpilast, kellest 4000 kasutavad seda igal nädalal aktiivselt. Kokku tehakse nädalas umbkaudu 10 000 sessiooni. Rakendust kasutatakse õppesisu mõtestamiseks, ülesannete lahendamiseks, keeletoe saamiseks, programmeerimiseks, aga ka õppimise planeerimiseks. Kasutajate andmed on anonüümsed ja neid hoitakse Euroopa majanduspiirkonna serverites. Kokkulepete kohaselt ei kasutata andmeid tehisaru mudelite treenimiseks, vaid üksnes teenuse osutamiseks. 

Visaku sõnul sündis Iti seetõttu, et tehisaru pakkus vastuseid liiga kiiresti. „Kui tehisaru annab õpilasele kohe valmis vastuse, siis ei pruugi õpilane midagi õppida. Õpilased on öelnud, et rakendus on kohati väga tüütu, sest küsib liiga palju küsimusi ega anna kohe vastuseid, aga see ongi asja mõte,“ selgitas Visak. 

Eriti palju arenesid Visaku sõnul endised vene õppekeelega koolid, kus kasutatakse tehisaru palju eestikeelsete materjalide loomisel ja tõlkimisel. 

Visaku sõnul said paljud õpetajad kiiresti aru, et tehisaru võib aidata töökoormust vähendada ja õppematerjale kohandada. „Iga uus tehnoloogia ei ole automaatselt hea, küsimus on selles, kas see toetab päriselt õppimist.“

Sobib eri rühmadele ja tasemetele

Tehisaru järjest laialdasem kasutamine sunnib ka hindamist ümber mõtestama. Õpetajate Lehega vestelnud Sillamäe gümnaasiumi eesti keele õpetaja Margit Karina-Tarassova ütles, et kirjalikke ülesandeid pole kodutööks mõtet anda, sest õpilased oskavad neid tehisaru abil „ära teha“ ja õpetaja üle kavaldada. „Selle asemel võiks õpilasel lasta tehisaru abil vigu analüüsida, seejärel veakohad selgeks õppida ja esitada parandused õpetajale. Sedasi saab protsessi kontrollida ja õppimine on sisulisem,“ rääkis ta.

Karina-Tarassova sõnul on tehisaru aidanud tal hoida kokku aega, mis varem kulus ülesannete koostamisele ja kodutööde kontrollimisele. „Tunnis olen juhendaja rollis, õpilased teevad tööd ise,“ rääkis õpetaja. „Mulle meeldib, et tehisaru saab kohandada eri rühmadele ja tasemetele.“

Ka samas koolis samuti eesti keelt õpetav Marianne Kivimurd-Tarelkina kasutab tehisaru õppematerjalide loomisel. Näiteks on tehisaru loonud kiiresti lünkharjutusi, sünonüümiharjutusi, rääkimisülesandeid ja rollikaarte. „Tehisaru loob need olemasoleva teksti põhjal, mistõttu saan kasutada juba hästi toimivat teksti ja kohandada selle eri tasemetele mitmesugusteks harjutusteks.“

Õpetaja jaoks on suur pluss, et õpirakendus võimaldab tehisaru kasutada tasuta ja ilma piiranguteta. „Varem ChatGPT-d kasutades juhtus sageli, et õhtul tuli teade limiidi täitumisest ning pidin tööga jätkamiseks ootama hommikuni. Mul liiguvad ideed aga sõltumata kellaajast, tihti on vaja luua materjale mitmele klassile ja eri tasemetele korraga. Tasuta versiooni piirangud tegid töö kohati keeruliseks,“ rääkis õpetaja.

Õpirakendus teeb ka keelevigu, kuid kogenud keeleõpetaja leiab need kiiresti üles. „Mõnikord on vead sellised, mida esmapilgul ära ei tunne. Justkui oleks tekst korrektne, kuid tegelikult on seal väikesed tähenduse- või kirjavead,“ rääkis Kivimurd-Tarelkina. 

