• Kui masin suudab sekundiga kirjutada essee või genereerida koodi, siis mis on koolitöö tegelik väärtus? Ligikaudu tuhat gümnaasiuminoort ütlevad, et väärtus on protsessis, eksimises, dialoogis ja oskuses jääda inimeseks.

TI-hüppe haridusprogramm korraldas märtsist maini koostöös Eesti noorteühenduste liidu ja Eesti õpilasesinduste liiduga 18 koolis üle Eesti maailmakohvikud, kokku osales neis 950 gümnaasiumiõpilast. Arutelude eesmärk oli koguda õpilaste mõtteid ja kogemusi selle kohta, kuidas tehisaru mõjutab õppimist, suhtlemist ja tulevikutunnetust. 

Vestlustes kerkisid esile nii võimalused kui ka murekohad, mida tehisaru kasutamine on võimendanud. Juulis avalikustati põhjalik ülevaade, mis pakub lähtekohti, kuidas tehisaru haridusse õppimist ja inimest toetavalt lõimida.

Kas tehisaru toetab õppimist või muudab selle üksildaseks?

Kõige sagedamini rõhutasid noored, et õpetajaid ja klassikaaslasi ei saa tehisaruga asendada. Samas toodi välja, et tehisaru peegeldab sageli tegelikke probleeme koolikultuuris. Seda ei valita mitte ainult efektiivsuse, vaid ka eksimishirmu pärast. Kui eksimisele reageeritakse vahel halvustavalt isegi siis, kui inimene alles õpib, muutub juturobot meeldivamaks õpiabiliseks, sest robot ei naera õpilase üle. 

“Kuna tehisaru üritab alati olla kasutaja poolel, võivad väheneda õpilaste sotsiaal-emotsionaalsed oskused.

Kuna tehisaru üritab alati kasutaja poolel olla ning õpilane pöördub abi saamiseks üha sagedamini tehisaru, mitte õpetaja või klassikaaslase poole, võivad väheneda sotsiaal-emotsionaalsed oskused ja nõrgeneda suhtlemisoskused ja kuuluvustunne. Just need aitaksid aga ennetada tehisaru liigset kasutamist.

Seetõttu soovivad noored, et koolides väärtustataks rohkem inimlikke suhteid. Tehisaruga suhtlemise eelised (võimalus eksida ja saada julgustavat tagasisidet) võiksid kanduda ka igapäevastesse õpetamisviisidesse.

Kas tehisaru lihtsustab õppimist või võtab sellelt mõtte?

Noored leidsid, et kodutööd on kaotanud osa oma eesmärgist. Kui ülesande saab kiiresti tehisaru abil ära teha, ei õpita. Õpilaste hinnangul peaks õppimine keskenduma rohkem analüüsile, arutelule ja seoste loomisele. Vähem mõtet nähakse faktipõhistel vastustel, kus tehisaru saavutab kiirema tulemuse. Õpilased soovitasid kaaluda kodutööde muutmist vabatahtlikuks ning kirjalike tööde asendamist suulise vastamisega. Samuti kirjeldasid noored, et tundsid ebaõiglust, kui iseseisev töö sai kehvema hinde kui tehisaru abil koostatud tekst.

“Noorte jaoks oli ebaõiglane, kui iseseisev töö sai kehvema hinde kui tehisaru abil koostatud tekst.

Kuna õpetajad ei suuda kirjalike tööde puhul õpilase panust TI omast eristada, ei näita hinne enam tegelikke teadmisi. Samas nähakse tehisarus ka kasulikku õpiabilist, mis selgitab teemasid sobivas tempos. Paljud õpilased tunnistasid samas, et ei oska alati piiri pidada, millal tehisaru neid toetab ja millal delegeeritakse sellele liiga palju. 

Õpilaste jaoks tekitab mõistmatust ka olukord, kus õpetajad kasutavad tehisaru materjalide loomiseks, kuid keelavad selle õpilastele. See viitab dialoogi puudumisele, õpilased soovivad ühiseid kokkuleppeid ja reegleid. 

Mis on õpilase looming ja mis on tehisaru looming?

