Kõrgkoolidesse sisseastujate eelistused selgunud

Mitmesse kõrgkooli esitati sel aastal rekordiliselt palju sisseastumisavaldusi. Populaarsust koguvad tervishoiuvaldkonna ja tehnilised erialad, kõige konkurentsitihedamaks osutus tänavu aga psühholoogia.

Suurenenud on huvi haridusvaldkonna õppekavade vastu. Selle põhjuseks on ekspertide hinnangul kvalifikatsioonita õpetajate suur osakaal Eestis, majanduslik ebakindlus ning õpetajaameti paranev maine.

Õppida inimeseks

Rain Soosaar oma nädalakommentaaris: „Kõrgkoolide sisseastumisstatistikast lähtuvas nädalakommentaaris tõdetakse, et käimasolevate murranguliste tehnoloogiliste, ühiskondlike ja kultuuriliste muutuste tõttu on tuleviku tööjõuvajadusi raske prognoosida. Seetõttu muutub erialavalikust olulisemaks keskendumine isiksuslikule arengule ja sotsiaalsete oskuste omandamisele.“

Paberimajandus lämmatab kutsumuse

Diana Luik: „Dokumenteerimine on oluline. Hästi koostatud tähelepanekud ja arengu kirjeldused võivad olla asendamatuks abiks perearstidele, logopeedidele, sotsiaaltöötajatele ja teistele spetsialistidele. Probleem tekib aga siis, kui dokumenteerimine hakkab teenima eelkõige süsteemi enda vajadusi.“

Kas sõnaline hindamine on sisukas tagasiside või mull, mis jätab vanema infosulgu?

Kätlin Hommik: „Kui ministeerium annab käsu liikuda sõnalisele hindamisele, peab sellega kaasas käima ka tööriistakast. Me ei saa eeldada, et õpetaja kirjutab igal õhtul 30 esseed oma õpilaste arengust – see on otsene tee läbipõlemiseni ehk pedagoogiline enesetapp. Ootame riigilt ettevalmistatud paketti: valikut tüüphinnanguid, selgitusi ja copy-paste’i meetodil kasutatavaid mooduleid, mida õpetaja saab lapsele kohandada“.

Eesti keele õpetaja võitlus konverentsiveskitega

Pirgita-Maarja Hallas: „Kui B2-taseme eksami puhul saan väga hästi aru, millist teksti eksaminandilt eeldatakse, siis C1-taseme kirjutamisülesanded on minu jaoks märksa segasemad. Ka mu õpilaste tulemused näitavad, et üldiselt on C1-eksamil just kirjutamisoskus kõige nõrgem, isegi kui mulle tundub, et nad kirjutavad hästi. Kahjuks ei tea ma, kas probleem on sõnavaras, grammatikas või olen hoopis mina õpetajana juhtinud nad valele teele.“

Arvamusfestivalil hoitakse haridust au sees

Haridus, noored ja tulevik on kombinatsioon, mis on arvamusfestivalil alati esindatud, ja nii ka tänavu. Muuhulgas arutati, kes kasvatab meie noored kodanikuks ja kui suur roll on selles koolil. Taas võeti luubi alla ka hindamise ja hinnetega seotu, kuna nendega kaasnev stress saadab õpilasi ja õpetajaid üha rohkem.

Allan Alaküla: õpetajatöö on parim asi, mis minuga praeguses elujärgus juhtuda sai

Kolmkümmend aastat tagasi arvas Allan Alaküla, et õpetajatöö jäägu neile, kes mujal läbi ei löö. Nüüd, pärast kaht aastat Loksa gümnaasiumis, tahab ta õpetajana jätkata. Ta räägib, miks pole õpetajapuuduse ajalgi lihtne tööd leida ning mida tähendab õpetada ajalugu vene kodukeelega noortele, kes oskavad eesti keelt väga erineval tasemel.

Õnnestunud õppekäik sõltub õpetaja nutikusest

Eesmärk kõik lapsed kas või kord aastas muuseumi viia sõltub enamasti õpetaja initsiatiivist ja valmisolekust reisiks vajalik raha leida. Tasuta programmid rabatakse ära minutite jooksul ning muuseumimaailmas halvasti orienteeruval õpetajal ei pruugi neist aimugi olla. Lisaks peab õpetaja olema suurepärane projektijuht ja läbirääkija, et leida raha transpordiks ning leiutada võimalikke õppeainete kokkupuutepunkte ühe külastuse raames.

Kogukonna vahva videoklipp aitas Obinitsale õpetajat otsida

Setomaa ärksate inimeste eestvõttel loodud vaimukas videoklipp andis Obinitsa õppekoha klassiõpetaja otsingule nii kõva hoo, et konkursile laekus kogunisti üheksa avaldust. Obinitsa õppekohas istub sügisel koolipinki veerandsada 1.–6. klassi last, neist viis esimeses klassis. Tööd tuleb teha liitklassis.

Erakonnad astusid Pühajärvel lasteaiajuhtide palge ette

Eesti alushariduse juhtide ühenduse suveseminari erakondade debatile jättis ainsana oma esindaja saatmata reformierakond. Kahetunnisel arutelul kõlas parteilisi loosungeid vähe, pigem avaldati isiklikke seisukohti. Erakonnad olid 11. juunil Pühajärvel aset leidnud Eesti alushariduse juhtide ühenduse suveseminarile läkitanud valdavalt haridust tundvad inimesed.

Õues õppimine ja vähe lapsi rühmas – Eesti lasteaednikud õppereisil Islandil

Tartu alusharidusasutuste juhid käisid õppereisil Islandil: „Probleemina toodi välja noorte õpetajate vähene juurdekasv, sest riigi ootused lasteaiaõpetaja tasemeharidusele on kõrged, kuid töötasu pigem madal. Kuigi nõutud haridusega lasteaiaõpetaja keskmine palk ulatub Islandil ligikaudu 4600 euroni kuus, on see alla riigi keskmise palga ega ole kõrget elukallidust arvestades sugugi märkimisväärselt suur sissetulek.“

Keelte loovõpe – kuidas võõrkeelte õpetamise vastu huvi tekitada ja säilitada?

Ekaterina Velmezova: „Miks mitte suunata tudengeid või kooliõpilasi kirjutama (lühikesi) kirjandustekste selles keeles, mida nad õpivad, selle asemel et oodata, millal neist kuulsad kirjanikud saavad? See arendab õpilaste loomingulisi võimeid, säilitades samal ajal nende huvi võõrkeele vastu kaunis püsivalt. Lisaks aitab seda tüüpi tegevus õpilasi õppeprotsessi kaasata, võimaldades samal ajal väljuda „traditsioonilise“ keeleõppe piiridest.“

Tehisaru ajastul ei tohi ükski õpetaja jääda üksi

Piret Oppi: „TI-hüppe õpetajate programmi uuringu tulemused näitavad, et pedagoogide koostöine õppimine ei ole tehisaru ajastul üksnes lisavõimalus, vaid muutuste eeltingimus. Kui tahame, et kool toetaks õppimist, mitte vaid sooritamist, peame andma õpetajatele aega ning looma turvalise ruumi koos mõelda, katsetada ja õppida.“

Pille-Riin Purje arvustab Eesti noorsooteatri suvelavastust “Ookean meri”.