• Uuringute järgi on Eesti generatiivse tehisaru kasutamise poolest Euroopa tipus, kuid suhtutakse sellesse sageli umbusklikult. Kuigi tehisaru on koolis juba igapäevane tööriist, näevad paljud õpilased seda endiselt pigem kergema vastupanu teed minemise kui õppimist toetava vahendina.

Mina isegi pole suhtunud TI-sse alati optimistlikult. Kui märkasin 2024. aastal Saaremaa gümnaasiumi kõnevõistlusel järjest rohkem tehisaru abil kirjutatud tekste, jäi mulle mulje, et uus tehnoloogia muudab õppimise pealiskaudseks. Sama peegeldus noorte aruteludes, kus tehisaru seostati eetiliste probleemide, keskkonnamõju ja õpioskuste kahanemisega.

Minu kogemus TI-hüppe õpilasprogrammis lähtus seega umbusust tehisaru vastu ja soovist mõista, kas tegemist on Eestile kasuliku algatusega. Veebruarist aprillini külastasin viit gümnaasiumi ning tegin 33 intervjuud (22 õpilase ja 11 õpetajaga). Küsisin tehisaru kasutamise, koolipere hoiakute ja TI usaldamise kohta.

“Kõige üllatavam oli suur lõhe haridusasutuste vahel. Mõnes koolis ei osatud isegi kontot luua, paroole vahetada ega tehisaru rakendustes seadeid muuta.

Kõige üllatavam oli suur lõhe haridusasutuste vahel. Mõnes koolis ei osatud isegi kontot luua, paroole vahetada ega tehisaru rakendustes seadeid muuta. Kuigi osa gümnaasiume on teemaga varem tegelenud, pole enamikus selgust, millal ja kuidas tehisaru kasutada. Otsused teeb sageli õpetaja. Suurim erinevus ilmnes tehisaruga tegelevate ja sellest kaugete koolide vahel, kus juhtkond on varakult kasvava TI kasutuse sihiks võtnud.

Tehisaru vastuoluline kuvand

Õpetajaid, kes tehisaru otstarbekalt kasutavad, nähakse sageli uuendusmeelsetena, samas kui õpilaste seas domineerib negatiivne hoiak, sõltumata kasutamise eesmärgist. Mõned õpilased kardavad, et tehisaru kasutamine teeb nad lolliks või jätab mulje, et nad ei saa ise hakkama. TI kindlameelseid pooldajaid on vähe, enamik on neutraalsed või ettevaatlikud.

TI-hüppe õpirakendust Iti kasutatakse koolides eri määral. Selle peamine põhjus on erinevus õpilaste teavitamises ja huvis. Õpirakenduse kasutamise plussidena toodi välja oskus hästi selgitada ja panna mõtlema. Murekohaks peeti liiga lihtsaid suunavaid küsimusi ning tavamudelile omaseid probleeme, nagu hallutsinatsioonid. Neutraalselt suhtuti vastuse andmisest hoidumisse, osa õpilasi suunas see mõtlema, teisi aga häiris.

Kolm suhtumismustrit

Intervjuude põhjal saab õpilased liigitada kolme suhtumismustri kaudu: õppimisele suunatud vs. tulemusele orienteeritud, pinnapealne vs. kriitiline ning inimkeskne (inimliku elemendi tähtsuse rõhutaja) vs. tehnopragmaatiline (tehisaru kaasaja / sellega arvestaja). Kõige teadlikumad olid õppimisele suunatud ja kriitilised grupp, kes kasutavad tehisaru pigem mustandite ja struktuuri loomiseks.

Riskirühma moodustasid pinnapealsed ja tulemusele orienteeritud kasutajad, kelle õpioskused ei pruugi areneda ja kes ei oska väärinfot tuvastada. Kõige enim oli tehnopragmaatilisi, tulemusele orienteeritud õpilasi, kes usaldavad tehisaru vastuseid, kuid kontrollivad neid.

Õpetajad kasutavad tehisaru peamiselt tööde ettevalmistamiseks, ainetundides vähem. Nad on õpilastest oluliselt skeptilisemad ning jagunevad kaheks: ühed kohandavad õpet koos uue tehnoloogiaga, teised püüavad kasutada seniseid õpimeetodeid ja hoida tehisaru klassiruumist eemal. Samas tunnistatakse, et olemasolevad hindamisviisid ei pruugi enam hästi sobida, sest iga noor pääseb ligi TI tavamudelitele.

Tehisaru pole iga mure põhjus

Intervjuudes jäi kõlama tõdemus, et suur osa tehisaru pessimismist pärineb teistest valdkondadest, kus tajutakse tulevikku väga ebakindlana (majandus, tööturg, omavaheline suhtlus).

“Suur osa tehisaru pessimismist pärineb valdkondadest, kus tajutakse tulevikku ebakindlana.

Pikalt kestnud probleemide (nt noorte vähene huvi ainetundide vastu ja kirjutamisoskuse langus) põhjusena nähakse tihti TI-d, kuna see on olnud viimasel ajal üks selgemaid muutusi õppetöös. Istusin intervjueerides sageli vastakuti nagu iseendaga enne praktikale tulemist ning mõistsin seda ebakindlust hästi. Kui puudutasime aga teemat, mida teha olukorras, kus TI juba on koolis, tuli välja, et paljudele on ilmselge: TI keelustamine Eesti haridust ei aitaks.

TI toimib eelkõige võimendina, mis suurendab haridussüsteemis nii olemasolevaid probleeme kui ka tugevusi. See pole pelgalt oht ega lahendus, vaid juba käimasoleva muutuse osa. Intervjuudest selgus, et vastuseis TI-le on sageli seotud üldise murega tuleviku ja hariduse usaldusväärsuse pärast. Nii muutub TI eraldiseisvast probleemist vahendiks, mis toob esile koolis juba olemasolevad pinged: õpimotivatsiooni ja vastutuse küsimuse ja muutuva arusaama sellest, mida tähendab tänapäeval koolis õppida.