Enamik õpilasi ei pea tehisaru loodud sisu enda omaks. Tehisaru nähakse pigem tööriista ja inspiratsiooniallikana kui autorina. Õpilaste jaoks on oluline, et loomingus oleks inimese enda panus. Just protsess, eksimused ja isiklik käekiri annavad tööle paljude silmis väärtuse. 

Ida-Virumaal leiti, et TI panus loomingusse on 50–50, kui inimene annab väga täpseid juhiseid ning proovib mitu korda oma visiooni ellu viia. Tartumaal seevastu oldi rangemad ning mainiti: ,,Kui lasen sõbral minu juhiste järgi pildi joonistada, ei ole see minu joonistatud.” 

“Tehisaru nähakse pigem tööriista ja inspiratsiooniallikana kui autorina.

Samuti peetakse probleemiks, et tehisaru ja inimese loodud sisu on keeruline eristada ning loomingu päritolu pole sageli läbipaistev. Vestlustes kerkis esile õpilaste soov selgemate juhiste järele, kuidas tehisaru kasutamist loov- ja koolitöödes kirjeldada, hinnata ning viidata.

Kuidas mõjutavad algoritmid sinu maailmavaadet ja valikuid?

Osa noori usub, et algoritme saab oma valikutega suunata, näiteks soovimatut sisu peites, kontosid blokeerides või märkides, et pakutud sisu ei paku huvi. Teised arvavad, et algoritmide töö on nähtamatu ning jääb kasutajatele arusaamatuks. 

Kõlama jäi mure kajakambrite ja äärmusliku sisu pärast. Saaremaa õpilased tõid välja propaganda ja valeinfo ohu, näiteks kui sõjamängude kaadreid sildistatakse päris konfliktide kaadriteks, samas kui teistes koolides keskenduti rohkem isiklikule tarbimisele ja reklaamidele. 

Õpilased ei näe lahendusena sotsiaalmeediast eemaldumist, vaid soovivad rohkem kontrolli oma andmete üle, läbipaistvust algoritmidele ja TI kasutusele ning tugevamat seadusandlust sotsiaalmeedia platvormidele. Koolides loodetakse näha meediapädevust, kriitilist mõtlemist ja algoritmide toimimise õpetamist kohustusliku informaatikatunni või muu lõimitud õppeaine osana.

Kas tehisaru tekitab tuleviku suhtes põnevust või ebakindlust?

Tulevik tekitab noortes korraga elevust ja ebakindlust. Noored usuvad, et rutiinseid ameteid on tulevikus vähem ning tööturu lävepakk tõuseb. Silmapaistmiseks tuleb olla erakordselt andekas ja kohanemisvõimeline. Samas arvatakse, et inimese loodud looming ja inimlikud omadused (algatusvõime, vastutustunne) muutuvad tulevikus väärtuslikumaks.

“Õpilased leiavad, et tehisaru kasutamine ei tohi muutuda kohustuslikuks.

Tulevikuks vajaliku tehnoloogiaõppe osas leiti, et TI tööriistade otstarbekas kasutamine ja põhiteadmised andmekaitsest on hädavajalikud. Õpilaste hinnangul ei peaks tehisarul olema põhikoolis keskne koht, vaid selle oskused tuleks siduda informaatikaõppega ning gümnaasiumis lõimida järk-järgult teistesse ainetesse. 

Kohanemisvõime arendamiseks soovivad noored suuremat võimalust kujundada oma õpiteekonda. Samas rõhutati, et TI kasutamine ei tohi muutuda kohustuslikuks. Õpilased tunnevad muret TI laiema mõju pärast keskkonnale ja sõjandusele, mistõttu peab koolitöös säilima õigus tehnoloogia kasutamisest loobuda, ilma et see hariduse omandamist takistaks.

Maailmakohvikute arutelud näitasid, et noored on uue tehnoloogia suhtes pragmaatilised. Koolilt ei oodata tehisaru keelamist ega ka pimedat vaimustust selle kasutamise osas, vaid hoopis hariduslikku ausust ja õppetöö ülesehitust.

Loe TI-hüppe, Eesti õpilasesinduste liidu ja Eesti noorteühenduste liidu maailmakohvikute kokkuvõtet siit.