On ka teemasid, mida Chat GPT eesti keeles praegu ei paku. „Näiteks kui soovid teada tegusõna rektsioone (sõnadevaheline sõltuvusseos lauses, kus üks sõna määrab teiste sõnade vormi – toim), siis tehisaru saab sellest teemast omamoodi aru. Eestile arendatud õpirakendus on tunduvalt parema kvaliteediga,“ sõnas õpetaja.

Rakendus annab õpilasele ka laiemaid teadmisi. „Kui teemaks on näiteks säästmine, toiduraiskamine või mõni keskkonnaprobleem, ei pruugi õpilasel endal tekkida kohe ideid, millest rääkida. Siin ei ole küsimus keeleoskuses – õpilasel võivad sõnad olemas olla –, vaid pigem selles, et ta pole selle teemaga kokku puutunud. Tehisaru saab siin abiks olla,“ selgitas Kivimurd-Tarelkina.

“Tulemused tuleb alati üle kontrollida, et need vastaksid õppekavale ja oleksid korrektsed.

Jüri-Mikk Udam

Tallinna reaalkooli füüsikaõpetaja Jüri-Mikk Udam peab samuti tehisaru kasulikuks tundide ettevalmistamisel ja õppematerjalide loomisel. Udam kasutab keelemudeleid ka tunnikonspektide koostamiseks. Ta salvestab tunni, laseb keelemudelil seda töödelda ning tulemuseks on struktureeritud ja loetav kokkuvõte, mida saab jagada eKooli, Google Drive’i või Moodle’i kaudu. „See on minu jaoks väga suur abiline ja aitab tunni sisu õpilasteni viia,“ ütles ta.
Lisaks kasutab Udam tehisintellekti testide, illustratsioonide ja ülesannete lahenduskäikude koostamisel, kuid rõhutab, et tulemused tuleb alati üle kontrollida, et need vastaksid õppekavale ja nende sisu oleks korrektne.

Udami sõnul mõjutab tehisintellekti kasutamine ka kodutööde tegemist. „Kui kodutööd tehakse kiirelt ära ainult selleks, et oleks tehtud, siis on hiljem keeruline arvestust teha – seosed on jäänud loomata,“ rääkis õpetaja. Arvestused toimuvad Udami tundides paberi ja pliiatsiga, et vähendada võimalust tehisintellekti abil spikerdada.

Tehisintellekt annab ideid

Merekooli loodusainete õpetaja Mihhail Zujev kasutab tehisaru füüsika- ja keemiatundide haaravamaks muutmiseks. Tema hinnangul ei seisne tehisintellekti suurim väärtus üksikute ülesannete loomises, vaid see aitab luua hästi üles ehitatud ja mõtestatud projekte, kus kogu tegevus on omavahel seotud ja viib tulemuseni, mis õpilasi kõnetab.

“Küsin esmase idee tehisintellektilt ja kohandan selle klassi jaoks sobivaks.

Mihhail Zujev

Zujev tõi näiteks, et keemias huvitavad õpilasi katsed ja plahvatused, kuid õpetaja ülesanne on siduda need sisulise aineõppega. „Kui varem võis ühe projekti väljamõtlemiseks kuluda mitu tundi, siis nüüd küsin esmase idee tehisintellektilt ja kohandan selle klassi jaoks sobivaks,“ rääkis ta.

Juhul kui õpilane ei näe ülesandel mõtet, annab ta Zujevi sõnul töö kiiresti tehisintellektile ega süvene teemasse. Samas võib tehisintellekt olla väga kasulik juhul, kui aitab õpilasel keerulisest materjalist aru saada.

