• Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas andis valitsusele ülevaate eestikeelsele õppele üleminekust, milles tõi esile õpetajate eesti keele oskuse olulise paranemise. Samas peavad 234 abiõpetajat lasteaedades augustiks viima oma keeleoskuse nõutud tasemele.

Minister Kristina Kallas rõhutas, et eestikeelsele haridusele üleminek on pikaajaline protsess, mille elluviimisel on oluline toetada nii õpetajaid, koolijuhte kui ka õpilasi. “Õpetajate eesti keele oskus on varasemaga võrreldes oluliselt paranenud. Eesti keele oskuse nõuetele vastab tänaseks 98% alushariduse õpetajatest ja 97% üldhariduse õpetajatest,” nentis Kallas. Ta lisas, et õpetajate toetamiseks on loodud erinevaid keeleõppe- ja koolitusvõimalusi ning õpetajad kasutavad neid võimalusi aktiivselt.

Selle aasta 1. augustist hakkab kehtima B2-taseme eesti keele oskuse nõue lasteaedade abiõpetajatele. Alates 2024. aastast on abiõpetajatele antud aega, et viia oma eesti keele oskus nõutavale B2-tasemele. Hetkel on lasteaedades puudu 234 abiõpetajat.

Eesti keelest erineva emakeelega 4. klassi õpilaste eesti keele kui teise keele tasemetööde keskmised tulemused on aastate võrdluses samuti paranenud. Samas jääb suur osa eesti keelest erineva emakeelega õpilastest endiselt alla õppekavas seatud keeleoskuse eesmärkidele. Suurim väljakutse on jätkuvalt rääkimise ja kirjutamise arendamine.

Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eesti keele kui teise keele tasemetööde tulemused näitavad, et sel õppeaastal on keskmised tulemused võrreldes 2024. aastaga paranenud nii I kui ka II kooliastmes. I kooliastme tasemetööde keskmine tulemus tõusis 55,1 protsendilt 57,5 protsendile ning II kooliastmes 55,5 protsendilt 60,0 protsendile sajast. 

Probleemkohana tõi minister välja pedagoogilistele kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate jätkuvalt suure arvu. Kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate suurim osakaal on Maardu linnas – 48 protsenti ning maakondadest Ida-Virumaal – 29 protsenti. “See on kindlasti üks aspekt, millega peame laiemalt tegelema. Toetame õpetajaid vajaliku kvalifikatsiooni saamisel, sest see tagab õpilastele antava õppe kvaliteedi,” sõnas Kallas. Ta lisas, et õpetajatel on ülemineku õnnestumisel keskne roll. „Just õpetaja aitab lapsel eesti keelt õppida ning tagab klassi- ja koolikeskkonnas selle kasutamise. Seetõttu jätkame õpetajate toetamist nii keeleõppes kui ka erinevate õppemetoodikatega“.

Ülemineku toetamiseks on ministeerium viimastel aastatel oluliselt suurendanud pakutavaid metoodikakoolitusi. Need koolitused aitavad õpetajatel kavandada ja läbi viia tunde nii, et õpilased ei omandaks ainult aine sisu, vaid arendaksid pidevalt ka oma eesti keele oskust. Eraldi tähelepanu on pööratud lõimitud aine- ja keeleõppele, mille puhul ainealased teadmised ja keeleoskus arenevad koos. 

Haridus- ja teadusministeerium jälgib olukorda koolides ja lasteaedades, et toetada ülemineku järjepidevat elluviimist. 2025/2026. õppeaastal kontrolliti 12 kooli ja kuus lasteaeda, keskendudes sellele, kuidas eestikeelne õpe päriselt toimib, milline on õpetajate kvalifikatsioon ning kuidas koolid toetavad õpilaste keelelist arengut.