Õpetaja peab Zujevi sõnul tehisaruga töötamist õpilastele samm-sammult näitama. „Õpilased ei tule alati ise selle peale, kuidas tehisintellekti õppides kasutada. Selle tee peab nendega mitu korda koos läbi käima.“

Hindamise kohta ütles õpetaja, et ei kasuta enam klassikalisi kontrolltöid, sest ei pea neid efektiivseks. Selle asemel teeb Zujev tunnis lühikesi teste, mida õpilased võivad lahendada ka kodus ja abivahendeid kasutades. „Küsimused kontrollivad eelkõige arusaamist ja seostuvad tunnis tehtuga. Sellised testid näitavad hästi, kas õpilane on teemast aru saanud või lootnud ainult tehisintellekti abile.“

Justkui abiõpetaja

Estonian Business Schooli (EBS) 10. klassis õppiva Franz Metsmani jõudis TI-hüpe neuroteadlase Jaan Aru üle-eestilise veebiloenguga, mis oli suunatud 10.–11. klassi õpilastele. Seejärel liitus ta Itiga.

“Õpirakendus võiks rohkem arvestada kooli õppekavaga.

Franz Metsma

Metsma tõi välja, et tehisintellekti ja õpirakenduste kasutamine koolis sõltub peamiselt õpetajate antud ülesannetest. Tehisaru kasutatakse tema sõnul sageli koduülesannete kiiremaks lahendamiseks. „Mõnikord on õpetaja lubanud tunnis kasutada mitmesuguseid vahendeid, kuid mitte iga päev.“

Õpirakendus, mis ei anna kohe valmis vastuseid, vaid suunab õpilast samm-sammult lahenduse poole, toimib Metsma hinnangul nagu abiõpetaja. Liiga keerukad või aeglased süsteemid võivad kulutada arusaamiseni jõudmiseks liiga palju aega. „Oleks hea, kui õpirakendus arvestaks rohkem kooli õppekavaga ja annaks lahendusi, mis ühtivad tunnis õpetatuga,“ osutas Metsma.

Tallinna reaalkooli 11. klassis õppiv Ralf Maapalu hakkas rakendust kasutama pärast koolis toimunud tutvustavat tundi. Näiteks geograafias on ta teinud selle abil kokkuvõtteid.

“Tehisintellekt kipub jääma tööriistaks, mida kasutatakse peamiselt selleks, et töö kiiresti ära teha.

Ralf Maapalu

Maapalu hinnangul on idee tehisaru abil mõtlemist arendada ja õppimist toetada hea, kuid selle kasutusel näeb ta mitmeid kitsaskohti. „Õpilase vaatenurgast kipub tehisintellekt jääma tööriistaks, mida kasutatakse peamiselt selleks, et töö kiiresti ära teha, mitte õppimise sisuliseks toetamiseks,“ ütles ta. „Pealegi, kui ma saan kasutada teisi tehisintellekti mudeleid vabamalt ja paremate vastustega, siis miks peaksin kasutama piiratud lahendust, mis annab kohati kehvema tulemuse?“

Maapalu ei usu, et õpetajad saavad alati aru, kas õpilane on teinud oma töö tehisintellekti abil või mitte. „Eriti esitluse või hästi vormistatud kirjaliku töö puhul,“ rääkis ta. Samas pidas Maapalu TI-hüppe algatust koolides vajalikuks, eriti õpetajate jaoks, et nad „julgeksid ja oskaksid tehisintellekti kasutada“.

Mured algavad matemaatikast

TI-hüpet rahaga toetava Targa Tuleviku fondi juhatuse liikme Annika Räime sõnul on Eesti hariduse üks suurimaid katsumusi matemaatika õppimine ja õpetamine. „Kui iga neljas põhikoolilõpetaja ei saa matemaatika lõpueksamil soovitud tulemust ja väga paljud pered kasutavad eraõpetaja abi, siis ei saa öelda, et kõik toimib,“ ütles Räim. „Küsimus ei ole ainult selles, kas õpetajaid jagub, vaid millist tuge õpetaja oma igapäevatöös saab ja kuidas me aitame õpilasel õpitust päriselt aru saada.“

“Pole realistlik eeldada, et õpetaja suudab pidevalt luua eri tasemel õppematerjale.

Annika Räim

Räime sõnul otsis fond ka presidendi haridushäkatonilt lahendusi, mis aitaksid muuta matemaatika õppimist individuaalsemaks ja toetaks õpetaja tööd senisest paremini.

„Klassis on väga erineva taseme, tempo ja vajadustega õpilased. Pole realistlik eeldada, et õpetaja suudab üksi ja käsitsi pidevalt luua eri tasemele materjale, anda kõigile sisukat tagasisidet ja samal ajal iga õpilast individuaalselt toetada,“ ütles Räim. „Tehisaru aitab häid õppematerjale kohandada, tagasisidet struktureerida ja õpilase järgmisi samme suunata.“

Räime hinnangul on TI-hüppe esimese aasta üks olulisemaid mõjusid see, et koolis on hakatud õpetamist ümber mõtestama. „Õpetajad on öelnud, et tehisaru on pannud neid küsima, mis on kodutööde või tagasiside mõte ja kuidas õpilane tegelikult õpib,“ ütles Räim. Küsimus ei ole tema sõnul ainult tööriistas, vaid selles, kas tööriist aitab õpetajal paremini õpetada ja õpilasel paremini õppida.

Haridus muutub väga kiiresti

Peaministri tehisintellekti nõukoja juht ja Bolti asutaja Markus Villig ütles Õpetajate Lehele, et koolid peavad ajaga kaasas käima ning õppemeetodid ei tohi olla ajast ja arust. „See tähendaks järgmise kümne aasta jooksul Eesti majandusele korralikku põntsu.“ 

“Kui mõni asi on töötanud kakskümmend aastat, ei tähenda see, et ta töötab ka järgmised kümme aastat.

Markus Villig

„Tööandjana tahame ju saada maailma kõige andekamaid töötajaid. PISA tulemustega oleme väga headel kohtadel, aga haridus muutub kiiresti. Kui mõni asi on töötanud kakskümmend aastat, ei tähenda see, et ta töötab ka järgmised kümme aastat,“ sõnas Villig.

Tehisintellekti ja tehnoloogila kiire arengu juures näeb Villig häid võimalusi. „Uued oskused ja teadmised loovad hea pinnase, kus iduettevõtted saavad arendada uusi tooteid ja teenuseid, müüa neid Eestis ja seejärel rahvusvaheliselt, kasvatades nii eksporti ja teenides riigile tulu,“ ütles ettevõtja.

Protsess on olulisim

Haridus- ja teadusministeeriumi haridustehnoloogia valdkonna juhi Riin Saadjärve sõnul on TI-hüppe üks olulisemaid saavutusi see, et tehisaru käsitatakse koolides pedagoogilise, mitte tehnoloogilise küsimusena. „Meie jaoks on kõige olulisem, kuidas tehisaru mõjutab õppimist, õpetamist ja õppija arengut tervikuna.“

“Tehisaru tulekuga muutub olulisemaks õppeprotsessi hindamine.

Riin Saadjärv

Saadjärve sõnul muutub tehisaru kasutuselevõtuga üha olulisemaks õppeprotsessi hindamine, mitte ainult lõpptulemuse kontrollimine. „See tähendab koolitundides senisest rohkem arutelusid, oma seisukohtade põhjendamist ja õppimise mõtestamist. Õpilane peab aru saama, miks mingid ülesanded vajalikud on ja kuidas need toetavad õppimist,“ lisas Saadjärv.  

Miks ministeerium nõustus programmi toetama, kuigi kõigile küsimustele ei ole veel lõplikke vastuseid? Saadjärve sõnul ei saa haridussüsteem jääda ootama olukorras, kus tehisaru koolides juba kasutatakse ja see mõjutab õppeprotsessi sõltumata sellest, kas me seda teadlikult suuname või mitte.

---

TI-hüpe jõuab ka kutsekooli

Esmased tehisaru kasutamise juhised töötas ministeerium koolidele välja 2024. aasta alguses, mil koostati soovituslik raamistik ja põhimõtted tehisaru kasutamiseks hariduses. Praegu materjale uuendatakse, et need vastaksid paremini kiiresti arenevale tehnoloogiale ja oleksid koolides paremini kasutatavad.

Kui esimene õppeaasta keskendus eelkõige õpetajate koolitamisele, ühise arusaama kujundamisele ja õpirakenduse käivitamisele, siis teisel aastal TI-hüpe laieneb ja läheb süvitsi, et tehisaru mõtestatud kasutamine või mittekasutamine oleks igapäevase koolitöö loomulik osa. Järgmisel õppeaastal hõlmabki TI-hüpe kogu gümnaasiumi ning kaasatakse ka kutsekoolid ja õpetajakoolituse magistriõppe tudengid. Põhikoolis lähenetakse tehisaru kasutusele eelkõige õpetajate kaudu, mitte otse õpilastele rakendusi jagades.

Laienemine ei tähenda aga ainult uute tööriistade kasutuselevõttu, vaid ka õpetajate jätkuvat toetamist. Õpiringid ja koolitused jätkuvad, kuid üha enam keskendutakse sellele, kuidas siduda tehisaru konkreetselt matemaatika-, keele- ja teiste ainetundidega.

---

President Alar Karis: TI-hüppe eesmärk on teha noored targemaks

TI-hüppe käigus toimus 8. ja 9. mail presidendi haridushäkaton. Tehisaru lahendusi pakkunud meeskondadele hoogu juurde andnud president Alar Karis ütles Õpetajate Lehele, et rääkis tehisaru kasutamisest juba eelmise aasta vabariigi aastapäeva kõnes, ent mõistis ettevõtjatega arutades kiiresti, et selle laialdasema kasutamise puhul on kõige tähtsam alustada õpilastest ja õpetajatest.

TI-hüppe esimese õppeaasta kohta on tagasiside olnud Karise sõnul seni väga positiivne. President märkis, et temalt küsitakse TI-hüppe kohta ka teistes riikides ning ta on käinud sellest mitmel pool rääkimas. Samas rõhutas Karis, et teadlasena püüab ta jääda ettevaatlikuks ega taha ülemäära vaimustusse sattuda enne, kui tulemused on päriselt näha. 

Presidendi hinnangul on Eesti selles valdkonnas teistest ees, kuid see ei ole eesmärk omaette. „Eesmärk on teha meie õpilased ja noored inimesed targemaks,“ lisas ta.

“Tehisarust tuleb võtta see, mis on vajalik.

Alar Karis

Tehisarul põhineva tehnoloogia vajaduse ühe näitena tõi ta esile üleminekukoolides olulise keeleküsimuse teema. „Hiljuti Ida-Virumaad ja Lasnamäe koole külastades sai selgeks, et õppematerjalide loomine on õpetajatele suur töö. Vajalikud materjalid puuduvad ja õpetajad peavad need sageli ise koostama, mis suurendab töökoormust ja läbipõlemise riski. Kui tehnoloogia saab siin appi tulla, on sellest suur abi,“ sõnas Karis.

President julgustas õpetajaid ja õpilasi tehisaru mitte kartma. „Tehisarust tuleb lihtsalt võtta see, mis on vajalik.“ Kuigi leidub ka tehisaru suhtes skeptilisi õpetajaid ja õpilasi, usub Karis, et tõenäoliselt on see skepsis mööduv nähtus. Ta tõi paralleeli fotograafiga, kes digikaamera tulekul kinnitas, et tema jääb alati oma vana tüüpi kaamera juurde. „Aasta hiljem oli tal juba kaks digikaamerat kõhu peal. Iga uue tehnoloogiaga tuleb harjuda.“

President tunnistas, et kasutab tehisaru aeg-ajalt ka ise. Näiteks lasi ta tehisarul kolleegi sünnipäevaks luuletuse kirjutada. „Tulemus ei olnud küll kuigi hea, kuid parandama ma luuletust siiski ei hakanud. Kirjutasin hoopis alla, et tegemist on tehisaru loodud tekstiga. Et keegi ei arvaks, nagu oleksin ise nii kehva luuletuse kirjutanud,“ lausus president.

---

Teadlased uurivad õpilaste musta kasti

TI-hüppe puhul on oluline ka koostöö teadlastega. Tartu ja Stanfordi ülikooli teadlased viivad programmis läbi maailmas ainulaadset uuringut, mis analüüsib tehisaru mõju õppimisele kogu Eesti haridussüsteemis.

Uuringut Eesti poolelt vedava Tartu ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessori Jaan Aru sõnul ei ole uuringu eesmärk lihtsalt tuvastada, kas hinded tehisaru kasutamisel paranevad. Palju olulisem on küsimus, kas ja kuidas arendab õpirakendus õpioskusi. „Me tahame aru saada, kas tehisaru aitab õpilasel mõista, kuidas ta õpib ja mil moel saaks ta tõhusamalt õppida,“ sõnas teadlane.

“Oluline on välja selgitada, kas ja kuidas õpirakendus arendab õpilaste õpioskusi.

Jaan Aru

Samuti on Aru hinnangul oluline küsida, mis tehisaruga õppides tegelikult toimub. „Kasutame selleks algoritme, mis analüüsivad anonüümseid vestlusmustreid,“ rääkis ta. „Me püüame mõista, mis toimub nn musta kasti sees: kas tehisaru kasutamine muudab seda, kuidas õpilased küsimusi esitavad ning kas teisenevad ka nende mõtlemisstrateegiad ja metakognitsioon.“

Teadlasi huvitab terviksüsteem: õpirakendus ise, õpetajate tegevus, lisamaterjalid, koolide kontekst ja see, kuidas õpilased tehisaru kasutavad. „Kasutame osaliselt randomiseerimist, pakkudes osale koolidele lisatuge ja -materjale ning teistele mitte, et hinnata nende mõju. Lisaks teeme eel- ja järelteste, sealhulgas spetsiaalseid tehisaru kirjaoskuse ja kompetentsi teste, mille oleme ise välja töötanud,“ selgitas Aru.

---

Tehisaru jõuab eri riikide koolidesse eri kiirusega

• Kui mitmes Euroopa riigis luuakse alles juhiseid või kasutatakse tehisaru killustatult, siis edumeelsemad katsetavad koolides tehisaru katseprogramme.

Kreeka ja Itaalia kuuluvad Eestiga OpenAI „Education for Countries“ („Haridus riikidele“ – ingl) algatuse esimeste partnerriikide hulka. Kreekas katsetatakse projekte läbi valitud keskkoolides, kus keskendutakse tehisaru kirjaoskuse arendamisele ja õpetajate koolitamisele. Laiemalt võetakse need kasutusele järk-järgult.

Itaalias kasutavad tehisaru peamiselt ülikoolid, ühtne riiklik õpirakendus puudub. On küll riigi suunised, mis käsitlevad tehisaru kasutamist hariduses, sealhulgas andmekaitset, akadeemilist ausust ja vastutust, kuid tehisaru praktiline rakendamine on jäetud suures osas koolide ja õpetajate otsustada. Riik toetab üleminekut koolituste ja rahastusmeetmetega.

Maltariik on käivitanud programmi, kus vähemalt 14-aastased elanikud saavad pärast lühikese tehisaru kirjaoskuse kursuse läbimist aastaks tasuta ligipääsu ChatGPT Plusile. Programm on seotud riiklikult koordineeritud tehisaruõppega, kus õpilased läbivad AI-koolituse ja õpetajad kasutavad tehisaru nii õppematerjalide loomiseks, tundide kohandamiseks kui ka digipädevuse arendamiseks.

Soomes on koostatud riiklikud suunised, mille alusel võivad koolid kasutada tehisaru õppetöös tingimusel, et seda kasutatakse teadlikult ja juhitult.

Taanis peetakse peamisteks murekohtadeks tehisaru võimalikku kasutamist ebaausatel eesmärkidel, õpioskuste võimalikku langust ja õpetajate rolli muutumist. Sealsed hariduseksperdid rõhutavad vajadust selgemate riiklike juhiste järele, kuna õpilased kasutavad tehisaru juba laialdaselt. Samuti peetakse oluliseks, et tehisaru kasutamine tugineks tugevale digikirjaoskusele ja kriitilisele mõtlemisele ning oleks kooskõlas Taani koolisüsteemi väärtuste ja õpetamistraditsioonidega.